Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Huulõielised (Lamiaceae)
Perekond: Münt (Mentha)
Liik: Rohemünt - Mentha spicata L.

Botaaniline kirjeldus
Rohemünt on mitmeaastane 40-100 cm kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Rohemündil on laiali harunev lihakas maa-aluse risoomi, mille abil too laiub. Vars on neljakandiline. Vars ja lehestik on varieeruvalt karvadeta kuni karvane. [1, 6] Lehed on rohurohelised, 5-9 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, pikliksüstjad, peaaegu rootsutud, hõreda teravsaagja servaga, paljad. Esineb ka kurdlehine vorm. Rohemündil on huuljad kaheli õiekattega viietised õied. Iga õis on 2,5-3 mm pikk, värv varieerub roosast valgeni.

Õieraag umbes 2 mm pikk. Õiekattelehed on lineaarsed, 5-8 mm pikkused. Tupplehed on liitlehised, kellukjad, umbes 2 mm pikkused, näärmetega, vaevalt nähtavalt 5-soonelised; tupplehed on kolmnurkselt-lantsetjad, umbes 1 mm pikad, teravatipulised. Kroon on huuljas, lillakas, umbes 4 mm, paljas, krooniputk on umbes 2 mm; huul võrdselt lõhistunud. Õisikud on kitsad, katkestunud (õitemännased üksteisest eemal). [3] Rohemündil on suhteliselt suured seemned, mille mõõtmed on 0,62-0,90 mm. [2]

Levila
Rohemünt on looduslikult levinud Euroopa ja Aasia lõunapoolsetel aladel (nt Kesk-Ida, Himaalaja, Hiina jne). Kuid inimese kaasabil on rohemünt levinud ja naturaliseerunud ka Põhja- ja Lääne-Aafrikas ning Ameerikas. [6] Eestis kasvatatakse seda sageli kultuurtaimena, aga see metsistub ka, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult piparmündiks.[3]

Toime ja kasutamine
Taimes leidub eeterliku õli (nt L-karvoon, limoneen, mentooli,  jpt), flavinoide (nt tümoniin), tanniine, mõruaineid, kohvhappederivaate. Taim soodustab seedimist ja pärsib kõhugaaside teket ja vähendab seedeelundkonnas spasme. Rohemünt soodustab pisut sapinõristust, lahtistab röga ja toimib kootavalt. [6]

Rohemünti kasutatakse laialdaselt maitsetaimena nii toidu kui ka taimeteede valmistamiseks. Samuti taimest saadakse eeterlikku õli, mida edasi kasutatakse parfümeerias, kondiitri- ja alkohoolsete jookide tööstuses, meditsiinis ning seebi ja tubaka tootmisel. Idamaade rahvameditsiinis rohemündi lehti kasutatakse ravimtaimena seedehäirete ja kõhupuhituse vastu. [4, 5]

Rohemündist saadavateks droogideks on lehed ja eeterlik õli. Lehti kogutakse enne õitsemist ja kuivatatakse õhukese kihina temperatuuril 30-35 °C. Kuivatamisel võib droog kergesti värvi kaotada. Eeterlik õli saadakse lehti või ürti veeauruga destilleerides. Kuivatatud droogi tarvitamine raviannustes. Eeterlik õli võib suures koguses välispidisel kasutamisel põhjustada nahaärrituse. [6]

Kasutatud allikad
1. Brickell, C. (2008). The Royal Horticultural Society A–Z Encyclopedia of Garden Plants. United Kingdom: Dorling Kindersley.
2. Kokkini, S., Vokou, D. Mentha spicata (Lamiaceae) chemotypes growing wild in Greece. Econ Bot 43, 192–202 (1989). DOI: 10.1007/BF02859860 (09.09.2023).
3. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. [Keybook of Estonian plants]. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
4. Mahboubi M. (2018). Mentha spicata L. essential oil, phytochemistry and its effectiveness in flatulence. Journal of traditional and complementary medicine, 11(2), 75–81. DOI: 10.1016/j.jtcme.2017.08.011 (09.09.2023).
5. Mahendran, G., Verma, S. K., & Rahman, L. U. (2021). The traditional uses, phytochemistry and pharmacology of spearmint (Mentha spicata L.): A review. Journal of ethnopharmacology, 278, 114266. DOI: 10.1016/j.jep.2021.114266 (09.09.2023).
6. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Mentha
Species: Spearmint - Mentha spicata L.

