Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Siilkübar / Echinacea
Liik: Punane siilkübar / Echinacea purpurea (L.) Moench
Botaaniline kirjeldus
Punane siilkübar on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast siilkübar. Taim kasvab 60 – 120 (150) cm kõrguseks. Vars on kaetud karedate karvadega ja punakaspruunide laikudega. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt ja/või vastakuti, on kujult piklikud, munajad või kuni kitsalt lantsetjad; mõõtmetega 5-30 X (1-)5-12 cm. Lehe alus on tavaliselt ümar kuni südajas. Leheserv on saagjas kuni hambuline, harvem terve. Leherootsud on 0-17 (-25) cm pikad. Õisikuvarred on pikad, kuni 25 cm pikkused, vahel ka pikemad. Üldkatise lehed on lineaarsed kuni lantsetjad, 8-17 x 1-8 mm pikad. Õisikupõhja soomused on 9-15 mm pikad, punakasoranžide tippudega, sirged või veidi kõverdunud, teravatipulised. Keelõied on roosakad kuni lillad (kultivaridel esineb kõiksugu värve, ka rohelisi toone). Putkõied on rohekad kuni lillad, 4,5-5,7 mm pikad. Vili on valkjas, 3,5-5 mm pikk, enamasti paljas seemnis. Pappus umbes 1,2 mm pikk. [1,2]
Levila
Punane siilkübar pärineb Põhja-Ameerika lõunaosast. Eestis ja mitmel pool Euroopas kasvatatakse ilutaimena. [3]
Toime ja kasutamine
punane siilkübar on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Taim sisaldab mitmesuguseid toimeaineid, sealhulgas polüsahhariide (nt ehinatsiin), orgaanilisi happeid, glükosiide (sh kohvihappe derivaadid ehhinakosiid ja tsünariin), amiide, eeterlikke õlisid, alkaloidid ning mitmeid teisi komponente. Meditsiinis on purpur-siilkübar leidnud kasutust peamiselt immuunsüsteemi tugevdajana ja põletikuvastase vahendina. See aitab suurendada vastupanuvõimet nakkus- ja külmetushaigustele, leevendab haiguse sümptomeid ning kiirendab paranemist. Taime ekstrakti on leitud olevat efektiivne mitmesuguste nahaprobleemide, sh ekseemi, põletuste ja herpese ravis. Lisaks on täheldatud purpur-siilkübara positiivset mõju viiruste, sealhulgas gripi vastu. Siiski, hoolimata paljudest positiivsetest omadustest tuleb punase siilkübara kasutamisel olla ettevaatlik. Seda ei soovitata kasutada teatud autoimmuunhaiguste põdejatele (nt sclerosis multiplex, AIDS, HI viirus). Samuti tuleks vältida selle kasutamist raseduse ajal ja koos teatud ravimitega, nagu immuunsupressandid. Liigne või pikaajaline kasutamine võib põhjustada kõrvaltoimeid nagu sügelus, näoturse ja hingamisraskused. [2-5]
Droogiks varutakse juurt ja ürti. Juuri koos juurikatega kogutakse sügisel, õitsevaid 25-35 cm pikkusi ladvaosi õitsemise ajal. Droogid kuivatatakse temperatuuril 40-50 °C. Seespidiselt soovitatake hingamis- ja kuseteede krooniliste infektsioonide puhul. Välispidiselt haavade paranemist soodustava vahendina. Eelistada tuleks alkoholtõmmist. Ei soovitata tarvitada üle kahe nädale Pikaajaline tarvitamine võib immuunsüsteenu kahjustada, põhjustada lööbeid, sügelust, turseid näo piirkonnas, hingamishäireid ja peapööritust ning langetada vererõhku. [5]
Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Echinacea purpurea (L.) Moench. Laaditud internetist; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000036347. Külastatud: 18. detsember 2023.
2. Burlou-Nagy, C., Banica, F., Jurca, T., Vicas, L.G., Marian,E., Muresan, M., Bacskay, L., Kiss, R., Feher, P., Pallag, A. (2022). Echinacea purpureaI (L.) Moench: biological
and pharmacological properties. A review. Plants (Basel), 11(9), 1244. DOI: https://doi.org/10.3390%2Fplants11091244 (21.09.2023)
3. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
4. Raal, A. (2003). Indiaanlaste püha taim tugevdab immuunsüsteemi. Eesti Loodus. Laaditud aadressilt http://www.eestiloodus.ee/artikkel469_454.html
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
