We use cookies to ensure that we give you the best experience on our website. If you continue to use this site we will assume that you are happy with it. Read our privacy policy

/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik aniis

Harilik aniis

Views: 203

Harilik aniis 1

Anise

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Apiales
Family: Apiaceae
Genus: Pimpinella
Species: Anise - Pimpinella anisum L.

Botanical Description
Anise is an annual herbaceous plant belonging to the Apiaceae family and the Pimpinella genus. The plant can grow to a height of 50–70 cm. It has three different types of leaves: the lower leaves are round with petioles, the middle ones are three-lobed, and the upper ones are quite narrow and deeply dissected. Flowering stems, branched in the upper part, grow from the leaf rosette. The inflorescence is an umbel. The umbels have a diameter of 1.5–6 cm; there are 1 or 2 bracts (which may also be absent), they are linear-lanceolate and 1–2 mm long. The primary umbel has 7–15 rays, each ray measuring 1–4 cm in length. The secondary umbels have a diameter of 5–10 mm and contain approximately 10 flowers; pedicels are 2–6 mm long. The perianth is simple and five-parted. By autumn, the flowers develop into brownish, slightly sweet schizocarps, which later split into two mericarps. [1,2]

Distribution
Anise originates from the western Mediterranean region and Egypt, where it grows naturally. Common anise is cultivated and used as a medicinal and culinary herb in Europe, North America, South America, and India. It is also popular in North Africa and Turkey. Anise can be grown in Estonia as well. [2]

Effects and Usage
Anise seeds are widely used in baking, especially for flavoring the German anisbrod bread. In the Mediterranean region and Asia, anise is a common ingredient in meat and vegetable dishes. Anise is also used to make a soothing herbal tea that has been used medicinally since prehistoric times. Anise essential oil is an important ingredient in various liqueurs and absinthe. [3]

The plant contains essential oil, which includes anethole, methyl chavicol, anisaldehyde, linalool, anisketone, anisoic acid, limonene, among others. Additionally, anise contains flavonoids, coumarins, furocoumarins, caffeic acid derivatives, and fatty oil. The characteristic aroma is due to the presence of cis- and trans-anethole. [3]

The dried, unground fruits are used as the crude drug. The single adult dose is 1–5 g of the crude drug, prepared as an aqueous infusion and consumed multiple times a day. The essential oil is taken in doses of 1–4 drops three times a day. Alcoholic tincture is taken in amounts of 0.3–1 ml three times a day. Anise is used as an expectorant, a mild antispasmodic, and an antimicrobial agent. It aids digestion and has a positive effect on respiratory tract catarrh. [3]

References
1. WFO (2024): Pimpinella anisum L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000390925. Accessed on: 05 Jan 2024
2. Wikipedia contributors. (2023, October 17). Anise. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 06:05, January 5, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Anise&oldid=1180548045
3. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, December 8). Anise. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/anise
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Harilik aniis

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Astriidid (Asteridae)
└── Kampanuliidid (Campanulidae)
└── Sarikalaadsed (Apiales)
└── Sarikalised (Apiaceae)
└── Näär (Pimpinella)
└── Harilik aniis – Pimpinella anisum L. [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik aniis on sarikaliste sugukonda nääri perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Taim võib kasvada 50–70 cm kõrguseks. Taimel on kolme erineva kujuga lehed: alumised on ümarad ja rootsuga, keskmised kolmehõlmalised, ülemised üsna kitsad ning sügavalt lõhistunud. Lehekodarikust kasvavad välja ülemises osas harunenud õisikuvarred. Õisik on liitsarikas. Sarikad on 1.5–6 cm läbimõõduga; katiselehti on 1 või 2 (võivad ka puuduvad), need on lineaalsed-lantsetjad, 1–2 mm pikkused. Peasarikas 7–15 kiireline, kiire pikkus 1–4 cm. Osasarikad on 5–10 mm läbimõõduga, umbes 10-õielised; õieraod on 2–6 mm pikkused. Õiekate lihtne, viietine. Õitest arenevad sügiseks pruunikad, magusavõitu maitsega jaguviljad, mis jagunevad hiljem kaheks osaviljaks. [1,2]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Küpros); Aasias (Türgi; Liibanon–Süüria; Palestiina). [3]
Introdutseeritud Euroopasse (Austria; Balti riigid; Valgevene; Bulgaaria; Tšehhi ja Slovakkia; Taani; Egeuse idaosa saared; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Itaalia; Kreeta; Norra; Loode-Balkani poolsaar; Poola; Portugal; Rumeenia; Lõuna-Euroopa Venemaa; Hispaania; Rootsi; Ukraina); Aasiasse (Bangladesh; India; Iraak; Kasahstan; Laos; Omaan; Tadžikistan; Türkmenistan; Usbekistan; Xinjiang); Aafrikasse (Maroko; Tuneesia); Põhja-Ameerikasse (USA: Massachusetts, Michigan; Kariibi mere piirkond: Tuulepealsed saared, Trinidad ja Tobago); Lõuna-Ameerikasse (Argentina kirde- ja loodeosa; Brasiilia lõunaosa; Venezuela); Kesk-Ameerikasse (Guatemala). [3]

Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku aniisi paljundatakse seemnetega. Seemnetel võib esineda puhkeolek, mistõttu kasutatakse praktikas sageli eeltöötlusi idanemise ühtlustamiseks. [4] 
Kasvutingimused
Aniis eelistab sooja ja päikeselist kasvukohta ning hästi vett läbilaskvat mulda; kasvatamisel on oluline arvestada, et viljades koguneb eeterlikku õli paremini valgusküllastes tingimustes. [6]
Seemnete idanemise tingimused
Paremaks idanemiseks külmstratifitseeritakse seemneid 45 päeva niiskes substraadis. [4,5] 

Varumine ja säilitamine
Droogiks kasutatakse peamiselt aniisi vilju. Viljad varutakse veidi enne täisküpsuse saavutamist, kuivatatakse kiiresti ning hoitakse valguse ja niiskuse eest kaitstult suletavas anumas. [6]
Droogi säilitatakse 1–2 aastat. Kui lõhn ja maitse märgatavalt nõrgenevad, viitab see lenduvate komponentide vähenemisele. [6]

Keemiline koostis
Eeterlik õli (viljad)
Fenüülpropanoidid ja aromaatsed ühendid
trans-anetool (trans-anethole; artiklis nimetatud ka propenüülaniisool/propenyl-anisole)
estragool (metüülhavikool; estragole / methyl chavicol)
aniisaldehüüd (p-aniisaldehüüd; anisaldehyde / p-anisaldehyde)
aniisool (anisole)
1-(3-metüül-2-butenoksü)-4-(1-propenüül)benseen (1-(3-methyl-2-butenoxy)-4-(1-propenyl)benzene)
p-(pentüüloksü)atsetofenoon (p-(pentyloxy)acetophenone)
1-(4-metüülfenüül)-1-pentanoon (1-pentanone, 1-(4-methylphenyl)-) [7]
Monoterpeensed süsivesinikud
alfa-pineen (α-pinene)
3-kareen (3-carene)
alfa-fellandreen (α-phellandrene)
limoneen (limonene)
beeta-terpineen (β-terpinene) [7]
Hapnikuga monoterpeenid
linalool (linalool) [7]
Fenoolsed ühendid
tümool (thymol) [7]

Lipiidid
rasvõli (fatty oil) [6]
Fenoolsed ühendid
flavonoidid (flavonoids)
kumariinid (coumarins)
furokumariinid (furocoumarins)
kohvhappe derivaadid (caffeic acid derivatives) [6]
Orgaanilised happed
aniishape (aniisihape; anisic acid) [6]

Peamised toimeained
Peamisteks markeraineks aniisi viljade eeterlikus õlis peetakse trans-anetooli, lisaks estragooli ja aniisaldehüüdi; monoterpeenidest esinevad näiteks limoneen ja α-pineen. [6,7]

Toime ja kasutamine
Hariliku aniisi vilju ja eeterlikku õli kasutatakse traditsiooniliselt röga lahtistava ja pehmendava vahendina ülemiste hingamisteede katarride korral ning seedehäirete puhul karminatiivse ja kergelt spasmolüütilise toime eesmärgil (nt puhituse ja krampide leevendamiseks). Ravimina kasutatakse droogi vesitõmmisena, siirupina, pulbrina või teesegudes; eeterlikku õli kasutatakse tilkadena või preparaatide koostises. [6] In vitro katsed näitavad aniisi eeterliku õli antibakteriaalset toimet ning see seostatakse eeskätt eeterliku õli fenüülpropanoidse fraktsiooni (sh trans-anetool) suure osakaaluga. [7]
Võimalikud riskid on ülitundlikkusreaktsioonid ning eeterliku õli kontsentreeritud kasutamisel limaskestade ärritus; ettevaatus on põhjendatud ka sarikaliste suhtes tundlikel inimestel. [6]

Kasutatud kirjandus
[1] World Flora Online. (2024). Pimpinella anisum L. (WFO). Published on the Internet. Retrieved January 5, 2024, from http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000390925
[2] Wikipedia contributors. (2023, October 17). Anise. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved January 5, 2024, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Anise&oldid=1180548045
[3] Plants of the World Online. (n.d.). Pimpinella anisum L. Royal Botanic Gardens, Kew (POWO). Retrieved January 20, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:846063-1
[4] Shahrajabian, M. H., Khoshkharam, M., Sun, W., & Cheng, Q. (2019). The effects of pretreatment factors on seed germination and seedling growth of anise (Pimpinella anisum L.). Middle East Journal of Science, 5(1), 86–93. https://doi.org/10.23884/mejs.2019.5.1.09
[5] Hoseini, A., Salehi, A., Sayyed, R. Z., Balouchi, H., Moradi, A., Piri, R., Fazeli-Nasab, B., Poczai, P., Ansari, M. J., Obaid, S. A., & Datta, R. (2022). Efficacy of biological agents and fillers seed coating in improving drought stress in anise. Frontiers in Plant Science, 13, 955512. https://doi.org/10.3389/fpls.2022.955512
[6] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[7] Dumitrescu, A. M., Cornea-Cipcigan, M., Timis, A. O., Muresan, M., Muresan, L., & Vostinaru, O. (2023). Pimpinella anisum L. essential oil a valuable antibacterial and antifungal agent for fighting microbial infections. Plants, 12(13), 2428. https://doi.org/10.3390/plants12132428