Harilik kuutõverohi

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledonae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Asparilised / Asparagaceae
Perekond: Kuutõverohi / Polygonatum
Liik: Harilik kuutõverohi / Polygonatum odoratum  (Mill.) Druce

Botaaniline kirjeldus
Kuutõverohi on mitmeaastane ühekojaline rohttaim aspariliste sugukonnast, perekonnast kuutõverohi. Taim kasvab tavaliselt 15-45 cm kõrguseks, kuid mõnikord võib ulatuda ka kuni 65 cm kõrgusele. Vars on püstine või veidi kaarjalt tõusev, sile, kandiline ja jäik. Maa-alune osa koosneb jämedast, lihakast, roomavast ja armilisest risoomist, mis on harunev ja kaetud soomusjate alalehtedega. Armid on vanade surnud juurte jäljed ning juured on nõrgalt arenenud. Lehed on piklikmunajad kuni elliptilissüstjad, pealt rohelised ja alt hallikasrohelised, veidi nahkjad. Lehed on rootsutud ja pooleldi varreümbrised, kinnituvad varrele vaheldumisi ning asetsevad ühekülgselt. Lehtede pikkus on 4,5-12 cm ja laius 1,5-4,3 cm. Lehti on suhteliselt palju. '

Õied on mõlemasugulised, putkekujulised ja valged, tipus kuue roheka munaja hambakesega. Need ripuvad ühe- või kahekaupa lehtede kaenlais ja on tugevalt lõhnavad. Õiekatte pikkus on 1-2,6 cm ja laius 3-6 mm. Õitseaeg jääb mai lõppu ja juunisse. Viljadeks on sinakasmustad, vahakirmega kaetud kerajad marjad, mille läbimõõt on 0,7-1 cm. Seemned on kerajad ja pruuni kurrulise kestaga. Marjad on mürgised. [1, 2]

Levila
Kuutõverohi on levinud peaaegu kogu Euroopas, välja arvatud Iirimaal, Skandinaavia ja Siberi põhjarajoonides ning Vahemeremaade subtroopilises osas. Leidub ka laiadel aladel Siberis, Kaug-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasia parasvöötmes. Eestis on taim tavaline.

Kasvukohtadeks on okas- ja segametsad, luidetel, voortel, seljandikel, nõlvadel, loo- ja klibukadastikes, raiesmikel ja kruusaaukudes. Samuti leidub teda palu-, laane-, salu- ja loometsades ning puisniitudel. [1,2]

Toime ja kasutamine 
Harilik kuutõverohi on mürgine - mitte kasutada droogina. Taim sisaldab kardioglükosiide, eeterlikku õli, lima, steroidsed saponiine, homoisoflavonoone, isoflavoone, flavonoide, alkaloide. [3, 4] Traditsiooniliselt on kuutõverohtu kasutatud toonikuna Hiinas, Iraanis, Pakistanis, Indias ja Jaapanis. [3] Eesti rahvameditsiinis on kuutõverohtu kasutatud röga lahtistava ja uriinieritust soodustava ning palavikku alndava vahendina. Mürgistustunnusteks on korrapäratu pulss, iivendus, kõhulahtisus ja teadvuse kadu. [4] 

Kasutatud allikad
1. Polygonatum odoratum: harilik kuutõverohi. (n.d.). Elurikkus. Retrieved from https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6440#overview
2. WFO (2024): Polygonatum odoratum (Mill.) Druce. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000716063. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Bi, J., Fang, H., Zhang, J., Liu, L., Gu, X., & Zheng, Y. (2023). A review on the application, phytochemistry and pharmacology of Polygonatum odoratum, an edible medicinal plant. Journal of Future Foods, 3(3), 240–251. https://doi.org/10.1016/j.jfutfo.2023.02.006
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus