Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Maran / Potentilla
Liik: Tedremaran / Potentilla erecta L.
Botaanilie kirjeldus
Tedremaran on mitmeaastane suvehaljas rohttaim, kes kuulub roosõieliste sugukonda, perekonda maran. Kõrgus varieerub 10-30 cm vahel. [1,2]
Taimel on palju (10-30) püstiseid või tõusvaid, peeneid, lehistunud ja hõredalt karvadega kaetud varsi, mis ülemises osas on 2-3 korda harunenud ning sageli punaka värvusega. Varte pikkus ulatub 15-25 cm-ni. Juurmised lehed on enamasti kolmetised, pikarootsulised ja kuivavad juba õitsemise alguseks. Varrelehed on samuti kolmetised, rootsuta või väga lühikese rootsuga, sügavalt sisselõikunud abilehtedega. Lehekesed on äraspidimunajad või süstjad, alusest terveservalised ja keskkohast alates sügavalt sisselõikunud ning hambulise servaga. Tedremarana maa-alune osa koosneb tugevast, püstisest, viltusest või horisontaalsest, ebareeglipäraselt muguljasest, enam-vähem puitunud risoomist, mis on 1-3 cm jämedune, väljast tumepruun ja seest veripunane või oranžikas, tihti näha vaheldumisi olevatest heledatest ja tumedamatest osadest koosneva tähega. [1,2]
Taimel on üksikud, kollased, mõlemasugulised õied, mis asetsevad pikkadel karvastel õieraagudel. Õiekatte moodustavad kaheli tupp, mis on liitlehine, ja lahklehine kroon, tavaliselt nelja-, harvem viietine või kuuetine. (Neli kroonlehte eristavad liiki teistest perekonna maran liikidest). Kroonlehed on tupplehtedest pikemad, äraspidimunajad, pügaldunud tipuga ja alusel tumedamad. Õitsemisperiood kestab juunist augusti või septembrini. Taim on putuktolmleja. Tedremarana viljad on peenepraolised pähklikesed. Selle sõrmjad liitlehed on alt siidiläikeliste hõbedaste karvadega ning pealt rohelised, väheste karvadega. Paljunemine toimub peamiselt seemnete abil, kuid ka vegetatiivselt risoomi kaudu. [1,2]
Levila
Tedremaran on levinud laialt Euroopas ja Lääne-Siberis, olles Eestis sage. Kasvukohalt on taim vähenõudlik, leides sobiva pinnase nii happelisel turbamullal, neutraalsel huumusel kui ka aluselisel lubjarikkal pinnasel. Ta kasvab rabades, siirdesoodes, madalsoodes, niitudel ja erinevat tüüpi metsades. [2]
Toime ja kasutamine
Tedremaranal on põletikuvastane ja kootav toime. Taime kasutatakse soolekatarride ning mao-, peen- või jämesoolepõletiku või düsenteeria puhul. Katsed viitavad allergiavastasele, vererõhku langetavale, viirusevastasele ja immuunsüsteemi tugevdavale toimele. [2]
Välispidiselt loputamiseks, kuristamiseks ja kompressiks. [2] Risoomi on traditsiooniliselt kasutatud kõhulahtisusevastase, hemostaatilise ja hemorroididevastase ravimina. See sisaldab kuni 20% parkaineid ja 5% ellagitanniine, peamiselt agrimoniini. Agrimoniin on hüdrolüüsuv parkaine, mis on võimas radikaalide kahjutuks tegija. Ellagitanniinid on tuntud oma kasutuse poolest kõhulahtisuse ja limaskestapõletiku ravis. [3,4,5] Lisaks sisaldab taim flavinoidi kampferooli, triterpeene, vaiku, lima, tärklist ja eeterlikku õli. [2]
Droogiks on ristlõikest tumepruunid kuni pruunikaskollased kuivatatud risoomid. Seespidiselt tarvitatakse kõhuvalu leevenduseks või kõhulahtisuse puhul. Välispidiselt loputamiseks, kuristamiseks, kompressiks. Päevane annus on 4-6 g. [2]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., jt. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool; Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
3. Melzig, M. F., & Böttger, S. (2020). Tormentillae rhizoma - Review for an Underestimated European Herbal Drug. Planta medica, 86(15), 1050–1057. https://doi.org/10.1055/a-1129-7214
4.Wölfle, U., Hoffmann, J., Haarhaus, B., Rao Mittapalli, V., & Schempp, C. M. (2017). Anti-inflammatory and vasoconstrictive properties of Potentilla erecta - A traditional medicinal plant from the northern hemisphere. Journal of ethnopharmacology, 204, 86–94. https://doi.org/10.1016/j.jep.2017.03.058
5. Hoffmann, J., Casetti, F., Bullerkotte, U., Haarhaus, B., Vagedes, J., Schempp, C. M., & Wölfle, U. (2016). Anti-Inflammatory Effects of Agrimoniin-Enriched Fractions of Potentilla erecta. Molecules (Basel, Switzerland), 21(6), 792. https://doi.org/10.3390/molecules21060792
