Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Plantaginaceae
Genus: Plantago
Species: Ribwort plantain - Plantago lanceolata L.

Botanical description
Ribwort plantain is a perennial herbaceous plant from the family Plantaginaceae and genus Plantago. The plant grows to a height of 10-60 cm, usually not exceeding 50 cm. Leaves are arranged in a rosette and are lanceolate or linear-lanceolate, 0.5-2 cm wide. Each leaf has 3–7 curved veins and is usually covered with a short appressed pubescence, although occasionally glabrous leaves can be found. The leaf margin is entire. [1,2]

During the flowering period, which lasts from May to July, the plant produces long, leafless, spike-like inflorescences. The perianth is double. Stamens are pale yellow and notable for their size, being 4–5 times longer than the corolla. After flowering, an ovoid capsule develops, containing 8–13 seeds. Fruits mature in the second half of summer, from July to September. [1,2]

Distribution
Ribwort plantain is widespread in Europe and northern and central Asia. In Estonia, the plant is widely distributed. Ribwort plantain prefers meadows, wooded meadows, and natural grasslands. It is commonly found in moist areas but can adapt to drier conditions.

Effects and use
The plant is used in many countries in food products and herbal preparations. [3] Products made from ribwort plantain are known for symptomatic treatment of irritation in the mouth and throat mucosa and dry cough. [4,5] Although clinical data are limited, the plant is noted for its anti-inflammatory, spasmolytic, and immunostimulatory effects. [6] It is recommended for moderate chronic irritative cough, particularly in children. [5]

The plant contains a complex mix of mucilage, iridoid glycosides (e.g., aucubin), saponins, flavonoids, coumarins, carotenoids, vitamins (K and C), tannins, choline, allantoin, steroids, thioglycosides, resins, organic acids, amino acids, and alkaloids. [7]

The drug consists of leaves and the herb, which are collected throughout summer during dry weather. The best time to collect is after rainfall when plants have dried. They are dried in thin layers at a temperature of 40-50 °C. Juice prepared from the herb is used for treating wounds, burns, and inflammations. Aucubin has antibacterial properties, which are lost during heat treatment. Drugs from various species of plantain are considered equivalent. [7]

References
1. eElurikkus. (2023). Plantago lanceolata L. Available at https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6360?lang=et (Accessed: December 29, 2023).
2. Blamey, M., Fitter, R., & Fitter, A. (2003). Wild Flowers of Britain and Ireland: The Complete Guide to the British and Irish Flora. A & C Black. ISBN 978-1408179505.
3. Drava, G., Cornara, L., Giordani, P., & Minganti, V. (2019). Trace elements in Plantago lanceolata L., a plant used for herbal and food preparations: new data and literature review. Environmental Science and Pollution Research, 26(3). DOI: 10.1007/s11356-018-3740-1 (Accessed: September 8, 2023).
4. Jurowski, K., & Krośniak, M. (2022). Lead impurities in traditional herbal medicinal products with Plantago lanceolata L., folium (Ribwort Plantain leaves) available in Polish pharmacies–toxicological risk assessment for adults. Natural Product Research. DOI: 10.1080/14786419.2022.2128345 (Accessed: September 8, 2023).
5. Wegener, T., & Kraft, K. (1999). Der Spitzwegerich (Plantago lanceolata L.): Reizlinderung bei Infektionen der oberen Atemwege [Plantain (Plantago lanceolata L.): anti-inflammatory action in upper respiratory tract infections]. Wiener medizinische Wochenschrift (1946), 149(8-10), 211–216.
6. Fakhrudin, N., Dwi Astuti, E., Sulistyawati, R., Santosa, D., Susandarini, R., Nurrochmad, A., & Wahyuono, S. (2017). n-Hexane Insoluble Fraction of Plantago lanceolata Exerts Anti-Inflammatory Activity in Mice by Inhibiting Cyclooxygenase-2 and Reducing Chemokines Levels. Sci. Pharm., 85(1), 12. https://doi.org/10.3390/scipharm85010012
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Taimed (Plantae)
Hõimkond: Streptophyta
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Teelehelised (Plantaginaceae)
Perekond: Teeleht (Plantago)
Liik: Süstlehine teeleht / Plantago lanceolata L.

