Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Sanguisorba
Species: Salad burnet - Sanguisorba minor Scop.

Botanical Description
The salad burnet (Sanguisorba minor) is a frost-hardy perennial plant in the Rosaceae family. It grows up to 40 cm tall, with a long taproot and light green pinnate compound leaves. The leaves are imparipinnate, with ovate to rounded leaflets 1–1.5 cm long (including petiole), featuring serrated edges and notched tips. Stem leaves have small wings.

The greenish flowers, mostly unisexual, grow in terminal spherical or elliptic clusters. Flowers have a simple, double-layered perianth with red-green sepals. The plant blooms from May to June and continues flowering throughout the summer. [1,3]

Salad burnet thrives in dry, sunny locations with light soil but can also tolerate partial shade. It does not tolerate standing moisture. The plant spreads by self-seeding and can also be propagated by division. Young leaves can be harvested from May, and they have a spicy flavor reminiscent of fresh cucumber. [2]

Distribution
Salad burnet is native to Western, Central, and Southern Europe, Northwest Africa, Southwest and Central Asia, and Siberia. It has been naturalized in the UK since the 16th century, as well as in North and South America, Australia, and New Zealand. In Europe, it grows on calcareous soils, particularly chalk in England, limestone grasslands in France, and maquis or garrigue habitats in Southern France. It also grows on siliceous soils in Spain. In Estonia, it is rare but locally common on Hiiumaa island. [1,5]

Properties and Uses
Salad burnet has been used in traditional medicine for over 2,000 years. More than 120 chemical compounds, including triterpenoids, phenolics, and flavonoids, have been identified in the genus, particularly from S. officinalis and S. minor. These compounds exhibit hemostatic, antibacterial, anticancer, neuroprotective, and hypoglycemic properties.

In traditional Chinese medicine, S. officinalis roots are used in remedies (e.g., tablets, powders) for leukopenia, bleeding, and burns. While these effects have been observed, clinical evidence and toxicity data are limited. [6,7]

References
1. Elurikkuse Andmebaas. (n.d). Sanguisorba minor Scop. Retrieved from: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7059
2. Chittenden, F., & Synge, P. (1956). The Royal Horticultural Society Dictionary of Gardening. Clarendon Oxford.
3. Crawford, M. (2010). Creating a Forest Garden: Working With Nature to Grow Edible Crops. UIT/Green Books.
4. Leht, M. (1999). Eesti taimede määraja. Tartu, EPMÜ ZBI, p. 152.
5. Ogle, D. G. (1997). Plant Materials Specialist, NRCS, Boise, Idaho.
6. Zhao, Z., et al. (2017). Traditional Uses, Chemical Constituents and Biological Activities of Plants from the Genus Sanguisorba L. The American Journal of Chinese Medicine, 45(2), 199–224. https://doi.org/10.1142/S0192415X17500136.
7. Zhou, P., et al. (2021). A Comprehensive Review of Genus Sanguisorba: Traditional Uses, Chemical Constituents and Medical Applications. Frontiers in Pharmacology, 12, 750165. https://doi.org/10.3389/fphar.2021.750165.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Punanupp (Sanguisorba)
Liik: Harilik mustnupp - Sanguisorba minor Scop.

Botaaniline kirjeldus
Harilik mustnupp on umbes 40 cm kõrguseks kasvav külmakindel püsik roosõieliste sugukonnast, perekonnast punanupp. Taimel on pikk sammasjuur ja helerohelised sulgjad liitlehed. Lehed paaritusulgjad, lehekesed munajad kuni ümarad, koos rootsuga 1-1,5 cm pikad; serv saagjas, tipp pügaldunud. Varre lehed tiivakestega.

Õied rohekad, enamasti ühesugulised, tipmistes kerajates, viljunult elliptilistes, nuttides. Õiekate lihtne, kahetine. Õie alusel kandelehed. [1] Õiekrooni moodustavad punakasrohelised tupplehed. Õied avanevad juba mais-juunis ning taim õitseb peaaegu kogu suve. [3]

Mustnupp on vähenõudlik. Ta eelistab kerget kuivemat mulda ja päikeselist kasvukohta, aga kasvab ka poolvarjus. Seisvat niiskust ta ei talu. Puhmikud laienevad isekülvi tulemusel ise, kuid taime võib paljundamiseks ka jagada. Mustnupp kasvab kevadel kiires- ti ja juba mais saab hakata tema lehti koguma. Lehtedel on pikantselt vürt- sine maitse, nende lõhn meenutab värsket kurki. [2]

Levila
Harilik mustnupp on pärit Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast; Loode-Aafrika, Edela-Lääne-Aasia ja Siber. Suurbritannias ei ole ta pärismaalane, kuid on naturaliseerunud alates 16. sajandist. See on naturaliseerunud ka enamikus Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Euroopas leidub seda ainult lubjarikastel muldadel ja kõige sagedamini Inglismaal kriidimuldadel. Prantsusmaal kasvab see loopealsetel ja Lõuna-Prantsusmaal Kermesi tammemaquis ja garrigue. Hispaanias kasvab see ränimuldadel. [5] Eestis on taim harvaesinev, Hiiumaal naturaliseerunult kohati tavaline. [1]

Toime ja kasutamine
Mustnupp (perekonnaa) on rahvameditsiinis kasutusel olnud üle 2000 aasta. Taimedest on eraldatud ja tuvastatud üle 120 keemilise komponendi, eriti just liikidelt S. officinalis ja S. minor. Peamised bioloogiliselt aktiivsed ühendid on triterpenoidid, fenoolid ja flavonoidid. Uuringud on näidanud, et perekonda mustnupp kuuluvatel taimedel on verejooksu peatav, antibakteriaalne, kasvajavastane, neuroprotektiivne ja veresuhkrut alandav toime. Hiina meditsiinis on liigi S. officinalis juuri sisaldavaid ravimeid (nt tabletid ja pulbrid) kasutatud leukopeenia, verejooksude ja põletuste raviks. Taime kliiniliselt tõestatud toimete ja toksiliste mõjude kohta on vähe teavet. [6,7]

Kasutatud allikad
1. Elurikkuse Andmebaas. (n.d). Sanguisorba minor Scop. Retrieved from: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7059
2. Chittenden, F., Synge, P. (1956). The Royal Horticultural Society Dictionary of Gardening - A Practical and Scientific Encyclopedia of Horticulture 4 Volumes Plus Supplement. Clarendon Oxford
3.Crawford, M. (2010). Creating a Forest Garden: Working With Nature to Grow Edible Crops. UIT/Green Books.
4. Leht. M., (1999). Eesti taimede määraja.Tartu, EPMÜ ZBI. Lk 152
5. Daniel G. Ogle., (1997). Plant Materials Specialist. NRCS, Boise, Idaho. 
6. Zhao, Z., He, X., Zhang, Q., Wei, X., Huang, L., Fang, J. C., Wang, X., Zhao, M., Bai, Y., & Zheng, X. (2017). Traditional Uses, Chemical Constituents and Biological Activities of Plants from the Genus Sanguisorba L. The American journal of Chinese medicine, 45(2), 199–224. https://doi.org/10.1142/S0192415X17500136
7. Zhou, P., Li, J., Chen, Q., Wang, L., Yang, J., Wu, A., Jiang, N., Liu, Y., Chen, J., Zou, W., Zeng, J., & Wu, J. (2021). A Comprehensive Review of Genus Sanguisorba: Traditional Uses, Chemical Constituents and Medical Applications. Frontiers in pharmacology, 12, 750165. https://doi.org/10.3389/fphar.2021.750165