/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Aedruut

Aedruut

Views: 218

Aedruut

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Seebipuulaadsed (Sapindales)
└── Ruudilised (Rutaceae)
└── Ruut (Ruta)
└── Aedruut (Ruta graveolens L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Aedruut on mitmeaastane kuni 50 cm kõrgune vähe harunev poolpõõsas ruudiliste sugukonnast, perekonnast ruut. Taim on kaetud õlinäärmetega ja on muljudes tugevalt aromaatne. Lehed on paaritusulgjad, rootsulised, paiknevad vastakuti. Varred ja lehed on sinakasrohelised ning õied väikesed ja rohekaskollased. Õied on mõlemasoolised, õiekate neljatine või viietine. Kroonlehed ei ole kokku kasvanud, kuid on äärtest ülespoole kergelt kokku rullunud. Tolmukaid 8-10 (kahekordne kroonlehtede arv). [3,4]

Kõige eristuvam ja ebatavalisem õie tunnus on selle teralise pinnaga, roheline nelja- või viieosaline emakas, millest lähtub roheline, sõrmekujuline emakakael, mille tipus on vaevumärgatav emakasuue. Rohelisest ketasjast massist emaka all lähtuvad 8-10 tolmukat (kahekordne kroonlehtede arv). Selline tunnus on omane tsitruselistele. Vili on nelja- või viieosaline paljuseemneline kupar. [3,4]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Bulgaaria; Krimm; Loode-Balkani poolsaar; Türgi Euroopa-osa). [2]
Introduseeritud Aafrikasse (Alžeeria; Kapimaa provintsid; Põhjaprovintsid); Euroopasse (Austria; Baleaari saared; Belgia; Korsika; Tšehhi–Slovakkia; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Ungari; Itaalia; Rumeenia; Hispaania; Šveits; Ukraina; Lõuna-Euroopa Venemaa; Ida-Egeuse saared); Makaroneesiasse (Kanaari saared); Aasiasse (Vietnam); Põhja-Ameerikasse (Kanada: Alberta; Manitoba; Ontario; Québec; USA: Arizona; California; Connecticut; District of Columbia; Illinois; Michigan; Missouri; New Jersey; New York; Põhja-Carolina; Pennsylvania; Rhode Island; Texas; Vermont; Virginia; Lääne-Virginia; Wisconsin); Lõuna-Ameerikasse (Ecuador). [2]

Kasvatamine
Aedruut eelistab päikeselist ja sooja kasvukohta ning hästi vett läbilaskvat mulda; liik talub suhteliselt hästi põuda ja jahedust, kuid ei sobi püsiv liigniiskus. [3,4]
Seemnete idanemise tingimused
Külvatakse tavaliselt kevadel otse kasvukohale. Seemned on väikesed ja külvatakse pindmiselt. Seemned ei vaja eeltöötlemist. Idanemine võib olla aeglane. [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Aedruudi eeterlikke õlisid ja ekstrakte on kirjeldatud kui bioloogiliselt aktiivseid ning nende hulgas on käsitletud ka potentsiaali mõjutada teiste organismide (sh taimede ja mikroobide) elutegevust – see on üks põhjusi, miks Ruta perekonna liike uuritakse looduslike bioaktiivsete ühendite allikana. [4,6] Moodustab arbuskulaarset mükoriisat. [4] Taime eeterlike õlide antimikroobset ja antifungaalset toimet on näidatud mitmete seente suhtes; näiteks on kirjeldatud mõju Fusarium’i ja Aspergillus’e liikidele ning eraldi on uuritud aedruudi eeterliku õli toimet antraknoosi tekitajale Colletotrichum gloeosporioides. [4,7] Aedruut on ka insektitsiidse toimega. [4,6]

Varumine ja säilitamine
Ravim- ja maitsetaimena kasutatakse peamiselt maapealseid osi, mida varutakse kuiva ilmaga ning kuivatatakse kiiresti varjulises, hästi õhutatud ruumis, et hoida ära eeterlike õlide kadu. [8] Säilitatakse kuivas, valguse eest kaitstult, tihedalt suletud anumas; tugeva lõhna ja lenduvate ühendite tõttu on otstarbekas hoida eraldi teistest droogidest. Droogi soovitatakse säilitada kuni aasta. [8]

Keemiline koostis
Eeterlik õli ja lenduvad ühendid
alifaatsed ketoonid (sh 2-undekanoon / metüülnonüülketoon; 2-nonanoon; 2-dekanoon) [4,6]
monoterpeenid ja seskviterpeenid (sh limoneen (limonene), α-pineen (α-pinene), linalool (linalool) [6]
Fenüülpropanoidid ja fenoolhapped
kloorogeenhape (chlorogenic acid) [4]
kohvhape (caffeic acid) [4]
p-kumaarhape (p-coumaric acid) [4]
feruulahape (ferulic acid) [4]
protokatehhuushape (protocatechuic acid) [4]
galushape (gallic acid) [4]
rosmariinhape (rosmarinic acid) [4]
Furanokumariinid
ksantotoksiin (xanthotoxin; 8-metoksüpsoraleen) [4]
bergapteen (bergapten; 5-metoksüpsoraleen) [4]
psoraleen (psoralen) [4]
Flavonoidid
rutiin (rutin) [4]
kvertsetiin (quercetin) [4]
kaempferool (kaempferol) [4]
Alkaloidid
Furokinoliinalkaloidid
diktaamiin (dictamnine) [4]
skimmianiin (skimmianine) [4]
γ-fagariin (γ-fagarine) [4]
graveoliin (graveoline) [4]
Akridoonalkaloidid
arboriniin (arborinine) [4]
rutakridon (rutacridone) [4]
rubriiin (rubriine) [4]

