Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Roosilaadsed (Rosales)
└── Roosõielised (Rosaceae)
└── Punanupp (Sanguisorba)
└── Harilik mustnupp (Sanguisorba minor Scop.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Harilik mustnupp on umbes 40 cm kõrguseks kasvav külmakindel püsik roosõieliste sugukonnast, perekonnast punanupp. Taimel on pikk sammasjuur ja helerohelised sulgjad liitlehed. Lehed paaritusulgjad, lehekesed munajad kuni ümarad, koos rootsuga 1-1,5 cm pikad; serv saagjas, tipp pügaldunud. Varre lehed tiivakestega. [3,4]

Õied rohekad, enamasti ühesugulised, tipmistes kerajates, viljunult elliptilistes, nuttides. Õiekate lihtne, kahetine. Õie alusel kandelehed. Õiekrooni moodustavad punakasrohelised tupplehed. Õied avanevad juba mais-juunis ning taim õitseb peaaegu kogu suve. [4,5]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Baleaarid; Belgia; Bulgaaria; Horvaatia; Korsika; Kreeka; Hispaania; Itaalia; Prantsusmaa; Portugal; Saksamaa; Rootsi; Šveits; Taani; Tšehhoslovakkia; Ungari; Holland; Rumeenia; Poola; Sitsiilia; Sardiinia; Kanaari saared; Egeuse idaosa saared; Jugoslaavia) ning Põhja-Aafrikas (Alžeeria; Liibüa; Maroko; Tuneesia) ja Aasias (Iraan; Iraak; Kasahstan; Liibanon–Süüria; Türgi; Põhja-Kaukaasia; Ukraina). [2]

Introdutseeritud Lõuna-Ameerikas (Argentina: kirde- ja loodeosa; Boliivia; Tšiili: keskosa; Colombia; Ecuador; Peruu; Venezuela), Okeaanias (Austraalia: Uus-Lõuna-Wales, Põhjaterritoorium, Queensland, Lõuna-Austraalia, Tasmaania, Victoria, Lääne-Austraalia; Uus-Meremaa), Aasias (Hiina: lõuna-keskosa) ning Põhja-Ameerikas (Kanada: Briti Columbia, Nova Scotia, Ontario; USA: Alabama, Arizona, California, Colorado, Connecticut, Delaware, Georgia, Illinois, Indiana, Iowa, Kansas, Kentucky, Louisiana, Maine, Maryland, Massachusetts, Michigan, Minnesota, Mississippi, Missouri, Montana, New Jersey, New Mexico, New York, North Carolina, Ohio, Oklahoma, Oregon, Pennsylvania, Rhode Island, South Carolina, Tennessee, Texas, Utah, Virginia, Washington, West Virginia, Wisconsin). [2]

Kasvatamine
Mustnupp on vähenõudlik. Taim eelistab kerget kuivemat mulda ja päikeselist kasvukohta, aga kasvab ka poolvarjus. Seisvat niiskust ta ei talu. Puhmikud laienevad isekülvi tulemusel ise, kuid taime võib paljundamiseks ka jagada. Mustnupp kasvab kevadel kiiresti ja juba mais saab hakata tema lehti koguma. Lehtedel on pikantselt vürtsine maitse, nende lõhn meenutab värsket kurki. [5,6]  Aias kasvatatakse seda sageli söödava taimena ja niidutaimede kooslustes tolmeldajate toetamiseks. [7]

Paljundamine
Mustnuppu paljundatakse seemnetega või vegetatiivselt puhma jagamise teel. Taim annab isekülvi. [6,8]
Seemnete idanemise tingimused
Seemnetel esineb võib esineda puhkeolek ja sellisel juhul tuleb neid stratifitseerida 4 °C juures. Seemned idanevad hästi umbes 21 °C temperatuuril ja kui ööpäevased temperatuurid kõiguvad on 10-25°C ulatuses. [9] Seemnete idanemine ei ole valgusest rangelt sõltuv. [10]

Kasvukoht
Kasvukohaks sobib päikeseline kuni poolvarjuline; vett läbilaskev pigem kerge muld. Taim ei talu seisvat niiskust. [6,7]
Allelopaatia ja sümbioos
Taim moodustab arbuskulaarnet mükoriisat. [11] Aias võivad probleemiks olla eeskätt üldised lehe- ja õiekahjustajad ning niisketes, õhuta kasvukohtades seenhaigused. [7]

Varumine ja säilitamine
Droogiks ja toiduks korjatakse peamiselt noori lehti. Tarvitatakse värskelt. Maitse on kõige värskem varakevadest varasuveni. Kui lehti kuivatatakse, hoitakse droog varjus ja hea õhutusega ruumis. [6,7]

Keemiline koostis
Tanniinid ja ellagitanniinid
2,3-heksahüdroksüdifenüül-glükoos (2,3-hexahydroxydiphenoyl-glucose) [13]
sangviin H-10 derivaadid (Sanguiin H-10 derivative) [13]
punikalagiin gallaat (punicalagin gallate) [13]
sangviin H-1 (Sanguiin H-1) [13]
galloüül-bis-heksahüdroksüdifenüül-glükosiid, isomeer 1 (galloyl-bis-hexahydroxydiphenyl-glucoside) [13]
ellaghape heksosiid (ellagic acid hexoside) [13]
galloüül-bis-heksahüdroksüdifenüül-glükosiid, isomeer 2 (galloyl-bis-hexahydroxydiphenyl-glucoside) [13]
ellaghape pentosiid (ellagic acid pentoside) [13]

