Muskaatsalvei

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Anthophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Salvei / Salvia
Liik: Muskaatsalvei / Salvia sclarea L.

Botaaniline kirjeldus
Muskaatsalvei on lühiealine püsik või kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvavad 20-25 cm pikkused munajad, alusel südajad lehed, mis moodustavad leheroseti. Teisel aastal kasvab paljuharuline kandiline lehistunud õievars. Taim kasvab kuni 90 cm kõrguseks, väga heades tingimustes ka kõrgemaks. Vars on tugev ja neljakandiline. Alumises osas on vars kaetud tihedalt pikkade valgete karvadega ja ülaosas, õisikupiirkonnas rohkete näärmekarvadega. Õisikut kandva varre leheseis on vastak. Lehed on suured (10-20 X 5-10 cm), munajad kuni piklikmunajad, kortsus, sopilise-saagja servaga, tipult teritunud, aluselt ümarad või südamekujulised. Lehed on karvased kuni peaaegu villased. Leheroots on 4-10 cm pikk, lillaka varjundiga. Alumised lehed on pikarootsulised, ülemised järk-järgult väiksemad ja lühema rootsuga.  [1]

Õisiku varte tippudes paiknevad 4-6 kaupa männastes helesinised või lillad õied. Kandelehed on suured, rohelised, valged või roosad, membraansed ja ogalise tipuga. Õiekate kaheli. Tupplehed moodustavad munaja-kellukja putke, mis on umbes 10 mm pikk ja pikeneb viljumisel. Need on kaetud karvade, näärmekarvade ja näärmetega. Ülemises osas on kolm ja alumises osas kaks ogatippu. Õiekroon on huuljas, valge, lilla või kreemjas, 20-30 mm pikk. Ülemine huul on kaardus. Õietoru on umbes 10 mm pikk ja kaetud soomustega. Tolmukad on pikenenud konnektiividega, esineb ka steriilseid tolmukaid. Vili on pähklike. Igas õies moodustub neid neli. Need on 3x2 mm suurused, ümarad (kuni vaevumärgatavalt kolmnurksed, helepruunid, tumedamate soontega.  [1]

Levila
Looduslikult kasvab Euroopast Kesk- Aasiani. Eestis kasvab ilutaimena. Kasvab lubjarikkal, kuival ja toitainetevaesel mullal, eelistab päikesepaistelist paika. [2]

Toime ja kasutamine
Ürti ja lehti kasutatakse rahvameditsiinis. Toimelt on palavikku alandav, antiseptiline, spasme lõõgastav, seedimist soodustav, röga lahtistav. Samuti omab põletikuvastast toimet. Välispidiselt on seentõve puhul kasutuses nahahooldusena. [2]

Muskaatsalvei eeterliku õli peamised koostisosad on linaloolatsetaat (49,1%) ja linalool (20,6%). Lisaks leiduvad selles ka (E)-kariofüllen (5,1%), p-tsümeen (4,9%), a-terpineool (4,9%) ja geranüülatsetaat (4,4%). Uuringud on näidanud, et muskaatsalvei eeterlikul õlil on mõõdukas antioksüdantne ja antimikroobne toime ning sellel on võime inhibeerida biofilmide moodustumist roostevabast terasest ja plastpindadel. [3] Destilleeritud eeterlikku õli kasutatakse laialdaselt parfümeerias ja muskaatpähkli maitsestajana vermutites, veinides ja liköörides. Samuti on see levinud aroomiteraapias. [4]

Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Salvia sclarea L. Kasutatud 23. detsembril 2023, aadressil http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000302258.
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Teejuht 310 Eestis kasvava ravimtaime juurde. Elmatar.
3. Kačániová, M., Vukovic, N. L., Čmiková, N., Galovičová, L., Schwarzová, M., Šimora, V., Kowalczewski, P.Ł., Kluz, M.I., Puchalski, C., Bakay, L., jt. (2023). Salvia sclarea Essential Oil Chemical Composition and Biological Activities. International Journal of Molecular Sciences, 24(6), 5179. https://doi.org/10.3390/ijms24065179
4. Wikipedia contributors. (2023, December 13). Salvia sclarea. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 07:14, December 23, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Salvia_sclarea&oldid=1189757398