Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Siilkübar (Echinacea)
Liik: Punane siilkübar - Echinacea purpurea (L.) Moench

Botaaniline kirjeldus
Punane siilkübar on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast, perekonnast siilkübar. Taim kasvab 60-120 (-150) cm kõrguseks. Vars on kaetud karedate karvadega ja punakaspruunide laikudega. Lehed võivad varrel paikneda nii vahelduvalt kui ka vastakuti, on kujult piklikud, munajad või kuni kitsalt lantsetjad; mõõtmetega 5-30 X (1-)5-12 cm. Lehe alus on tavaliselt ümar kuni südajas. Leheserv on saagjas kuni hambuline, harvem terve. Leherootsud on 0-17 (-25) cm pikad. Õisikuvarred on pikad, kuni 25 cm pikkused, vahel ka pikemad. Üldkatise lehed on lineaarsed kuni lantsetjad, 8-17 x 1-8 mm pikad. Õisikupõhja soomused on 9-15 mm pikad, punakasoranžide tippudega, sirged või veidi kõverdunud, teravatipulised. Keelõied on roosakad kuni lillad (kultivaridel esineb kõiksugu värve, ka rohelisi toone). Putkõied on rohekad kuni lillad, 4,5-5,7 mm pikad. Vili on valkjas kuni must, 3,5-5 mm pikk, enamasti paljas seemnis. Pappus umbes 1,2 mm pikk. [1,2]

Levila
Punane siilkübar pärineb Põhja-Ameerika lõunaosast. Eestis ja mitmel pool Euroopas kasvatatakse ilutaimena. [3]

Toime ja kasutamine
Punane siilkübar on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Taim sisaldab mitmesuguseid toimeaineid, sealhulgas polüsahhariide (nt ehinatsiin), orgaanilisi happeid, glükosiide (sh kohvihappe derivaadid ehhinakosiid ja tsünariin), amiide, eeterlikke õlisid, alkaloide ning mitmeid teisi komponente. Meditsiinis on purpur-siilkübar kasutust leidnud peamiselt immuunsüsteemi tugevdajana ja põletikuvastase vahendina. Taim aitab suurendada vastupanuvõimet nakkus- ja külmetushaigustele, leevendab haiguse sümptomeid ning kiirendab paranemist. Taime ekstrakt on efektiivne mitmesuguste nahaprobleemide, sh ekseemi, põletuste ja herpese ravis. Lisaks on täheldatud purpur-siilkübara positiivset mõju viiruste, sealhulgas gripi vastu. Siiski, hoolimata paljudest headest omadustest tuleb punase siilkübara kasutamisel olla ettevaatlik. Seda ei soovitata kasutada teatud autoimmuunhaiguste (nt sclerosis multiplex, AIDS, HI viirus) põdejatele. Samuti tuleks vältida taime kasutamist raseduse ja imetamise ajal ning koos immuunsupressantidest ravimitega. Liigne või pikaajaline kasutamine võib põhjustada kõrvaltoimeid nagu sügelus, näoturse ja hingamisraskused.  [2-5]

Droogiks varutakse juurt ja ürti. Juuri koos juurikatega kogutakse sügisel, õitsevaid 25-35 cm pikkusi ladvaosi õitsemise ajal. Droogid kuivatatakse temperatuuril 40-50 °C. Seespidiselt soovitatake hingamis- ja kuseteede krooniliste infektsioonide puhul. Välispidiselt haavade ja putukahammustuste paranemist soodustava vahendina. Eelistada tuleks alkoholtõmmist. Ei soovitata tarvitada üle kahe nädala. Pikaajaline tarvitamine võib immuunsüsteemi kahjustada, põhjustada lööbeid, sügelust, turseid näo piirkonnas, hingamishäireid ja peapööritust ning langetada vererõhku. [5]

Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Echinacea purpurea (L.) Moench. Laaditud internetist; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000036347. Külastatud: 18. detsember 2023.
2. Burlou-Nagy, C., Banica, F., Jurca, T., Vicas, L.G., Marian,E., Muresan, M., Bacskay, L., Kiss, R., Feher, P., Pallag, A. (2022). Echinacea purpureaI (L.) Moench: biological
and pharmacological properties. A review. Plants (Basel), 11(9), 1244. DOI: https://doi.org/10.3390%2Fplants11091244 (21.09.2023)
3. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
4. Raal, A. (2003). Indiaanlaste püha taim tugevdab immuunsüsteemi. Eesti Loodus. Laaditud aadressilt http://www.eestiloodus.ee/artikkel469_454.html
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Echinacea
Species: Eastern purple coneflower -  Echinacea purpurea (L.) Moench

Botanical description
Purple coneflower (Echinacea purpurea) is a perennial herbaceous plant in the daisy family (Asteraceae), belonging to the genus Echinacea. The plant grows to a height of 60–120 (-150) cm. Its stem is covered with rough hairs and has reddish-brown spots. Leaves can be alternately or oppositely arranged on the stem, and are elongated, ovate, or narrowly lanceolate, measuring 5–30 x (1-)5–12 cm. The leaf base is usually rounded to cordate, with serrated to toothed edges, occasionally entire. Petioles range from 0–17 (-25) cm in length.

The flower stalks are long, up to 25 cm or more. The involucral bracts are linear to lanceolate, measuring 8–17 x 1–8 mm. The receptacle scales are 9–15 mm long, with reddish-orange tips, straight or slightly curved, and pointed. The ray florets range from pink to purple (cultivars may show various colors, including greenish tones), while the disc florets are greenish to purple, 4.5–5.7 mm long. The fruit is whitish to black, 3.5–5 mm long, usually glabrous, with a pappus about 1.2 mm long. [1,2]

Distribution
Purple coneflower is native to the southern parts of North America. It is widely cultivated as an ornamental plant in Estonia and various parts of Europe. [3]

Effects and uses
Purple coneflower is renowned for its immune-boosting properties. The plant contains a variety of active compounds, including polysaccharides (e.g., echinacin), organic acids, glycosides (e.g., caffeic acid derivatives like echinacoside and cynarin), amides, essential oils, alkaloids, and others. Medicinally, purple coneflower is primarily used to strengthen the immune system and as an anti-inflammatory agent. It enhances resistance to infections and colds, alleviates symptoms, and accelerates recovery. Extracts are effective for various skin problems, including eczema, burns, and herpes. Additionally, it has shown antiviral activity, including against influenza.

However, caution is necessary. It is not recommended for individuals with certain autoimmune diseases (e.g., multiple sclerosis, AIDS, HIV) or during pregnancy and breastfeeding. It should also be avoided when using immunosuppressive medications. Excessive or prolonged use can lead to side effects such as itching, facial swelling, and breathing difficulties. [2–5]

The root and herb are collected as the drug material. Roots with rootlets are harvested in autumn, while flowering tops 25–35 cm in length are collected during flowering. The drugs are dried at a temperature of 40–50 °C. Internally, they are recommended for chronic respiratory and urinary tract infections. Externally, they promote wound healing and treat insect bites. Alcoholic tinctures are preferred. Usage should not exceed two weeks to avoid potential immune system damage, rashes, itching, facial swelling, breathing difficulties, dizziness, and lowered blood pressure. [5]

References
1. WFO. (2023). Echinacea purpurea (L.) Moench. Retrieved from http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000036347. Accessed: December 18, 2023.
2. Burlou-Nagy, C., Banica, F., Jurca, T., et al. (2022). Echinacea purpurea (L.) Moench: Biological and pharmacological properties. Plants (Basel), 11(9), 1244. DOI: https://doi.org/10.3390/plants11091244.
3. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
4. Raal, A. (2003). Indiaanlaste püha taim tugevdab immuunsüsteemi. Eesti Loodus. Retrieved from http://www.eestiloodus.ee/artikkel469_454.html.
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.