Toime ja kasutamine
Aedruuti on kasutatud traditsioonilises meditsiinis väga mitmesuguste näidustuste korral (sh valu ja põletikuga seotud kaebused, parasiitide vastane kasutus, günekoloogilised kaebused) ning bioaktiivsust seostatakse furanokumariinide, alkaloidide, flavonoidide ning eeterliku õli komponentidega. [4]

Eksperimentaalsetes töödes ja ülevaadetes kirjeldatakse aedruudi eeterliku õli ja ekstraktide antimikroobset ja antifungaalset toimet ning käsitletakse ka antioksüdatiivseid ja põletikuvastaseid toimeid. Näiteks on kirjeldatud aedruudi eeterliku õli toimet Colletotrichum gloeosporioides’e vastu ning mehhanisme, mis seostuvad seeneraku stressivastuste ja ainevahetuse muutustega. [4,7] Aedruut on ka fototoksiline, mistõttu tuleb vältida mahla sattumist nahale. Rasedatele on taim vastunäidistatud. [4,8]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Ruta graveolens L. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 19.01.2026).
[3] Raal, A., & Vilbaste, K. (2020). Eesti ravimtaimed. Tallinn: Kirjastus Varrak.
[4] Luo, P., Feng, X., Liu, S., & Jiang, Y. (2024). Traditional uses, phytochemistry, pharmacology and toxicology of Ruta graveolens L.: A critical review and future perspectives. Drug Design, Development and Therapy, 18, 6459–6485. https://doi.org/10.2147/DDDT.S494417
[5] Thurman, J. (n.d.). Rue. Backyard Nature. (Vaadatud 19.01.2026).
[6] Nahar, L., Saleem, S., Ahsan, M., & Sarker, S. D. (2021). Ruta essential oils: Composition and bioactivities. Molecules, 26(16), 4766. https://doi.org/10.3390/molecules26164766
[7] Peralta-Ruiz, Y., Molina Hernandez, J. B., Grande-Tovar, C. D., Serio, A., Valbonetti, L., & Chaves-López, C. (2024). Antifungal mechanism of Ruta graveolens essential oil: A Colombian traditional alternative against anthracnose caused by Colletotrichum gloeosporioides. Molecules, 29(15), 3516. https://doi.org/10.3390/molecules29153516
[8] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Rue

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeRosids
OrderSapindales
FamilyRutaceae
GenusRuta
Species: Rue - Ruta graveolens L.

Botanical description
Rue is a perennial subshrub, up to 50 cm in height, with little branching, belonging to the Rutaceae family and the Ruta genus. The plant is covered with oil glands and has a strong aroma when crushed. The leaves are pinnately compound, petiolate, and arranged oppositely. The stems and leaves are bluish-green, and the flowers are small and greenish-yellow. The flowers are bisexual, with a four- or five-parted perianth. The petals are not fused but are slightly curled upwards at the edges. The stamens number 8–10 (twice the number of petals). [1,2]

The most distinctive and unusual feature of the flower is its granular-surfaced, green, four- or five-lobed ovary, from which a green, finger-shaped style extends, ending in a barely visible stigma. Beneath the green disk-like mass of the ovary, 8–10 stamens emerge (twice the number of petals). This characteristic is typical of citrus plants. The fruit is a four- or five-sectioned capsule with many seeds. [1,2]

Distribution
Rue originates from Southern Europe and has spread throughout the Mediterranean region. [3] It thrives in fertile soil and self-seeds. [2] It is cultivated in many parts of the world, often in vineyards. [3]

Effects and usage
Rue has a mild sedative and sleep-promoting effect. Additionally, it has anti-inflammatory, antiparasitic, uterine tonic, antispasmodic, mild analgesic, appetite-stimulating, digestive-boosting, antimicrobial, antifungal, wound-healing, anti-arthritic, and menstruation-promoting properties. It also tones veins. Its effects on bile secretion, urination, and sclerosis prevention are weaker. [4]

However, the use of rue is dangerous, and the European Medicines Agency does not recommend its use for humans, only considering it suitable for homeopathic applications. In homeopathy, rue preparations are indicated for bruises, strains, contusions, varicose veins, and rheumatism. [3]

Rue also acts as an insect repellent, killing lice and household pests. [4] It is considered harmful in all forms for pregnant women, as it can cause uterine bleeding and inflammation, leading to back pain, pressure in the lower abdomen, and frequent urination, followed by pain and miscarriage approximately ten days after ingestion. This plant has strong spasmolytic properties associated with coumarins and essential oils. [1] In the past, rue was known as an abortifacient and was used to terminate pregnancies. Many attempts ended in death, as the difference between an effective and a lethal dose is very small. [4]

References
1. Parray, S.A., Bhat, J.U., Ahmad, G., Jahan, N., Sofi, G., Iqbal, S.M.F. (2012). Ruta graveolens: from traditional system of medicine to modern pharmacology: an overview. Am J Pharm Tech Res. 2(2), 239-52.
2. Thurman, J. (n.d.). Rue. Backyard Nature. Retrieved November 22, 2023, from https://www.backyardnature.net/mexnat/rue.htm
3. Raal, A., Vilbaste, K. (2020). Eesti ravimtaimed. Tallinn: Kirjastus Varrak
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.