Botanical description
Spearmint (Mentha spicata) is a perennial herbaceous plant in the mint family (Lamiaceae), growing 40–100 cm tall. It has a fleshy, widely branching underground rhizome, which allows it to spread. The stem is square-shaped and varies from hairless to hairy. [1,6] The leaves are grass-green, 5–9 cm long and 1.5–3 cm wide, lanceolate, nearly sessile, sparsely serrated at the edges, and hairless. A wrinkled-leaf form also exists.

Spearmint produces bilabiate flowers with a double perianth, which are pentamerous. Each flower is 2.5–3 mm long, with colors ranging from pink to white. The pedicel is about 2 mm long. Sepals are linear, 5–8 mm long. The calyx is fused, bell-shaped, about 2 mm long, glandular, faintly 5-veined, with triangular-lanceolate lobes about 1 mm long and pointed tips. The corolla is bilabiate, purple, about 4 mm long, hairless, with the corolla tube approximately 2 mm. The lips are equally divided. Inflorescences are narrow, interrupted (flower whorls spaced apart). [3] The seeds are relatively large, measuring 0.62–0.90 mm. [2]

Distribution
Spearmint is naturally distributed in the southern regions of Europe and Asia, such as the Middle East, the Himalayas, and China. However, with human assistance, it has spread and become naturalized in North and West Africa, as well as in the Americas. [6] In Estonia, it is commonly cultivated and sometimes escapes into the wild, often mistaken for peppermint. [3]

Effects and uses
Spearmint contains essential oils (e.g., L-carvone, limonene, menthol), flavonoids (e.g., thymonin), tannins, bitter compounds, and derivatives of caffeic acid. The plant promotes digestion, reduces gas, and alleviates spasms in the digestive tract. It also mildly stimulates bile secretion, helps loosen mucus, and has an astringent effect. [6]

Spearmint is widely used as a culinary herb for food and herbal teas. Its essential oil is utilized in perfumes, confectionery, alcoholic beverages, medicine, soap production, and tobacco processing. In traditional medicine in Eastern cultures, spearmint leaves are used to treat digestive issues and flatulence. [4,5]

The primary products derived from spearmint are dried leaves and essential oil. Leaves are harvested before flowering and dried in a thin layer at a temperature of 30–35 °C. During drying, the herb can lose its color easily. Essential oil is obtained by steam distillation of the leaves or the herb. The dried herb should be consumed in therapeutic doses, and the essential oil, when used externally in large quantities, can cause skin irritation. [6]

References
1. Brickell, C. (2008). The Royal Horticultural Society A–Z Encyclopedia of Garden Plants. United Kingdom: Dorling Kindersley.
2. Kokkini, S., & Vokou, D. (1989). Mentha spicata (Lamiaceae) chemotypes growing wild in Greece. Economic Botany, 43, 192–202. DOI: 10.1007/BF02859860.
3. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., et al. (2010). Eesti taimede määraja [Keybook of Estonian plants]. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
4. Mahboubi, M. (2018). Mentha spicata L. essential oil, phytochemistry and its effectiveness in flatulence. Journal of Traditional and Complementary Medicine, 11(2), 75–81. DOI: 10.1016/j.jtcme.2017.08.011.
5. Mahendran, G., Verma, S. K., & Rahman, L. U. (2021). The traditional uses, phytochemistry and pharmacology of spearmint (Mentha spicata L.): A review. Journal of Ethnopharmacology, 278, 114266. DOI: 10.1016/j.jep.2021.114266.
6. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.