Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Asteriidid (Asterids)
└── Kanarbikulaadsed (Ericales)
└── Siniladvalised (Polemoniaceae)
└── Sinilatv (Polemonium)
└── Harilik sinilatv (Polemonium caeruleum L.) [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik sinilatv on mitmeaastane rohttaim siniladvaliste sugukonnast, perekonnast sinilatv. Taim kasvab kuni 120 cm kõrguseks. Siniladva vars on püstine. Juurikas on lühike, viltune, rohkete pikkade peenikeste külgjuurtega. Alumised varrelehed pikarootsulised, ülemised peaaegu rootsutud. Leheseis vahelduv. Lehed on sulgjad, meenutavad palderjani omasid. Õied on enamasti sinised, harvem violetsed või valged, lehterjad, viie kroonlehega. [2]

Levila
Looduslikult levib Euroopas parasvöötmes ning Aasias (parasvöötme põhjapoolsemad alad). Kasvatatakse laialdaselt ilu ja-ravimtaimena üle kogu maailma.[1]

Kasvatamine
Niiskemapoolse, huumusrikka mullaga poolvarjulise kasvukoha taim. [3]
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt puhma jagamise teel. [3]
Kasvutingimused
Harilik sinilatv eelistab parasniisket kuni niiskemat, huumusrikast mulda ning poolvarjulist või päikeselist kasvukohta. Looduslähedases aias sobivad talle jõekaldad, luhaservad ja niiskemapoolsed muud alad. Kuival liivmullal vajab taim kastmist. [3]


Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse juurikat koos juurtega (Polemonii radix) ning vajadusel ka ürti (Polemonii herba). Juurikad kaevatakse välja sügisel, puhastatakse ja tükeldatakse. [4] Kuivatatakse temperatuuril mitte üle 60 °C. [4] Hoitakse kuivas, valguse eest kaitstult suletud anumas.

Keemiline koostis
Triterpeensed saponiinid ja aglükoonid
oleanaani-tüüpi saponiinseid glükosiidid [5]
Flavonoidid (sh metoksüflavoonid ja glükosiidid)
akatsetiin (acacetin) [5]
akatsetiini derivaadid (acacetin derivatives; mitmed isomeerid) [5]
kaempferooli metüüleeter-glükosiid (kaempferol methyl ether glucoside) [5]
isorhamnetiini metüüleeter-glükosiid (isorhamnetin methyl ether glucoside) [5]
isorhamnetiini metüüleeter (isorhamnetin methyl ether) [5]
trihüdroksüflavoon (trihydroxyflavone) [5]
Süsivesikud
fruktofuraanoos (fructofuranose) [5]
D-glükopüranoos (D-glucopyranose) [5]
sahharoos (succharose) [5]
müo-inositool (myo-inositol) [5]
D-arabinofuraanoos (D-arabinofuranose) [5]
arabinopüranoos (arabinopyranose) [5]
Aminohapped ja lämmastikühendid
glütsiin (glycine) [5]
alaniin (alanine) [5]
valiin (valine) [5]
treoniin (threonine) [5]
seriin (serine) [5]
gamma-aminovõihape (γ-aminobutyric acid, GABA) [5]
Orgaanilised happed ja fenoolhapped
piimhape (lactic acid) [5]
glükoolhape (glycolic acid) [5]
merevaikhape (succinic acid) [5]
glütserhape (glyceric acid) [5]
fumaarhape (fumaric acid) [5]
õunhape (malic acid) [5]
2,3,4-trihüdroksüvõihape (2,3,4-trihydroxybutyric acid) [5]
4-hüdroksübensoehape (4-hydroxybenzoic acid) [5]
kiniinhape (quinic acid) [5]
Rasvhapete estrid
metüülpalmitaat (methyl palmitate) [5]
metüüllinoleaat (methyl linoleate) [5]
metüüloleaat (methyl oleate) [5]
kumariinid [4]
limaained [4]
lipiidid [4]
tärklis [4]

Peamised toimeained
Olulisemaks peetakse taime triterpeenseid saponiine (eriti oleanaani-tüüpi saponiinseid glükosiide), millele omistatakse rögalahtistavat ja osaliselt ka rahustavat toimet. [4,5]