Flavonoidid ja antotsüaniinid
C-tüüpi (epi)katehhiini trimeer (C-type (epi)catechin trimer) [13]
B-tüüpi (epi)katehhiini dimeer, isomeer 1 (B-type (epi)catechin dimer) [13]
B-tüüpi (epi)katehhiini dimeer, isomeer 2 (B-type (epi)catechin dimer) [13]
katehhiin (catechin) [13]
tsüanidiin-glükosiid (cyanidin-glucoside) [13]
tsüanidiin-maloonüülglükosiid (cyanidin-malonylglucoside) [13]
kvertsetiin-galloüülglükosiid (quercetin-galloyl-glucoside) [13]
kvertsetiin-glükuroniid (quercetin-glucuronide) [13]
kvertsetiin-glükosiid (quercetin-glucoside) [13]
kemferool-glükuroniid (kaempferol-glucuronide) [13]
Fenoolhapped
neoklorogeenhape (3-caffeoylquinic acid) [13]
klorogeenhape (5-caffeoylquinic acid) [13]
p-kumaroüülkviinhape (p-coumaroylquinic acid) [13]
kohvhape-glükosiid (caffeic acid-glucoside) [13]
ellaghape (ellagic acid) [13]

Peamised toimeained
Hariliku mustnupu olulisemateks bioaktiivseteks ühendrühmadeks peetakse tanniine (sh ellagitanniinie) ning flavonoide ja proantotsüanidiine. Need seostuvad nii kokkutõmbava toime kui ka antioksüdatiivse ja antimikroobse potentsiaaliga. [7,12]

Toime ja kasutamine
Mustnuppu kasutatakse eelkõige maitsetaimena; noori lehti kasutatakse salatites.. [7] Rahvameditsiinis on tanniinide sisalduse tõttu mustnupu perekonna taimi kasutatud verejooksu peatava vahendina ja põletikuga seotud vaevuste korral. [12]

Taimeosade ekstraktidel kirjeldatud antimikroobset aktiivsust. Näiteks on hinnatud lehtede/juurte/õite ekstraktide toimet nii Gram-positiivsete kui Gram-negatiivsete bakterite vastu (mh Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa). Antimikroobset aktiivsust on seostatud ellaghappe ja kvertsetiini derivaatidiega. [12]

Toidukogustes peetakse mustnuppu üldjuhul ohutuks, kuid tanniinirikkad droogid võivad suurtes kogustes tekitada seedetrakti ärritust ning mõjutada mõningate toitainete (nt raua) omastamist; ravieesmärgil kasutamisel on põhjendatud mõõdukus ja individuaalse taluvuse jälgimine. [7,12]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group, Chase, M. W., Christenhusz, M. J. M., Fay, M. F., Byng, J. W., Judd, W. S., Soltis, D. E., Mabberley, D. J., Sennikov, A. N., Soltis, P. S., & Stevens, P. F. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Sanguisorba minor Scop. In Plants of the World Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:741394-1
[3] eElurikkus. (n.d.). Sanguisorba minor Scop. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/7059
[4] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
[5] Crawford, M. (2010). Creating a forest garden: Working with nature to grow edible crops. Green Books.
[6] Chittenden, F. J., & Synge, P. M. (Toim.). (1956). The Royal Horticultural Society dictionary of gardening: A practical and scientific encyclopedia of horticulture (Vols. 1–4, Suppl.). Clarendon Press.
[7] Tocai, A. C., Kokeric, T., Tripon, S., Barbu-Tudoran, L., Barjaktarevic, A., Cupara, S., & Vicas, S. I. (2023). Sanguisorba minor Scop.: An overview of its phytochemistry and biological effects. Plants, 12(11), 2128. https://doi.org/10.3390/plants12112128
[8] Skinner, D. M. (2007). Propagation protocol for production of container Sanguisorba occidentalis Nutt. plants (10 cu. in.). In Native Plant Network. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://www.nrcs.usda.gov/plantmaterials/wapmcot7126.pdf
[9] Holloway, P. S., & Matheke, G. E. M. (2003). Seed germination of burnet, Sanguisorba spp. Native Plants Journal, 4(2), 95–99. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://www.uaf.edu/afes/places/gbg/research/files/pdfs/1997-Holloway-Matheke.-Sanguisorba-ocr.pdf
[10] Fernández-Pascual, E., Vaz, M., Morais, B., Reiné, R., Ascaso, J., Afif Khouri, E., & Carta, A. (2022). Seed ecology of European mesic meadows: Implications for seed conservation and restoration. Annals of Botany, 129(2), 121–134. https://doi.org/10.1093/aob/mcab135
[11] Gucwa-Przepióra, E., & Błaszkowski, J. (2007). Arbuscular mycorrhiza of plants spontaneously colonizing the soda heap in Jaworzno (southern Poland). Acta Societatis Botanicorum Poloniae, 76(1), 69–74. https://doi.org/10.5586/asbp.2007.009
[12] Tocai, A.-C., Ranga, F., Teodorescu, A. G., Pallag, A., Vlad, A. M., Bandici, L., & Vicas, S. I. (2022). Evaluation of polyphenolic composition and antimicrobial properties of Sanguisorba officinalis L. and Sanguisorba minor Scop. Plants, 11(24), 3561. https://doi.org/10.3390/plants11243561