Süstemaatika
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Pärisaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Tulikalaadsed / Ranunculales
Sugukond: Magunalised / Papaveraceae
Perekond: Magun / Papaver
Liik: Unimagun / Papaver somniferum L.
Botaaniline kirjeldus
Unimagun on üheaastane 50–100 cm kõrgune rohttaim magunaliste sugukonnast, perekonnast unimagun. Taim on valge piimmahlaga. Vars on tugev, püstine ja tavaliselt harunemata. Nii varrel kui ka lehtedel võivad esineda üksikud karvad. Unimaguna lehed on lainelised ja ebaühtlaselt hambulise servaga. Nende pikkus ulatub kuni 25 cm. Taime lehed on sinakasrohelist värvi ja ebaühtlaselt hõlmised. Ülemised lehed on varreümbrised.
Õiekate on kaheli, kahetine. Õied on enamasti lillad, tumevioletsete laikudega, kuid võivad vahel olla ka valged või punased. Õiekrooni sisu katavad ja kaitsevad kaks varavarisevat tupplehte. Õiekroonil on neli kroonlehte, mille värvus võib varieeruda valge, lillaka ja punase vahel. Õite läbimõõt on kuni 10 cm. Viljaks on püstine ja kerajas 2–4 cm läbimõõduga kupar, emakasuudmel on 8–12 kiirt ning see on paljas. Valmimata kupras on valge piimmahl ning olenevalt sordist on seemned harilikult kas hallid või mustad. Seemneid valmib unimagunal rohkesti. Mõnedel andmetel on neid ühe taime kohta 50 000. [1]
Levila
Unimagunat on kasvatatud umbes 3000 aastat, kohati on metsistunud. Taime erinevaid varieteete kasvatatakse Türgis, Indias ja ka Euroopas. Narkootikumide tootmiseks kasvatatakse unimagunat kõige rohkem Birmas, Afganistanis, Iraanis, Laoses, Pakistanis, Colombias, Mehhikos ja Tais. Paljudes riikides, sh. Eestis on unimaguna kasvatamine ilma eriloata keelatud. [3]
Toime ja kasutamine
Droogiks kasutatakse kupart. Poolvalminud kupardest saadud piimmahl on oopium. Oopiumi saadakse ka õievarte ülaosast. Taimest saadakse esmalt tooroopiumi, milles on umbes 45% vett ning vähemalt 11% morfiini. [3]
Toime on valuvaigistav ning morfiinvesinikkloriidi kirjutatakse välja peamiselt vähihaigetele. Kodeiinfosfaat toimib ajus asetsevasse köhakeskusesse ja vaigistab ärritavat köha, on morfiinist nõrgema toimega valuvaigisti. Morfiinist tugevam toime on tema derivaadil heroiinil. Papaveriin lõõgastab spasme ja laiendab veresooni. Ohuks on sõltuvuse teke narkootikumi (heroiini) tarvitamisel. [3]
Antiikajal kasutati unimagunat armuvalu leevendamiseks, aga tunti ka tema kootavat, röga lahtistavat, spasme lõõgastavat, higieritust suurendavat ja düsenteeriavastast toimet. Hiinas kasutati unimagunat nt. kroonilise köha, kõhulahtisuse, düsenteeria ja kõhuvalu korral, Indias lisaks sellele ka kõrva- ja silmapõletiku leevendamiseks. [3]
Unimaguna seemneid kasutatakse pagaritoodetes. [2] Värsketes magunaseemnetes võib olla kuni 0,01% alkaloide, kuid kuumutamisel ja küpsetamisel need kaovad, mistõttu saiale puistatud mooniseemned ohtlikud ei ole. [3]
Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Leht, M. Papaver somniferum: unimagun. E-elurikkus. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6098
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