Toime ja kasutamine
Hiina ravimtaim, mida kasutatakse tuberkuloosi, läkaköha, palaviku, viljatuse, epilepsia, endometriidi ja unetuse raviks. Seda kasutati ka rahusti ja anesteetikumina. Juurestik on röga lahtistav ja rahustav. Mõningatel andmetel on toime 10 korda tugevam kui palderjanil. Taime kasutati ravimtaimena Vana-Kreekas. Vanad kreeklased kasutasid juurt düsenteeria, hambavalu ja loomahammustuste raviks. Taime leidus üheksateistkümnendal sajandil ka mõnes Euroopa apteegis ning seda kasutati süüfilisevastase vahendina ja marutaudi raviks. [3, 4] 

Taim sisaldab triterpeenseid saponiine, kumariine, flavinoide, lima, lipiide, orgaanilisi happeid, tärklist. Hariliku siniladva metanooliekstraktil on parasiidivastane nig antibakteriaalne toime Escherichia coli vastu. Täheldatud bioloogilisi toimeid võib seostada taimes leiduvate triterpeensaponiinide, eriti oleanaanide olemasoluga. Üleannustamisel ärritavad taimes sisalduvad tanniinid seedekulglat. [3, 4]

Kasutatud kirjandus
[1] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Polemonium caeruleum L. In Plants of the World Online. Vaadatud 23. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/
[2] The Editors of Encyclopaedia Britannica. (n.d.). Jacob’s ladder. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 23. jaanuar 2026, aadressilt https://www.britannica.com/plant/Jacobs-ladder
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Łaska, G., Sieniawska, E., Świątek, Ł., Zjawiony, J., Khan, S., Boguszewska, A., Stocki, M., Angielczyk, M., & Polz-Dacewicz, M. (2019). Phytochemistry and biological activities of Polemonium caeruleum L. Phytochemistry Letters, 30, 314–323. https://doi.org/10.1016/j.phytol.2019.02.017

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Ericales
Family: Polemoniaceae
Genus: Polemonium
Species: Jacob's-ladder - Polemonium caeruleum L.

Botanical Description
Jacob’s ladder (Polemonium caeruleum) is a perennial herbaceous plant belonging to the Polemoniaceae family, genus Polemonium. The plant grows up to 120 cm in height. Its stems are upright. The rhizome is short and inclined, with numerous long, slender lateral roots. The lower stem leaves are long-petioled, while the upper leaves are nearly sessile. The leaves are pinnate, alternately arranged, and resemble those of valerian. The flowers are usually blue but may occasionally be violet or white. They are funnel-shaped with five petals. [1]

Distribution
Jacob’s ladder typically grows in moist habitats such as wet meadows, floodplain meadows, marshy thickets, swamp forests, riverbanks, and limestone slopes. Wild populations are found in Europe and northern Asia. In Estonia, it grows sparsely but can form denser groups, particularly in wetter meadows and along riverbanks. [2]

Effects and Uses
In Chinese medicine, Polemonium caeruleum has been used to treat tuberculosis, whooping cough, fever, infertility, epilepsy, endometritis, and insomnia. It has also been employed as a sedative and anesthetic. The root system is known for its expectorant and calming properties, reportedly 10 times more potent than valerian. In ancient Greece, the root was used to treat dysentery, toothaches, and animal bites. In the 19th century, the plant was available in some European pharmacies and used against syphilis and rabies. [3, 4]

The plant contains triterpene saponins, coumarins, flavonoids, mucilage, lipids, organic acids, and starch. Its methanol extract has demonstrated antiparasitic and antibacterial activity, particularly against Escherichia coli. These biological effects are attributed to the triterpene saponins, especially oleanane derivatives, present in the plant. [3]

The rhizome and roots, as well as the herb, are harvested as raw material (droog). The plant material is dried at temperatures not exceeding 60°C. It is considered safe at medicinal doses. Overdoses, however, can irritate the digestive system due to the tannins it contains. [4]

References
1. Kew Science. (n.d.). Polemonium caeruleum. Retrieved November 4, 2023, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30001488-2
2. Jacob’s ladder | Climbing Plant, Perennial, Fragrant | Britannica. (n.d.). Retrieved September 30, 2023, from https://www.britannica.com/plant/Jacobs-ladder#ref154933
3. Łaska, G., Sieniawska, E., Świątek, Ł., et al. (2019). Phytochemistry and biological activities of Polemonium caeruleum L. Phytochemistry Letters, 30, 314–323. https://doi.org/10.1016/J.PHYTOL.2019.02.017
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.