Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterids
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Kummel / Lamiaceae
Liik: Teekummel / Matricaria chamomilla L.
Botaaniline kirjeldus
Teekummel on korvõieliste sugukonda ja kummeli perekonda kuuluv üheaastane ühekojaline rohttaim, kelle kõrgus jääb vahemikku 10-30 cm, harva kõrgemakski, kuni 50 cm. Taimel on iseloomulik tugev ja meeldiv lõhn. Teekummeli lehed on enamasti rootsutud, lineaalsed kuni niitjad, sulgjagused ning enamasti kaheli- või harva kolmelijagused. Lehtede hõlmade tipud on sageli valkja ogatipuga. Lehtede pikkus on 1-6 cm ja laius 1-1,8 cm. Vars on püstine või alusel veidi tõusev ja enamasti juba alusel harunenud. Lamandudes kasvab taim väga tihedaks, kasvatades palju külgharusid.. [1,2]
Korvõisikud, mille läbimõõt on 1,5-2,4 cm asetsevad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on kuhikjas ja seest õõnes. Servades on 10-15 valget keelõit, keskel kollased putkõied. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Õitsemisperiood kestab juuni lõpust septembrini, mõnikord kestab see oktoobrini. Vili on seemnis, mis on rulljas, hallikaspruuni värvusega ja valkja ribiga. Seemnised valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. [1,2]
Levila
Levinud peaaegu kogu Euroopas, samuti Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias ning on sisse viidud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis ei ole ta põlisasukas, kuid esineb hajusalt metsistunult. Kasvab kultuurpõldudel, prahipaikadel, teeservadel, elamute ümbruses, umbrohuna aedades ja põldudel, harvem niitudel. [2]
Toime ja kasutamine
Teekummel on põletikuvastasee ja spasme lõõgastava toimega. Põletikuvastne toime on tugevaim õisikutel. Viimasel ajal on tõestatud, et kummelil on ka rahustav toime (kuigi väga nõrk ja ebakindel). Seespidiselt kasutatakse kummelit seedehäirete ja seedeorganite põletiku korral, välispidiselt antiseptilise ja põletikuvastase pehmendava vahendina. [2]
Kummeli õisikest on tuvastatud üle 120 keemilise komponendi, millest enamik sisaldub eeterlikus õlis. Peamistest ühenditest on välja toodud hamasuleeni, ferneseen, α-bisabolool ja selle oksiidid, cis-ja trans en-in-bitsükoeeter, spatulenool, furfuraal, kadineen. Lisaks on koostises välja toodud glavinoidid, kumariinid, tanniinid ja lima. [2, 3,4].
Droogiks korjatakse õisikuid kogu õitsemisperioodi vältel. Kuiva ilmaga korjatakse äsja puhkenud õisikud (avanenud on esimene ring putkõisi ja keelõied on õisikuteljega risti asetsevad). Järjepidev päevast päeva õite noppimine suurendab taime harunemist ja uute õite moodustamist.
Kuivatatakse temperatuuril kuni 40 °C. Ühekordne annus 3 g droogi 3-4 korda päevas. [2]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., ... Tuulik, T. (1999/2008). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
3. McKay, D. L., & Blumberg, J. B. (2006). A review of the bioactivity and potential health benefits of chamomile tea (Matricaria recutita L). Phytotherapy Research, 20(7), 519–530. https://doi.org/10.1002/ptr.1900
4. El Mihyaoui, A., Esteves da Silva, J. C. G., Charfi, S., Candela Castillo, M. E., Lamarti, A., & Arnao, M. B. (2022). Chamomile (Matricaria chamomilla L.): A Review of Ethnomedicinal Use, Phytochemistry and Pharmacological Uses. Life (Basel, Switzerland), 12(4), 479. https://doi.org/10.3390/life12040479
