Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
└── Huulõielised (Lamiaceae)
└── Naistenõges (Nepeta)
└── Harilik naistenõges (Nepeta cataria L.) [1,2]
Botaaniline kirjeldus
Harilik naistenõges on mitmeaastane aromaatne rohttaim, mis kuulub huulõieliste sugukonda. Harilik naistenõges kasvab 40–100 cm kõrguseks. Vars on neljakandiline Taime lehed on kolmnurkjas-munajad, täkilise kuni saagja servaga ja värvuselt hallikasrohelised. Leheroots on 0,7–3 cm pikk. Sarnaselt piparmündiga asuvad rohttaime määrdunudvalged õied varte ja harude tipus kobarates. Õiekate kaheli, viietine, õis huuljas. Tolmukad on varjatud. Viljaks on peaaegu kolmekandilised, munajad, umbes 1,7 × 1 mm pähklikesed. Õitseb juulist septembrini, viljad valmivad septembrist oktoobrini. [3,4]
Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Bulgaaria; Korsika; Tšehhoslovakkia; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Itaalia; Holland; Poola; Rumeenia; Hispaania; Ukraina), Aasias (Afganistan; Armeenia; Kaukaasia; Põhja-Kaukaasia; Hiina; Iraan; Iraak; Jaapan; Kasahstan; Kõrgõzstan; Liibanon–Süüria; Pakistan; Saudi Araabia; Siber; Tadžikistan; Türgi; Türkmenistan; Usbekistan) ning Aafrikas (Alžeeria; Maroko; Tuneesia). [2]
Introdutseeritud või naturaliseerunud Euroopas (Assoorid; Belgia; Balti riigid; Valgevene; Taani; Suurbritannia; Ungari; Iirimaa; Läti; Leedu; Norra; Rootsi; Šveits), Aasias (Ida-Himaalaja; Korea), Aafrikas (Burundi; Kesk-Aafrika Vabariik; Etioopia; Keenia; Rwanda; Tansaania; Uganda) ning Põhja-Ameerikas (Kanada: Briti Columbia; Manitoba; New Brunswick; Ontario; Prince Edward Island; Québec; Saskatchewan; USA: Connecticut; Idaho; Maine; Michigan; Missouri; New York; Lõuna-Dakota; Virginia; Lääne-Virginia; Wisconsin). [2]
Kasvatamine
Harilik naistenõges on kiirekasvuline, aromaatne ning sobib nii peenrasse kui ka suuremasse ürdiaeda. [3,4]
Paljundamine
Harilikku naistenõgest paljundatakse nii seemnetega kui ka puhma jagamise teel. [3,4]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned ei vaja eeltöötlemist.
Kasvutingimused
Harilik naistenõges eelistab päikeselist kasvukohta ja kobedat, pigem kergemat mulda. Taim talub mõõdukat põuda paremini kui seisvat vett. [3,4]
Allelopaatia ja sümbioos
Naistenõgesel on kirjeldatud bakterlaiksust, mille tekitajaks võib olla Xanthomonas campestris; haigus avaldub väikeste pruunide laikudena, mis võivad lehel laieneda ja halvendada kaubanduslikku kvaliteeti. [5]
Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse peamiselt maapealset osa ürti, eelistatult õitsemise ajal, kui lõhn on selgelt tajutav. Kuivatatakse õhukese kihina ja hästi õhutatud ruumis. Säilitatakse kuivas ja valguse eest kaitstult, suletud nõus. [3,4]
Keemiline koostis
Eeterlik õli
Iridoidid (nepetalaktoonid)
nepetalaktoon (nepetalactone) [3,4]
epi-nepetalaktoon (epinepetalactone) [3,4]
Terpeenid ja fenoolsed monoterpeenid
karüofülleen (caryophyllene) [3,4]
kamper (camphor) [3,4]
tümool (thymol) [3,4]
karvakrool (carvacrol) [3,4]
pulegoon (pulegone) [3,4]
tsitraal (citral) [3,4]
tsitronellool (citronellol) [3,4]
geraniool (geraniol) [3,4]
limoneen (limonene) [3,4]
nerool (nerol) [3,4]
dipenteen (dipentene; limoneeni sünonüüm/segu) [3,4]
Muud ühendid
nepetahape (nepetic acid) [3,4]
nepetool (nepetol) [3,4]
Fenoolsed ühendid
flavonoidid [3,4]
kumariinid [3,4]
Peamised toimeained
Peamisteks toimeaineteks peetakse eeterliku õli nepetalaktoone ning teisi lõhna ja bioloogilist aktiivsust kujundavaid terpeenseid ühendeid; lisaks seostatakse taime omadusi ka fenoolsete ühendite sh flavonoidide sisaldusega. [3,4]
Toime ja kasutamine
Harilikku naistenõgest on kasutatud külmetushaiguste ja palaviku korral, kõhuspasmide leevendamiseks, migreeni puhul ning närvilisuse ja unetuse korral. Samuti on kirjeldatud sapi- ja uriinieritust soodustavat kasutust. [3,4]
Taimest valmistatakse vesitõmmist: kuumale veele lisatakse droog (nt 2 teelusikatäit), lastakse tõmmata ning tarvitatakse mitmel korral päevas enne sööki; maitse muutub olenevalt tõmbamisajast ja sellest, kas droog pärineb lehtedest või õitsvast ülaosast. [3,4]
Aroomi kirjeldatakse iseloomulikult muutlikuna: noorem taim võib lõhnata pehmemalt ja “lillelisemalt”, vananedes muutub lõhn sidrunisemaks, kuid esineb ka kemotüüpe, mille lõhnakuvand meenutab pigem münti. [3,4]
Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Nepeta cataria L. In Plants of the World Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:451580-1
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus.
[5] Koike, S. T., Azad, H. R., & Cooksey, D. A. (2001). Xanthomonas leaf spot of catnip: A new disease caused by a pathovar of Xanthomonas campestris. Plant Disease, 85(11), 1157–1159. https://doi.org/10.1094/PDIS.2001.85.11.1157
