Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Aspargales
Family: Aspargaceae
Genus: Polygynatum
Species: Angular Solomon's seal - Polygonatum odoratum (Mill.) Druce

Botanical Description
Angular Solomon's Seal (Polygonatum odoratum) is a perennial monoecious herbaceous plant from the Asparagaceae family and the genus Polygonatum. The plant typically grows 15–45 cm tall, though it can sometimes reach up to 65 cm. The stem is upright or slightly arching, smooth, angular, and rigid. The underground part consists of a thick, fleshy, creeping, and scarred rhizome that is branched and covered with scale-like sheathing leaves. The scars are remnants of old roots, and the roots themselves are weakly developed.

The leaves are oblong-ovate to elliptic-lanceolate, green on the top, grayish-green underneath, and slightly leathery. They are sessile, partially sheath the stem, and are alternately arranged along one side of the stem. The leaves measure 4.5–12 cm in length and 1.5–4.3 cm in width and are relatively numerous.

The flowers are bisexual, tubular, and white, with six small greenish ovate lobes at the tip. They hang singly or in pairs from the axils of the leaves and are strongly fragrant. The perianth measures 1–2.6 cm in length and 3–6 mm in width. The flowering period is late May to June. The fruits are bluish-black, waxy-coated spherical berries, 0.7–1 cm in diameter. The seeds are spherical, with a brown wrinkled coat. The berries are toxic. [1,2]

Distribution
Angular Solomon's Seal is found throughout most of Europe, excluding Ireland, Scandinavia, and the northern regions of Siberia, as well as the subtropical parts of the Mediterranean. It also occurs across wide areas of Siberia, the Far East, North Africa, and temperate Asia. In Estonia, the plant is common.

It grows in coniferous and mixed forests, on dunes, ridges, slopes, wooded meadows, and gravelly areas. It is also found in boreal, deciduous, and heath forests, as well as in clearings and gravel pits. [1,2]

Effects and Usage
Angular Solomon's Seal is toxic and should not be used as herbal material. The plant contains cardiac glycosides, essential oils, mucilage, steroidal saponins, homoisoflavonoids, isoflavones, flavonoids, and alkaloids. [3,4]

Traditionally, Solomon's Seal has been used as a tonic in China, Iran, Pakistan, India, and Japan. [3] In Estonian folk medicine, it has been used as an expectorant, diuretic, and fever-reducing remedy. Symptoms of poisoning include irregular heartbeat, nausea, diarrhea, and loss of consciousness. [4]

References
1. Polygonatum odoratum: harilik kuutõverohi. (n.d.). Elurikkus. Retrieved from https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6440#overview
2. WFO (2024): Polygonatum odoratum (Mill.) Druce. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000716063. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Bi, J., Fang, H., Zhang, J., Liu, L., Gu, X., & Zheng, Y. (2023). A review on the application, phytochemistry and pharmacology of Polygonatum odoratum, an edible medicinal plant. Journal of Future Foods, 3(3), 240–251. https://doi.org/10.1016/j.jfutfo.2023.02.006
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Üheidulehelised (Monocotyledon)
Selts: Liilialaadsed (Liliales)
Sugukond: Liilialised (Liliaceae)
Perekond: Kuutõverohi (Polygonatum)
Liik: Harilik kuutõverohi - Polygonatum odoratum (Mill.) Druce

Botaaniline kirjeldus
Kuutõverohi on mitmeaastane ühekojaline rohttaim aspariliste sugukonnast, perekonnast kuutõverohi. Taim kasvab tavaliselt 15-45 cm kõrguseks, kuid mõnikord võib ulatuda ka kuni 65 cm kõrgusele. Vars on püstine või veidi kaarjalt tõusev, sile, kandiline ja jäik. Maa-alune osa koosneb jämedast, lihakast, roomavast ja armilisest risoomist, mis on harunev ja kaetud soomusjate alalehtedega. Armid on vanade surnud juurte jäljed ning juured on nõrgalt arenenud. Lehed on piklikmunajad kuni elliptilissüstjad, pealt rohelised ja alt hallikasrohelised, veidi nahkjad. Lehed on rootsutud ja pooleldi varreümbrised, kinnituvad varrele vaheldumisi ning asetsevad ühekülgselt. Lehtede pikkus on 4,5-12 cm ja laius 1,5-4,3 cm. Lehti on suhteliselt palju. '

Õied on mõlemasugulised, putkekujulised ja valged, tipus kuue roheka munaja hambakesega. Need ripuvad ühe- või kahekaupa lehtede kaenlais ja on tugevalt lõhnavad. Õiekatte pikkus on 1-2,6 cm ja laius 3-6 mm. Õitseaeg jääb mai lõppu ja juunisse. Viljadeks on sinakasmustad, vahakirmega kaetud kerajad marjad, mille läbimõõt on 0,7-1 cm. Seemned on kerajad ja pruuni kurrulise kestaga. Marjad on mürgised. [1, 2]

Levila
Kuutõverohi on levinud peaaegu kogu Euroopas, välja arvatud Iirimaal, Skandinaavia ja Siberi põhjarajoonides ning Vahemeremaade subtroopilises osas. Leidub ka laiadel aladel Siberis, Kaug-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasia parasvöötmes. Eestis on taim tavaline.

Kasvukohtadeks on okas- ja segametsad, luidetel, voortel, seljandikel, nõlvadel, loo- ja klibukadastikes, raiesmikel ja kruusaaukudes. Samuti leidub teda palu-, laane-, salu- ja loometsades ning puisniitudel. [1,2]

Toime ja kasutamine 
Harilik kuutõverohi on mürgine - mitte kasutada droogina. Taim sisaldab kardioglükosiide, eeterlikku õli, lima, steroidsed saponiine, homoisoflavonoone, isoflavoone, flavonoide, alkaloide. [3, 4] Traditsiooniliselt on kuutõverohtu kasutatud toonikuna Hiinas, Iraanis, Pakistanis, Indias ja Jaapanis. [3] Eesti rahvameditsiinis on kuutõverohtu kasutatud röga lahtistava ja uriinieritust soodustava ning palavikku alndava vahendina. Mürgistustunnusteks on korrapäratu pulss, iivendus, kõhulahtisus ja teadvuse kadu. [4] 

Kasutatud allikad
1. Polygonatum odoratum: harilik kuutõverohi. (n.d.). Elurikkus. Retrieved from https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6440#overview
2. WFO (2024): Polygonatum odoratum (Mill.) Druce. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000716063. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Bi, J., Fang, H., Zhang, J., Liu, L., Gu, X., & Zheng, Y. (2023). A review on the application, phytochemistry and pharmacology of Polygonatum odoratum, an edible medicinal plant. Journal of Future Foods, 3(3), 240–251. https://doi.org/10.1016/j.jfutfo.2023.02.006
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus