Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Seebipuulaadsed (Sapindales)
Sugukond: Ruudilised (Rutaceae)
Perekond: Ruut (Ruta)
Liik: Aedruut - Ruta graveolens L.

Botaaniline kirjeldus
Aedruut on mitmeaastane kuni 50 cm kõrgune vähe harunev poolpõõsas ruudiliste sugukonnast, perekonnast ruut. Taim on kaetud õlinäärmetega ja on muljudes tugevalt aromaatne. Lehed on paaritusulgjad, rootsulised, paiknevad vastakuti. Varred ja lehed on sinakasrohelised ning õied väikesed ja rohekaskollased. Õied on mõlemasoolised, õiekate neljatine või viietine. Kroonlehed ei ole kokku kasvanud, kuid on äärtest ülespoole kergelt kokku rullunud. Tolmukaid 8-10 (kahekordne kroonlehtede arv). [1,2]

Kõige eristuvam ja ebatavalisem õie tunnus on selle teralise pinnaga, roheline nelja- või viieosaline munasari, millest lähtub roheline, sõrmekujuline emakas, mille tipus on vaevumärgatav emakasuue. Rohelisest ketasjast massist munasarja all lähtuvad 8-10 tolmukat (kahekordne kroonlehtede arv). Selline tunnus on omane tsitruselistele. Vili on nelja- või viieosaline paljuseemneline kupar. [1,2]

Levila
Aedruut pärineb Lõuna-Euroopast ja on levinud kogu Vahemere piirkonnas. [3] Kasvab viljakal mullal ja külvab end seemnest ise. [2] Kasvab kultuurtaimena paljudes maailma piirkondades, sageli viinamarjaistandustes. [3]

Toime ja kasutamine
Aedruut on nõrgalt rahustav ja und soodustav. Peale selle ka põletiku- ja sooleparasiidivastane, emaka toonust tõstev, spasme lõõgastav, kergelt valu vaigistav, söögiisu suurendav ja seedetegevust ergutav, mikroobi- ja seenevastane, haavu parandav, liigesepõletikuvasatane, menstruatsiooni soodustav, veene toniseeriv. Nõrgem on sapinõristust ja uriinieritust soodustav ja skleroosivastane toime. [4]

Samas on aedruudi tarvitamine ohtlik ja Euroopa Ravimiamet ei soovita aedruudi ja selle eeterliku õli kasutamist inimestel ning vaatleb aedruuti üksnes homöopaatiliseks tarvitamiseks sobiva ravimtaimena. Homöopaatias on aedruudipreparaatide näidustusteks muljutised, venitused, verevalumid, veenilaiendid ja reuma. [3]

Aedruut toimib putukaparasiidivastaselt, hävitab täisid ja eluruumides parasiteerivaid putukaid. [4] Aedruuti peetakse kõikides vormides kahjulikuks rasedatele. See võib põhjustada emaka verejooksu ja emaka põletikku, tekitades seljavalu, survetunnet alakõhus ja sagedast urineerimist, millele järgneb valu ja abort umbes kümme päeva pärast manustamist. Sellel taimel on tugevad spasmolüütilised omadused, mida seostatakse kumariinide ja ka eeterliku õli olemasoluga. [1] Vanasti tunti taime kui abordi esile kutsujat ning tema abil püüti katkestada rasedust. Nii mõnigi katse lõppes surmaga, sest toimiva ja surmava annuse vahe on väga väike. [4]

Kasutatud allikad
1. Parray, S.A., Bhat, J.U., Ahmad, G., Jahan, N., Sofi, G., Iqbal, S.M.F. (2012). Ruta graveolens: from traditional system of medicine to modern pharmacology: an overview. Am J Pharm Tech Res. 2(2), 239-52.
2.Thurman, J. (n.d.). Rue. Backyard Nature. Retrieved November 22, 2023, from https://www.backyardnature.net/mexnat/rue.htm
3. Raal, A., Vilbaste, K. (2020). Eesti ravimtaimed. Tallinn: Kirjastus Varrak
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Sapindales
Family: Rutaceae
Genus: Ruta
Species: Rue - Ruta graveolens L.

Botanical description
Rue is a perennial subshrub, up to 50 cm in height, with little branching, belonging to the Rutaceae family and the Ruta genus. The plant is covered with oil glands and has a strong aroma when crushed. The leaves are pinnately compound, petiolate, and arranged oppositely. The stems and leaves are bluish-green, and the flowers are small and greenish-yellow. The flowers are bisexual, with a four- or five-parted perianth. The petals are not fused but are slightly curled upwards at the edges. The stamens number 8–10 (twice the number of petals). [1,2]

The most distinctive and unusual feature of the flower is its granular-surfaced, green, four- or five-lobed ovary, from which a green, finger-shaped style extends, ending in a barely visible stigma. Beneath the green disk-like mass of the ovary, 8–10 stamens emerge (twice the number of petals). This characteristic is typical of citrus plants. The fruit is a four- or five-sectioned capsule with many seeds. [1,2]

Distribution
Rue originates from Southern Europe and has spread throughout the Mediterranean region. [3] It thrives in fertile soil and self-seeds. [2] It is cultivated in many parts of the world, often in vineyards. [3]

Effects and usage
Rue has a mild sedative and sleep-promoting effect. Additionally, it has anti-inflammatory, antiparasitic, uterine tonic, antispasmodic, mild analgesic, appetite-stimulating, digestive-boosting, antimicrobial, antifungal, wound-healing, anti-arthritic, and menstruation-promoting properties. It also tones veins. Its effects on bile secretion, urination, and sclerosis prevention are weaker. [4]

However, the use of rue is dangerous, and the European Medicines Agency does not recommend its use for humans, only considering it suitable for homeopathic applications. In homeopathy, rue preparations are indicated for bruises, strains, contusions, varicose veins, and rheumatism. [3]

Rue also acts as an insect repellent, killing lice and household pests. [4] It is considered harmful in all forms for pregnant women, as it can cause uterine bleeding and inflammation, leading to back pain, pressure in the lower abdomen, and frequent urination, followed by pain and miscarriage approximately ten days after ingestion. This plant has strong spasmolytic properties associated with coumarins and essential oils. [1] In the past, rue was known as an abortifacient and was used to terminate pregnancies. Many attempts ended in death, as the difference between an effective and a lethal dose is very small. [4]

References
1. Parray, S.A., Bhat, J.U., Ahmad, G., Jahan, N., Sofi, G., Iqbal, S.M.F. (2012). Ruta graveolens: from traditional system of medicine to modern pharmacology: an overview. Am J Pharm Tech Res. 2(2), 239-52.
2. Thurman, J. (n.d.). Rue. Backyard Nature. Retrieved November 22, 2023, from https://www.backyardnature.net/mexnat/rue.htm
3. Raal, A., Vilbaste, K. (2020). Eesti ravimtaimed. Tallinn: Kirjastus Varrak
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.