Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Münt / Mentha
Liik: Piparmünt / Mentha piperita L.
Botaaniline kirjeldus
Piparmünt on mitmeaastane 30-70 cm kõrgune tugeva iseloomuliku lõhnaga rohttaim huulõieliste sugukonnast, perekonnast münt. Tegemist on vesimündi (M. aquatica) ja põldmündi (M. spicata) hübriidiga. Vars on püstine, harunev ja neljakandiline, tihti punakaspruuni või lillaka varjundiga. Piparmündi lehed on teravatipulised, munajassüstjad, saagja servaga, pealt tumerohelised ja paljad; alt on need heledamad ja lühikeste lidus karvadega. Leheseis vastak. [1,2]
Õied on koondunud tihedatesse, mõnikord altpoolt katkendlikesse õisikutesse, mis on 2–7 cm pikad ja 1–1.5 cm laiad. Õisikuvars vahel harunenud. (Erinevalt põldmündist ei paikne õisikud lehtede kaenaldes.) Õietupp paljas, näärmetäpiline, ripsmeliste tipmetega. Õied kaheli õiekattega, viietised, need on väikesed, ebakorrapärased. Õite värvus on kas punane või lilla. Tupplehed on 3–4 mm pikad, a moodustavad huuljat õiekrooni katva putke. Õiekroon huuljas, 3.5–5 mm pikk, krooniputk paljas. Vili on pähklike. [1,2]
Levila
Kasvatatakse ravimtaimena, harva metsistub. [1]
Toime ja kasutamine
Piparmünt soodustab sapi nõristust, vähendab iiveldus ning gaaside teket ja valu seedekulglas ning maksa piirkonnas. Samuti soodustab see seedimist ja uriini eritumist. Välispidiselt kasutatakse teda naha sügelemise korral. [4] Piparmündi lehed sisaldavad eeterlikku õli, mille põhikomponentideks on L-mentool ja L-mentoon. Lisaks leidub selles limoneeni, tsineooli, mentooli, mentofuraani, isomentooni, metüülatsetaati, pulegooni ja karvooni. Piparmünt sisaldab ka tanniine, triterpeene, karoteeni, koliini, betaiini, mineraalaineid, flavonoide jt aromaatseid ühendeid. [5]
Droogiks on lehed, mida kogutakse enne taime õitsemist või õitsemise alguses ja kuivatatakse õhutatud ruumis. Päevase annusena on soovituslik kasutada 3-6 g droogi või 5-15 ml tinktuuri või samaväärses koguses muid preparaate. Ülemäärase tarvitamise korral võivad kaasned valu südame piirkonnas. Taim võib soodustada raseduse katkemist. Vastunäidistusteks on sapikivitõbi maksapõletik, kõrvetised, refluksia. [5]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zinge H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto
2. WFO (2023): Mentha piperita L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000241184. Accessed on: 31 Dec 2023
3. Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus
4. Hunt, T. (2019) Nurmenukulõhna saabuvasse sügisesse. RMK loodusblogi. https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/nurmenukulohna-saabuvasse-sugisesse (24.09.2023)
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
