Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Nepeta
Species: Catnip - Nepeta cataria L.

Botanical Description
Catnip (Nepeta cataria) is a perennial aromatic herb belonging to the Lamiaceae family. It grows to a height of 40–100 cm and has a square stem. The triangular-ovate leaves have toothed to serrated edges, are gray-green, and have petioles 0.7–3 cm long. Its dirty-white flowers are clustered at the tops of stems and branches, resembling those of peppermint. Flowers are bilabiate, with a double, pentamerous perianth. Stamens are hidden. The fruit consists of nearly triangular, ovate nutlets measuring approximately 1.7 × 1 mm. The plant blooms from July to September, with fruits maturing from September to October. [1,2]

Distribution
Catnip is native to Southern and Eastern Europe, the Middle East, Central Asia, and parts of China. It has become widely naturalized in Northern Europe, New Zealand, and North America.

Effects and usage
Catnip contains essential oils similar to those of lemon balm, including nepetalactone, epinepetalactone, caryophyllene, camphor, thymol, carvacrol, pulegone, citral, citronellol, geraniol, limonene, nerol, dipentene, nepetic acid, and nepetol. It also contains flavonoids and coumarins. The essential oil gives young plants a rose-like aroma that changes to a lemon scent as they age, though some variants may have a mint-like fragrance.

Medicinally, catnip is used to treat colds, fever, stomach spasms, migraines, nervousness, and insomnia. It is also used to promote bile and urine production. Scientifically, it has been confirmed to have antipyretic, antispasmodic, and mildly sedative effects.

To prepare an infusion, add 2 teaspoons of dried catnip to hot water and let steep for 2 hours. Take 3–4 times daily before meals, with a single dose being 1 tablespoon. A shorter steeping time produces a more pleasant-tasting tea. Using flowering plants increases efficacy but may alter the taste, adding a slightly unpleasant note to the lemon flavor. [1,3]

References
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. WFO (2024): Nepeta cataria L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000250846. Accessed on: 04 Jan 2024.
3. Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus, pp. 321–322.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Huulõielised (Lamiaceae)
Perekond: Naistenõges (Nepeta)
Liik:  Harilik naistenõges - Nepeta cataria L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik naistenõges on mitmeaastane aromaatne rohttaim, mis kuulub huulõieliste sugukonda. Harilik naistenõges kasvab 40–100 cm kõrguseks. Vars on neljakandiline Taime lehed on kolmnurkjas-munajad, täkilise kuni saagja servaga ja värvuselt hallikasrohelised. Leheroots on 0,7–3 cm pikk. Sarnaselt piparmündiga asuvad rohttaime määrdunudvalged õied varte ja harude tipus kobarates. Õiekate kaheli, viietine, õis huuljas. Tolmukad on varjatud. Viljaks on peaaegu kolmekandilised, munajad, umbes 1,7 × 1 mm pähklikesed. Õitseb juulist septembrini, viljad valmivad septembrist oktoobrini. [1,2]

Levila
Harilik naistenõges on pärit Lõuna- ja Ida-Euroopast, Lähis-Idast, Kesk-Aasiast ning osadest Hiina piirkondadest. Taim on laialdaselt naturaliseerunud Põhja-Euroopas, Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerikas.

Toime ja kasutamine
Sidrunmelissiga keemiliselt sarnanev harilik naistenõges sisaldab eeterlikku õli, mille koostisosad on nepetalaktoon, epinepetalaktoon, kariofülleen, kamper, tümool, karvakrool, pulegoon, tsitraal, tsitronellool, geraniool, limoneen, inerool, dipenteen, nepeetahape ja nepetool. Taimes leiduvad ka flavonoidid ja kumariinid. Eeterlik õli annab noorele naistenõgesele roosilõhna, mis vananedes muutub sidrunilõhnaks, kuid on ka erandeid, kus lõhn meenutab münti.

Meditsiiniliselt kasutatakse harilikku naistenõgest külmetushaiguste, palaviku, kõhuspasmide, migreeni, närvilisuse ja unetuse korral, samuti sapi- ja uriinierituse suurendamiseks. Teaduslikult on kinnitatud selle palavikku alandav, spasmolüütiline ja nõrgalt rahustav toime.

Vesitõmmise valmistamiseks lisatakse kuumale veele 2 teelusikatäit droogi ja lastakse tõmmata 2 tundi, tarvitatakse 3–4 korda päevas enne sööki. Ühekordne annus on üks supilusikatäis. Lühema tõmbamisajaga saadakse meeldivamaitseline tee. Tõhusam toime saavutatakse, kasutades õitsevaid taimi, kuid see muudab maitset, lisades sidrunimaitsele ebameeldiva varjundi. [1,3]

Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. WFO (2024): Nepeta cataria L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000250846. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Raal, A. (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Valgus. Lk 321–322.