Botaaniline kirjeldus
Süstlehine teeleht on mitmeaastane rohttaim teeleheliste sugukonnast, perekonnast teeleht. Taim kasvab 10-60 cm kõrguseks ja enamasti mitte üle 50 cm. Lehed paiknevad rosetina ja on süstjad või lineaalsüstjad, 0,5-2 cm laiad. Igal lehel on 3–7 kaardus leheroogu ning neid katab enamasti lühike lidus trihhoomistik, kuigi harva võib leida ka paljaid lehti. Leheserv on terve. [1,2]

Õitsemisperioodil, mis kestab maist juulini, ilmuvad taimele pikkade lehistumata tähkjad õisikud. Õiekate on kaheli. Õiekatte moodustavad neli liitunud tupplehte ning kroonlehte. Süstlehine teeleht on tuultolmleja - tema neli tolmukat on helekollased ja paistavad silma oma suurusega, need on õiekroonist 4–5 korda pikemad. Emakkond on kaheviljalehine ja sigimik ülemise asetusega. Pärast õitsemist areneb munajas kupar, mis sisaldab 8–13 seemet. Viljade valmimine toimub suve teisel poolel, alates juulist kuni septembrini. [1,2]

Levila
Süstlehine teeleht on levinud  Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Himaalaja piirkonnas, Kaug-Idas, Põhja-Aafrikas ning Vahemere regioonis. Taim on ka Eestis laialt levinud. Kasvukohaks eelistab süstlehine teeleht niitusid, puisniitusid ja looduslikke rohumaastikke. Taime leidub sageli niiskemates piirkondades, kuid ta suudab kohanduda ka kuivemate tingimustega. [2]

Toime ja kasutamine
Taime kasutatakse paljudes riikides toiduainetes ja taimsetes preparaatides. [3] Süstlehisest teelehest valmistatud tooted on tuntud suu ja neelu limaskesta ärrituse ja kuiva köha sümptomaatiliseks ravis. [4,5] Kuigi kliinilisi andmeid on vähe, on siiski ära märgitud taime põletikuvastane, spasmolüütiline ja immunostimuleeriv toimet. [6] Soovitatud on tarvitada mõõduka kroonilise ärritava köha korral, eriti lastel. [5] Taimes leidub paljukomponendilist lima, iridoglükosiide (nt. aukubiini), saponiine, flavinoide, kumariine, karoteene, vitamiine (K ja C), tanniine, koliini, allantoiini steroide, tioglükosiide, vaiku, orgaanilisi happeid, aminohappeid, alkaloide. [7] 2024 avaldatud uuringu tulemused näitavad, et süstlehise teelehe ekstraktidel on potentsiaali pärssida Borrelia burgdorferi (Lyme’i tõve tekitaja) kasvu ja biofilmi moodustumist. Mõju oli eriti tugev biofilmilise vormi vastu, vähendades bakterite elujõulisust kuni 15% ja biofilmi moodustumist 30%. [8]

Droogiks on leht ja ürt, mida varutakse terve suve vältel kuiva ilmaga. Kõige parem on seda teha pärast sadu, kui taimed on jõudnud kuivada. Kuivatatakse õhukese kihina temperatuuril 40-50 °C. Droogiks valmistatakse ka mahla, millega ravitakse haavu ja põletusi ning põletike. Aukubiinil on baktereid hävitav toime, mis kuumtöötlemisel kaob. Teelehe erinevate liikide drooge peetakse võrdseks. [7]

Kasutatud kirjandus
1. Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Plantago lanceolata L. Plants of the World Online. Retrieved June 9, 2025, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:321285-2
2. Blamey, M., Fitter, R., & Fitter, A. (2003). Wild flowers of Britain and Ireland: The Complete Guide to the British and Irish Flora. A & C Black. ISBN 978-1408179505.
3. Drava, G., Cornara, L., Giordani, P., & Minganti, V. (2019). Trace elements in Plantago lanceolata L., a plant used for herbal and food preparations: new data and literature review. Environmental Science and Pollution Research, 26(3). DOI: 10.1007/s11356-018-3740-1 (08.09.23)
4. Jurowski, K., & Krośniak, M. (2022). Lead impurities in traditional herbal medicinal products with Plantago lanceolata L., folium (Ribwort Plantain leaves) available in Polish pharmacies–toxicological risk assessment for adults. Natural Product Research. DOI: 10.1080/14786419.2022.2128345 (08.09.23) 
5. Wegener, T., & Kraft, K. (1999). Der Spitzwegerich (Plantago lanceolata L.): Reizlinderung bei Infektionen der oberen Atemwege [Plantain (Plantago lanceolata L.): anti-inflammatory action in upper respiratory tract infections]. Wiener medizinische Wochenschrift (1946), 149(8-10), 211–216.
6. Fakhrudin, N., Dwi Astuti, E., Sulistyawati, R., Santosa, D., Susandarini, R., Nurrochmad, A., & Wahyuono, S. (2017). n-Hexane Insoluble Fraction of Plantago lanceolata Exerts Anti-Inflammatory Activity in Mice by Inhibiting Cyclooxygenase-2 and Reducing Chemokines Levels. Sci. Pharm., 85(1), 12. https://doi.org/10.3390/scipharm85010012
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
8. Laanet, P. R., Bragina, O., Jõul, P., & Vaher, M. (2024). Plantago major and Plantago lanceolata Exhibit Antioxidant and Borrelia burgdorferi Inhibiting Activities. International journal of molecular sciences, 25(13), 7112. https://doi.org/10.3390/ijms25137112