Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Nelgilaadsed / Caryophyllales
Sugukond: Tatralised / Polygonaceae
Perekond: Oblikas / Rumex
Liik: Hapu oblikas / Rumex acetosa L.
Botaaniline kirjeldus
Hapuoblikas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim, kes kuulub tatraliste sugukonda. Taim kasvab umbes 30-100 (130) cm kõrguseks. Hapuoblika vars on püstine, ülemises osas harunev ja paljas, harva näsakestega, vaoline. Maa-alune osa koosneb lühikesest risoomist, mis on varustatud juurevõsundite ja arvukate tugevate lisajuurtega. Vanematel taimedel võib risoom haruneda. Lehed on piklikud, noolja aluse ja ümardunud tipuga ning veidi lihakad. Leherood on lehtedel raskesti eristatavad ja lehtede suurus ning rootsu pikkus vähenevad varre tipu suunas. Lehtede pikkus jääb vahemikku 2,5 - 8,5 cm ja laius 1,3 - 3,5 cm, roots on pikkusega 4 - 12 cm. [1, 2]
Taimel on eraldiseisvad isas- ja emasõied. Isasõied on kollakaspunased ja nende õiekattelehed on püstised, samal ajal kui emasõied on punased, mille välimised õiekattelehed on alla paindunud. Õied on koondunud pikka kitsasse hõredasse pöörisesse, mis asub taimede varre tipuosas ja mille harud on püstised ja lihtsad. Viljumisel muutub pööris enamasti punakaks. Hapuoblikas õitseb maist juulini. Vili on kolmekandiline, läikiv, tumepruun ja aluselt heledam pähkel. Selle pikkus on 1,8 - 2,1 mm ja laius 1,1 - 1,3 mm. Taim paljuneb nii seemnete kui ka vegetatiivselt juurevõsundite abil. [1, 2]
Levila
Taime leidub peaaegu kogu Euroopas ja Aasias, samuti laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal, olles Eestis tavaline. Hapu oblikas kasvab niitudel, teeserbades ja põõsastikes. [2]
Toime ja kasutamine
Hapu oblikas sisaldab tanniine ja fenoolhappeid, mis aitavad ravida seedetrakti vaevusi ja omavad antimikroobset toimet. Selle juurte ja lehtede kasutamine aitab leevendada nahahaigusi, kurguvalu ja tüükaid. Hapuoblika juurtes leiduvad antotsüaniinid pakuvad antioksüdantset toimet. Lehtede mahl aitab ravida palavikku ja kõhulahtisust. Hapuoblika sisaldab ka oblikhapet, mis võib olla toksiline ja põhjustada terviseriske. Hapuoblika preparaatidel on diureetiline, kootav, sapieritust soodustav, verejooksu peatav toime. Lisaks kasutatakse seda taimetoidus, näiteks salatites ja kastmetes, tänu selle meeldivale maitsele ja toiteväärtusele. [3,4]
Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (m.a.). hapu oblikas- Liigikirjeldus. Võetud aadressilt https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik2.htm
3. Mohsin Ali, R., Zaidi, S., Amir, S., Ismail, A. I., & Rahmadhani, A. (2023). Medicinal Importance Of Rumex Acetosa. International Journal of Technology and Education Research, 01(02). https://e-journal.citakonsultindo.or.id/index.php/IJETER
4. Gorbunova, T. (1996). Ravimtaime atlas: praktiline ravimtaimemääraja kõigile. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
