Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Caryophyllales
Family: Polygonaceae
Genus: Rumex
Species: Sorrel - Rumex acetosa L.

Botanical Description
Common sorrel (Rumex acetosa) is a perennial, dioecious herbaceous plant belonging to the Polygonaceae (buckwheat) family. The plant grows to a height of approximately 30–100 (130) cm. The stem is upright, branching in the upper part, smooth, occasionally covered with small papillae, and ribbed. The underground part consists of a short rhizome with root runners and numerous strong adventitious roots. In older plants, the rhizome may become branched.

The leaves are elongated, with an arrow-shaped base and a rounded tip, and are slightly fleshy. The veins are not easily distinguishable, and leaf size, along with petiole length, decreases toward the stem tip. The leaves measure between 2.5–8.5 cm in length and 1.3–3.5 cm in width, while petioles range from 4 to 12 cm in length. [1,2]

The plant has separate male and female flowers. Male flowers are yellowish-red with upright perianth segments, whereas female flowers are red, with the outer perianth segments bent downward. The flowers are arranged in a long, narrow, loose panicle located at the top of the plant's stem, with upright and simple branches. During fruiting, the panicle often turns reddish. Common sorrel blooms from May to July. The fruit is a three-sided, glossy, dark brown nutlet, lighter at the base, measuring 1.8–2.1 mm in length and 1.1–1.3 mm in width. The plant reproduces both by seeds and vegetatively through root runners. [1,2]

Distribution
Common sorrel is widely found across most of Europe and Asia, as well as in North America and Greenland. It is common in Estonia. The plant thrives in meadows, along roadsides, and in shrublands. [2]

Effects and Uses
Common sorrel contains anthraquinone derivatives, tannins, phenolic acids, oxalic acid, calcium oxalate, carotenoids, vitamin C, flavonoids, and saccharides. [3,4] It has diuretic and anti-inflammatory properties, stimulates digestion, and has a mild laxative effect. It is commonly used as a food plant. However, due to its high oxalate and oxalic acid content, excessive consumption can be harmful to health. It is not recommended for individuals with nephritis, hyperacidity, peptic ulcers, gastritis, kidney stones, or gout. [3,4]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (n.d.). Hapu oblikas – Liigikirjeldus. Retrieved from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik2.htm
3. Mohsin Ali, R., Zaidi, S., Amir, S., Ismail, A. I., & Rahmadhani, A. (2023). Medicinal Importance Of Rumex Acetosa. International Journal of Technology and Education Research, 01(02). https://e-journal.citakonsultindo.or.id/index.php/IJETER
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Nelgilaadsed (Caryophyllales)
Sugukond: Tatralised  (Polygonaceae)
Perekond: Oblikas (Rumex)
Liik: Hapu oblikas - Rumex acetosa  L.

Botaaniline kirjeldus
Hapuoblikas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim, kes kuulub tatraliste sugukonda. Taim kasvab umbes 30-100 (130) cm kõrguseks. Hapuoblika vars on püstine, ülemises osas harunev ja paljas, harva näsakestega, vaoline. Maa-alune osa koosneb lühikesest risoomist, mis on varustatud juurevõsundite ja arvukate tugevate lisajuurtega. Vanematel taimedel võib risoom haruneda. Lehed on piklikud, noolja aluse ja ümardunud tipuga ning veidi lihakad. Leherood on lehtedel raskesti eristatavad ja lehtede suurus ning rootsu pikkus vähenevad varre tipu suunas. Lehtede pikkus jääb vahemikku 2,5 - 8,5 cm ja laius 1,3 - 3,5 cm, roots on pikkusega 4 - 12 cm. [1, 2]

Taimel on eraldiseisvad isas- ja emasõied. Isasõied on kollakaspunased ja nende õiekattelehed on püstised, samal ajal kui emasõied on punased, mille välimised õiekattelehed on alla paindunud. Õied on koondunud pikka kitsasse hõredasse pöörisesse, mis asub taimede varre tipuosas ja mille harud on püstised ja lihtsad. Viljumisel muutub pööris enamasti punakaks. Hapuoblikas õitseb maist juulini. Vili on kolmekandiline, läikiv, tumepruun ja aluselt heledam pähkel. Selle pikkus on 1,8 - 2,1 mm ja laius 1,1 - 1,3 mm. Taim paljuneb nii seemnete kui ka vegetatiivselt juurevõsundite abil. [1, 2]

Levila
Taime leidub peaaegu kogu Euroopas ja Aasias, samuti laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal, olles Eestis tavaline. Hapu oblikas kasvab niitudel, teeserbades ja põõsastikes. [2]

Toime ja kasutamine
Hapu oblikas siasldab antratseenderivaate, tanniine ja fenoolhappeid, oblikhapet, kaltsiumoksalaati, karoteene, C vitamiini, flavinoide ja sahhariide. [3,4] Toimib uriinieritust soodustavalt ja põletikuvastaselt, ergutab seedetegevust ja omab nõrka lahtistavat toimet. Kasutatakse toidutaimena.  Ei soovitata tarvitata neerupõletiku, mao ülihappesuse, haavantõve, maopõletiku, kivitõve ja podagra korral. Suures koguses on oksalaadid ja oblikhape tervisele kahjulikud. [3,4]

Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (m.a.). hapu oblikas- Liigikirjeldus. Võetud aadressilt https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hoblik2.htm
3. Mohsin Ali, R., Zaidi, S., Amir, S., Ismail, A. I., & Rahmadhani, A. (2023). Medicinal Importance Of Rumex Acetosa. International Journal of Technology and Education Research, 01(02). https://e-journal.citakonsultindo.or.id/index.php/IJETER
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus