/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Aedmonarda

Aedmonarda

Views: 201

Aedmonarda

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
                └── Huulõielised (Lamiaceae)
                    └── Monarda (Monarda)
                        └── Aedmonarda (Monarda didyma L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Aedmonarda on aromaatne mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast, perekonnast monarda. Taim kasvab 60–70 või kuni 100 cm kõrguseks. Varred on neljakandilised, õõnsad. Lehed vastakad, piklikmunajad, karvased, teritunud tipuga, tumerohelised (mõnikord punakad varjundiga).

Õied paiknevad männasjalt ümber varre tippu moodustuvasse nuttjasse õisikusse. Õieraod kuni 1 mm pikkused. Õisikul mitme ringina teritunud tippudega punasd kandelehed. Õiekate kaheli, viietine. Tupplehed liitlehised, moodustavad veidi kaardus, viietipmelise putke, mis on kuni 10 mm pikk ja 2 mm läbimõõduga. Õiekroon huuljas, kuni 25 mm pikk, enamasti sarlakpunane. (Erinevatel sortidel võib olla lilla või roosa). Ülemine huul sirge, veidi väljapoole kaarduv, terve servaga; alumine huul laiem, selle keskmine hõlm on kitsam, serv sälkudega. [3,4]

Levila
Looduslikult levib Põhja-Ameerikas (Kanada: Ontario; USA: Alabama, Connecticut, Georgia, Indiana, Kentucky, Maine, Maryland, Massachusetts, Michigan, New Hampshire, New Jersey, New York, North Carolina, Ohio, Pennsylvania, South Carolina, Tennessee, Vermont, Virginia, West Virginia). [2]
Introdutseeritud Euroopasse (Austria, Saksamaa; Venemaa: Kesk-Euroopa Venemaa, Lõuna-Euroopa Venemaa) ja Põhja-Ameerikasse (Illinois, Minnesota, Wisconsin). [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Aedmonardat paljundatakse peamiselt puhma jagamise teel kevadel või sügisel. Võimalik on ka paljundus pistikutega ning seemnetega (sorditi võib seemnepaljundus anda ebaühtlase järglaskonna). [3,5]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned vajavad idanemiseks valgust ja soovitatakse ka külmstratifitseerimist. Seemnei ei kaeta. Idanemine toimub tavaliselt nädalate jooksul. [6]
Kasvutingimused
Parim kasvukoht on päikeseline kuni poolvarjuline, toitainerikas ja parasniiske, kuid vett hästi läbilaskev muld; püsiv põud vähendab kasvu ja õitsemist. Hea õhuringlus taimede vahel vähendab lehehaiguste (eriti jahukaste) riski. [3,5]
Allelopaatia ja sümbioos
 Kahjuritest ja kahjustajatest on sagedasim probleem jahukaste; esineda võivad ka lehelaiksused ja rooste. [3]

Varumine ja säilitamine
Droogiks kogutakse maapealseid osi, lehti ja õisikuid, õitsemise ajal. Kasutatakse enamasti teesegudes või maitsestamiseks. [4,5] Kuivatatakse päikesevalguse eest varjatult hästi ventileeritud ruumis.[5]
Kuivatatud materjali hoitakse kuivas ja valguse eest kaitstult õhukindlas nõus. Aroom väheneb seismisel ja droog tasub ära tarbida sama aasta jooksul. [5]

Keemiline koostis
Eeterlik õli
Monoterpeenid: alfa-pineen (α-pinene), beeta-pineen (β-pinene), kamfeen (camphene), mürtseen (myrcene), alfa-terpineen (α-terpinene), p-tsümeen (p-cymene), limoneen (limonene), gamma-terpineen (γ-terpinene), terpinoleen (terpinolene). [7]
Oksügeenitud monoterpeenid:
linalool (linalool), terpinen-4-ool (terpinen-4-ol), alfa-terpineool (α-terpineol), tümooli metüüleeter (thymol methyl ether), karvakrooli metüüleeter (carvacrol methyl ether), tümool (thymol), karvakrool (carvacrol). [7]
Seskviterpeenid
beeta-karüofülleen (β-caryophyllene), alfa-humuleen (α-humulene), germakreen D (germacrene D). [7]
Fenoolsed ühendid
Fenoolhapped ja derivaadid
gallushape (gallic acid), protokatehhuape (protocatechuic acid), p-hüdroksübensoehape (p-hydroxybenzoic acid), hüdroksübensoehappe glükosiid (hydroxybenzoic acid glucoside), klorogeenhape (chlorogenic acid), kumaroüülkinhape (coumarylquinic acid), p-kumaarhape (p-coumaric acid), feruulhape (ferulic acid), rosmariinhape (rosmarinic acid). [8]
Flavonoidid: kaempferool-3-rutinosiid (kaempferol-3-rutinoside), luteoliin-7-O-glükosiid (luteolin-7-O-glucoside), luteoliin-3-O-glükuroniid (luteolin-3-O-glucuronide), apigeniin-7-O-rutinosiid (apigenin-7-O-rutinoside), apigeniin-7-O-glükosiid (apigenin-7-O-glucoside), naringiin (naringin), luteoliin (luteolin), apigeniin (apigenin), naringeniin (naringenin). [8]
Peamised toimeained
Eeterliku õli peamisteks bioaktiivseteks komponentideks peetakse fenoolseid monoterpeene (tümool, karvakrool) ning kaasnevaid monoterpeene (nt p-tsümeen, gamma-terpineen, linalool). [7] Mitte-lenduvatest ühenditest on tähtsal kohal rosmariinhape ning flavonoidid (nt luteoliini ja apigeniini glükosiidid). [8]

Toime ja kasutamine
Aedmonarda eeterlikul õlil on näidatud antimikroobset ja antioksüdatiivset aktiivsust ning in vitro mudelites ka põletikuvastast toimet; toime ulatus sõltub taime kemotüübist (nt tümooli ja karvakrooli osakaalust). [7] Aedmonardat kasutatakse eeskätt vürtsi- ja teetaimena ning ilutaimena. [4,5] Rahvameditsiinis on aedmonardat kasutatud eelkõige külmetuse ja kurguvaevuste korral tee ja tõmmisena, seedimise toetamiseks aga ka rahustavat vahendina.[4,5]

Kasutatud kirjandus
[1] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Plants of the World Online. (2026). Monarda didyma L. Royal Botanic Gardens, Kew. Retrieved January 19, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:452034-1
[3] Missouri Botanical Garden. (n.d.). Monarda didyma. Plant Finder. Retrieved January 19, 2026, from https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=281403
[4] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[5] Kowalchik, C., & Hylton, W. H. (1998). Rodale’s illustrated encyclopedia of herbs. Rodale Press.
[6] The Seed Collection. (n.d.). Monarda – Panorama Mix (Monarda didyma). Retrieved January 19, 2026, from https://www.theseedcollection.com.au/monarda-panorama-mix-p
[7] Zielińska, S., Kalemba, D., & Matkowski, A. (2022). Chemical composition, antioxidant and anti-inflammatory properties of Monarda didyma L. essential oil. PeerJ, 10, e14433. https://doi.org/10.7717/peerj.14433
[8] Kozyra, M., Głowniak, K., & Skalicka-Woźniak, K. (2023). Comparative HPLC-DAD-ESI-QTOF/MS/MS analysis of bioactive phenolic compounds content in the methanolic extracts from flowering herbs of Monarda species and their antimicrobial activity. Pharmaceutics, 15(3), 964. https://doi.org/10.3390/pharmaceutics15030964 

 

Crimson beebalm

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeAsterids
OrderLamiales
FamilyLamiaceae
GenusMonarda
Species: Crimson beebalm - Monarda didyma L.

Botanical description
Crimson beebalm is an aromatic perennial herbaceous plant from the Lamiaceae family and the Monarda genus. The plant grows to a height of 60–70 cm, sometimes up to 100 cm. The stems are square-shaped and hollow. The leaves are opposite, oblong-ovate, hairy, pointed at the tip, dark green (sometimes with a reddish tint).

The flowers are arranged in dense whorls around the tip of the stem, forming a cluster-like inflorescence. The pedicels are up to 1 mm long. The inflorescence has several rings of pointed red bracts. The perianth is bilabiate and consists of five parts. The sepals are fused, forming a slightly curved, five-lobed tube up to 10 mm long and 2 mm in diameter. The corolla is bilabiate, up to 25 mm long, mostly scarlet red (some varieties may be purple or pink). The upper lip is straight, slightly curved outward, with a smooth edge; the lower lip is wider, with a narrower middle lobe and serrated edges. [1,2]

Distribution
Its natural habitat is in North America, but it is now widely cultivated worldwide. The plant has also spread to Estonian ornamental gardens, though it rarely naturalizes. [2] Bee balm is undemanding and grows in various soil types and light conditions. However, it thrives best in full sun or partial shade on nutrient-rich, moist soil. In nature, it grows in thickets, forests, and along the edges of bodies of water. [3]

Effects and usage
The leaves and flowers of beebalm are used as herbal material. Medicinally, it is primarily used in the form of an infusion (herbal tea), but monarda syrup is also common. To prepare herbal tea, the leaves and/or flowers should steep for at least 45 minutes. Beebalm increases appetite and promotes digestion. It has mild sedative and sleep-inducing effects and helps reduce fever. Its essential oil strengthens blood vessels and lowers cholesterol levels. It is also added to treatments for psoriasis and eczema. Beebalm is most commonly used for nausea, bloating, painful menstruation, and sore throats. [1]

It is also used as a culinary herb for seasoning meat dishes (especially pork). Fresh flowers are added to salads or used as a garnish. When dried, beebalm is added to tea blends for flavor and aroma enhancement. [1]

References
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. (pp. 576-577).
2. Missouri Botanical Garden. (2021, September 9). Monarda didyma. Plant Finder. Retrieved November 18, 2023, from https://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=281403&isprofile=0&letter=M
3. Kowalchik, C., & Hylton, W. H. (1998). Rodale’s Illustrated Encyclopedia of Herbs. Rodale Press Inc. (pp. 38-41).