Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Caryophyllales
Family: Polygonaceae
Genus: Rumex
Species: Sorrel - Rumex acetosa L.

Botanical Description
Common sorrel (Rumex acetosa) is a perennial, dioecious herbaceous plant belonging to the Polygonaceae (buckwheat) family. The plant grows to a height of approximately 30–100 (130) cm. The stem is upright, branching in the upper part, smooth, occasionally covered with small papillae, and ribbed. The underground part consists of a short rhizome with root runners and numerous strong adventitious roots. In older plants, the rhizome may become branched.

The leaves are elongated, with an arrow-shaped base and a rounded tip, and are slightly fleshy. The veins are not easily distinguishable, and leaf size, along with petiole length, decreases toward the stem tip. The leaves measure between 2.5–8.5 cm in length and 1.3–3.5 cm in width, while petioles range from 4 to 12 cm in length. [1,2]

The plant has separate male and female flowers. Male flowers are yellowish-red with upright perianth segments, whereas female flowers are red, with the outer perianth segments bent downward. The flowers are arranged in a long, narrow, loose panicle located at the top of the plant's stem, with upright and simple branches. During fruiting, the panicle often turns reddish. Common sorrel blooms from May to July. The fruit is a three-sided, glossy, dark brown nutlet, lighter at the base, measuring 1.8–2.1 mm in length and 1.1–1.3 mm in width. The plant reproduces both by seeds and vegetatively through root runners. [1,2]

Distribution
Common sorrel is widely found across most of Europe and Asia, as well as in North America and Greenland. It is common in Estonia. The plant thrives in meadows, along roadsides, and in shrublands. [2]

Effects and Uses
Common sorrel contains anthraquinone derivatives, tannins, phenolic acids, oxalic acid, calcium oxalate, carotenoids, vitamin C, flavonoids, and saccharides. [3,4] It has diuretic and anti-inflammatory properties, stimulates digestion, and has a mild laxative effect. It is commonly used as a food plant. However, due to its high oxalate and oxalic acid content, excessive consumption can be harmful to health. It is not recommended for individuals with nephritis, hyperacidity, peptic ulcers, gastritis, kidney stones, or gout. [3,4]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (n.d.). Hapu oblikas – Liigikirjeldus. Retrieved from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik2.htm
3. Mohsin Ali, R., Zaidi, S., Amir, S., Ismail, A. I., & Rahmadhani, A. (2023). Medicinal Importance Of Rumex Acetosa. International Journal of Technology and Education Research, 01(02). https://e-journal.citakonsultindo.or.id/index.php/IJETER
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Nelgilaadsed (Caryophyllales)
                └── Tatralised (Polygonaceae)
                    └── Oblikas (Rumex)
                        └── Hapu oblikas (Rumex acetosa L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Hapuoblikas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim, kes kuulub tatraliste sugukonda. Taim kasvab umbes 30-100 (130) cm kõrguseks. Hapuoblika vars on püstine, ülemises osas harunev ja paljas, harva näsakestega, vaoline. Maa-alune osa koosneb lühikesest risoomist, mis on varustatud juurevõsundite ja arvukate tugevate lisajuurtega. Vanematel taimedel võib risoom haruneda. Lehed on piklikud, noolja aluse ja ümardunud tipuga ning veidi lihakad. Leherood on lehtedel raskesti eristatavad ja lehtede suurus ning rootsu pikkus vähenevad varre tipu suunas. Lehtede pikkus jääb vahemikku 2,5 - 8,5 cm ja laius 1,3 - 3,5 cm, roots on pikkusega 4 - 12 cm. [3,4]

Taimel on eraldiseisvad isas- ja emasõied. Isasõied on kollakaspunased ja nende õiekattelehed on püstised, samal ajal kui emasõied on punased, mille välimised õiekattelehed on alla paindunud. Õied on koondunud pikka kitsasse hõredasse pöörisesse, mis asub taimede varre tipuosas ja mille harud on püstised ja lihtsad. Viljumisel muutub pööris enamasti punakaks. Hapuoblikas õitseb maist juulini. Vili on kolmekandiline, läikiv, tumepruun ja aluselt heledam pähkel. Selle pikkus on 1,8 - 2,1 mm ja laius 1,1 - 1,3 mm. Taim paljuneb nii seemnete kui ka vegetatiivselt juurevõsundite abil. [3,4]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (laialt parasvöötmes) ning Aasias (parasvöötme piirkonnad), samuti Põhja-Aafrikas (kohati). [2]

Introdutseeritud ja mitmel pool naturaliseerunud Põhja-Ameerikas (Kanada, USA) ning mujal parasvöötmes (sh osades Lõuna-Ameerika ja Australaasia piirkondades). [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega ning vegetatiivselt puhma jagamise või risoomi ja juurevõsundite abil; aias annab jagamine ühtlasema istutusmaterjali ja kiirema tulemuse. [5]
Seemnete idanemise tingimused
Värsked seemned on ilma puhkeperioodita ja idanevad hästi vahelduva temperatuuri tingimustes; idanemist soodustab valgus.[6]
Kasvutingimused
Eelistab parasniisket, huumusrikast ja hästi vett läbilaskvat mulda; lopsaka lehemassi saamiseks sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht, kuid põuastel perioodidel halveneb lehtede kvaliteet. Püsikultuurina on taim külmakindel ning alustab kasvu juba varakult. [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Oblikaliste (Rumex) liikidel võib esineda arbuskulaarne mükoriisa. [5] Kahjuritena ohustavad erinevad lehesööjad ja mahlaimejad lülijalgsed nt lehetäid. [5]

Varumine ja säilitamine
Toiduks ja droogiks kogutakse peamiselt lehti enne õitsemist. Kuivatamisel eelistatakse kiiret kuivatust varjulises, hästi ventileeritud kohas; lehedroogide puhul välditakse ülekuumenemist, et hoida värvust ja aroomi. Säilitamiseks hoitakse kuiva materjali valguse eest kaitstult, kuivas ja hästi suletud nõus. Lehedroogi säilitatakse kuni 1 aasta. [7]

Keemiline koostis
Orgaanilised happed ja oksalaadid
oblikhape (oxalic acid), sidrunhape (citric acid) [5]
Polüfenoolid
tanniinid [5]
geraniin (geraniin; geraniin/geraniin (geraniin)) [5]
korilagiin (corilagin) [5]
gallushape (gallic acid) [5]
vanilliinhape (vanillic acid) [5]
sinephape (sinapic acid) [5]
pürogallool (pyrogallol) [5]
Antrakinoonid ja muud aromaatsed sekundaarsed ühendid
emodiin (emodin) [5]
naftaleenid (naphthalenes) [5]
stilbenoidid (stilbenoids) [5]
Terpenoidid
triterpenoidid (triterpenoids) [5]
Pigmendid
karotenoidid (carotenoids) [5]

Toime ja kasutamine
Hapu oblikas on eeskätt toidu- ja maitseaim. Tarvitatakse lehti ja noori võrseid. Hapukas maitse tuleneb orgaanilistest hapetest, sh oblikhappest. Ülevaateartiklites käsitletakse hapuoblika ekstraktide antioksüdatiivset ja põletikuvastase potentsiaaliga bioaktiivsust (prekliniilisel tasemel). [5]

Oblikhappe ja oksalaatide tõttu ei ole hapuoblikas tarbimine neerukivide riskiga, podagra või mõne muu metaboolsete häiretega inimestel soovitatud. [5,7]

Kasutatud kirjandus
[1] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (2026). Rumex acetosa L. Plants of the World Online. Vaadatud 20.01.2026. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000163-2
[3] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (uus trükk). Eesti Loodusfoto.
[4] Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus. (n.d.). Hapu oblikas (Rumex acetosa) – liigikirjeldus. bio.edu.ee. Vaadatud 20.01.2026. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik2.htm
[5] Korpelainen, H., & Pietiläinen, M. (2020). Sorrel (Rumex acetosa L.): Not only a weed but a promising vegetable and medicinal plant. The Botanical Review. Advance online publication. https://doi.org/10.1007/s12229-020-09225-z
[6] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Seed Information Database (SID): Germination data for Rumex acetosa. Vaadatud 20.01.2026. https://data.kew.org/sid/SidServlet?ID=5170&Num=SvF
[7] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.