Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Nõianõges / Stachys
Liik: Villane nõianõges / Stachys byzantina K.Koch
Botaaniline kirjeldus
Villane nõianõges on mitmeaastane huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Taim on tihedalt kaetud hallide või hõbevalgete, siidjalt pehmete karvadega. Õitsevad varred kasvavad 40–80 cm kõrguseks, on püstised, harunenud ja kipuvad olema neljakandilised. Lehed on paksud ja veidi kortsus, tihedalt ja mõlemalt poolt hallikashõbedaste, siidjate karvadega kaetud; alumine pool on värvi poolest rohkem hõbevalge kui pealispind. Lehed on varrel vastakuti paigutatud ja 5–10 cm pikad. Leherootsud ümbritsevad alusel poolenisti vart (kõrvakesed) ja aluslehed on kujult piklik-elliptilised, mõõtmetega 10 cm pikkust ja 2,5 cm laiust. Leheservad on veidi hambulised ja tihedalt karvadega kaetud, lehelaba kitseneb järk-järgult tömbi lehetipu suunas. [2]
Õisikud on 10–22 cm pikad, moodustades vertitsillaate. Neist igaühes on palju õisi ja need on tihedalt koondunud suurema osa pikkuse ulatuses õisiku teljele. (Vertitsillaat on õisik, mis koosneb mitmest lühikesest, peaaegu rootsutust õiest, mis paiknevad varrel tihedalt üksteise kõrval või ümber, sageli ühes või mitmes vahelduvas rõngas. Need õierõngad võivad jätta mulje, justkui õied kasvaksid otse varrest.) Õitsevatel vartel olevad lehed on väikesed ja peaaegu rootsutud. [2]
Kroonlehed on lillad, seest laigulised, soonelised, kahehuulised. Kroonlehted alusel 7-8 mm ulatuses torujalt kokku kasvanud, väljastpoolt karvane. Ülemine huul on üksik, kergelt kolmehõlmine, 5 mm pikk ja 4-5 mm lai. Alumine huul on samuti kolmehõlmine. Kaks külgmist hõlma on madalad ja palju väiksemad kui keskmine hõlm. Keskmine hõlm on 6-8 mm pikk ja 5 mm lai. Tolmukad on neli, kaks pikemad, kaks lühemad. tolmukad ulatuvad veidi üle ülemise huule alt välja. Tolmukaniidid on kinnitunud õieputke tipmisele osale, on tihedalt karvased, lillad. Tolmukapead on lillad, 1,1 mm laiad. Emakas on 8 mm pikk, paljas, toonilt valgest lillakani, pisut kroonist välja ulatuv. Emakasuue on kaheosaline. sigimik on kaheviljalehine ja emakas neljakambriline. Viljaks on neljaks isepäiseks pähklikeseks jagunenud kuivvili. [2]
Levila
Villane nõianõges kasvab looduslikult peamiselt Kaukaasias ja Türgis. Eestis kasvatatakse peamiselt ilutaimena. Kasvab hästi päikesepaistelises paigas kuival mullal kui ka parasniiskel. Õitseb juunist septembrini. [2]
Toime ja kasutamine
Rahvameditsiinis kasutatakse villase iminõgese ürti, mis on südame- ja emakatoonusti ning vererõhu alandaja. Villase iminõgese teed kasutatakse ka haavade raviks ning nahahaiguste puhul. [2] Lisaks on taime kasutatud köha, põrna skleroosi, põletike ja suguelundite kasvajate raviks. [3]
Taimes on tuvastatud 14 fenoolset ühendit. [3] Taime eeterlik õli peamised koostisosad olid piperitenoon, 6,10,14-trimetüül pentadekaan-2-oon ja n-trikosaan (6,4%). [4] Villase iminõgese ekstraktid või komponendid on põletikuvastaste, antitoksiliste, antibakteriaalsete, antioksüdantsete ja tsütotoksiliste omadusega. [5,6]
Kasutatud allikad
1. Missouriplants.com. (2007). [Arhiveeritud originaalist 2010-06-04]. Vaadatud 22.11.2023, aadressilhttps://web.archive.org/web/20100604062646/http://www.missouriplants.com/Blueopp/Stachys_byzantina_page.html
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR kirjastus
3. Bahadori, M. B., Zengin, G., Dinparast, L., & Eskandani, M. (2020). The health benefits of three Hedgenettle herbal teas (Stachys byzantina, Stachys inflata, and Stachys lavandulifolia) - profiling phenolic and antioxidant activities. European Journal of Integrative Medicine, 101134. https://doi.org/10.1016/j.eujim.2020.101134
4.Morteza-Semnani, K., & Akbarzadeh, M. (2006). Essential oils composition of Stachys byzantina, S-inflata, S-lavandulifolia and S. Iaxa from Iran. Flavour and Fragrance Journal, 21(2), 300-303. https://doi.org/10.1002/ffj.1594
5. Demirtas, I., Gecibesler I., Sahin Yaglioglu, A. (2013). Antiproliferative activities of isolated flavone glycosides and fatty acids from Stachys byzantina. Phytochemistry Letters 209-214, 6(2). DOI: https://doi.org/10.1016/j.phytol.2013.02.001
6. Jassbi, A. R., Miri, R., Asadollahi, M., Javanmardi, N., & Firuzi, O. (2014). Cytotoxic, antioxidant and antimicrobial effects of nine species of woundwort (Stachys) plants. Pharmaceutical biology, 52(1), 62–67. https://doi.org/10.3109/13880209.2013.810650