Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
                └── Huulõielised (Lamiaceae)
                    └── Pune (Origanum)
                        └── Harilik pune (Origanum vulgare L.) [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik pune on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane aromaatne rohttaim. Taim kasvab tavaliselt 25–50(–75) cm kõrguseks. Varred on püstised (mõnikord alusel tõusvad), ülaosas harunevad ja võivad olla punaka tooniga. Lehed on vastakud, rootsulised, kujult piklikmunajad kuni munajad; leheserv on terve või hõredalt madalate hammastega, lehed on näärmetäppidega ning aromaatsed. Õied on huuljad, väikesed, helepurpurpunased kuni lillakasroosad (harvem valged), koondunud pööristesse ja moodustavad hõreda õisiku. Vili on väike pähklike. [2,3]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania, Austria, Balti riigid, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ukraina, Euroopa-Venemaa piirkonnad sh Kesk-, Ida-, Põhja-, Loode- ja Lõuna-Euroopa Venemaa, Krimm, Svalbard, Jugoslaavia; lisaks Baleaarid) ning Makaroneesias (Assoorid, Kanaari saared, Madeira); looduslik levila hõlmab ka Aasiat (Afganistan, Hiina piirkonnad sh N-Kesk-, Lõuna-Kesk- ja Kagu-Hiina, Ida- ja Lääne-Himaalaja, Tiibet, Xinjiang, Taiwan; Iraan, Iraak; Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan, Pakistan, Nepal; Siberi ja Kaug-Ida Venemaa piirkonnad sh Altai, Burjaatia, Habarovsk, Krasnojarsk, Primorje, Jakutia, Lääne-Siber) ning Põhja-Aafrikat (Alžeeria, Maroko, Tuneesia). [1]

Introdutseeritud Põhja-Ameerikasse (Kanada: Briti Columbia, Ontario; USA: Connecticut, Idaho, Illinois, Indiana, Massachusetts, Michigan, New Jersey, New York, Ohio, Oregon, Pennsylvania, Vermont, Washington, Wisconsin; Mehhiko edelaosa), Lõuna-Ameerikasse (Venezuela), Aasiasse (Primorje) ja Okeaaniasse (Uus-Meremaa lõunaosa). [1]

Eestis esineb harilik pune kuivematel kasvukohtadel (nt loopealsed, teeservad, metsaservad ja nõlvad) ning on kohati sage. [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku punet paljundatakse nii seemnetega kui ka vegetatiivselt (puhmiku jagamise teel ja pistikutega), et säilitada ühtlast lõhna- ja maitseomadustega istutusmaterjali; koduaias on levinud ka puhmiku jagamine vanemate taimede noorendamiseks. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned on väikesed ning külvatakse tavaliselt pindmiselt (või väga õhukeselt kaetult) niiskele substraadile; tärkamist soodustavad ühtlane niiskus ja piisav valgus ning soojus. [3]
Kasvutingimused
Harilik pune on valguslembene ja eelistab päikesepaistelisi kasvukohti ning vett läbilaskvaid muldi; kasvatamisel mõjutavad saaki ja kvaliteeti nii keskkonnatingimused kui ka väetamine ja korjeaeg. Orgaaniliste väetiste ja kasvukeskkonna muutmise katsetes on näidatud, et tootmissüsteem mõjutab kasvu ja kvaliteediparameetreid. [4] Lämmastikväetise taseme tõstmine suurendab välitingimustes biomassi, kuid eeterliku õli sisaldus võib väetamisega muutuda ning optimaalne tase sõltub populatsioonist. [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Labori- ja katsetingimustes on kirjeldatud, et teatud kemotüüpide pune eeterlik õli võib avaldada selektiivset herbitsiidset mõju (eriti monoterpeenidest tulenevalt). [6]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse peamiselt ürti (Origani herba), mis kogutakse tavaliselt õitsemise alguses, mil aromaatsus ja eeterliku õli osakaal on suur. Kuivatatakse varjulises, hea õhuliikumisega kohas ning säilitatakse kuivas ja valguse eest kaitstult, et vähendada lenduvate ühendite kadu. [3] Kuivatamisviis ja -tingimused mõjutavad eeterliku õli koostist ja seega ka kvaliteeti. [7]

Keemiline koostis
Eeterlik õli:
Euroopa farmakopöas kohaselt peab pune eeterlik õli karvakrooli ja tümooli summaarne sisaldus olema vähemalt 60%. [8] Eeterlik õli sisaldab monoterpeene, monoterpeenalkohole, fenoolseid monoterpenoide ja nende derivaate ning seskviterpeene.

Monoterpeenid ja monoterpeenalkoholid: α-pineen, kamfeen, β-pineen, α-fellandreen, δ-2-kareen, p-tsümeen, 1,8-tsineool, 1,3,8-p-mentatrieen, β-otsimeen, santoliinatrieen, γ-terpineen, terpinoleen, cis-sabineenhüdraat, linalool, allo-otsimeen, dihüdrolinalool, isoborneool, terpineen-4-ool, α-terpineool, cis-dihüdrokarvoon. [7]
Fenoolsed monoterpenoidid ja nende derivaadid: tümool, tümooli metüüleeter, tümokinoon, karvakrool, karvakrüülatsetaat. [7,9]
Seskviterpeenid ja oksüdeerunud seskviterpeenid: karüofülleen, isokarüofülleen, α-humuleen, germakreen A, aromandreen, β-ülangeen, α-bisabolool, isodautseen, kubebool, δ-kadineen, germakreen B, tsükloisolongifoleen, 8-hüdro, kariofülleenoksiid. [9]

Lisaks eeterlikule õlile on punes
Fenoolhapped
gentisiinhape, klorogeenhape, p-kumaarhape, rosmariinhape. [9]
Flavonoidid
hüperosiid, isokvertsetriin, rutiin, kvertsetriin, kvertsetiin, luteoliin. [9]

Toime ja kasutamine
Harilik pune on laialdaselt kasutusel maitsetaimena ning rahvameditsiinis seedetegevust toetava ja antiseptilise toimega taimena. [3] Uurimused näitavad, et pune ekstraktidel ja eeterlikul õlil võib olla antioksüdantne ja antimikroobne potentsiaal ning loomkatsetes on kirjeldatud, et punest valmistatud alkohoolne ekstrakt leevendab tetraklorometaaniga (CCl₄) esile kutsutud toksilise hepatiidi korral maksakahjustuse ulatust.  [9]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (2026). Origanum vulgare L. Royal Botanic Gardens, Kew. (POWO taxon: urn:lsid:ipni.org:names:453395-1).
[2] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (uus trükk). Eesti Loodusfoto.
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Murillo-Amador, B., Rueda-Puente, E. O., Troyo-Diéguez, E., Córdoba-Matson, M. V., Hernández-Montiel, L. G., & Nieto-Garibay, A. (2015). Changing environmental conditions and applying organic fertilizers in Origanum vulgare L. Frontiers in Plant Science, 6, 549. doi:10.3389/fpls.2015.00549
[5] Ninou, E., Cook, C. M., Papathanasiou, F., Aschonitis, V., Avdikos, I., Tsivelikas, A. L., Stefanou, S., Ralli, P., & Mylonas, I. (2021). Nitrogen effects on the essential oil and biomass production of field grown Greek oregano (Origanum vulgare subsp. hirtum) populations. Agronomy, 11(9), 1722. doi:10.3390/agronomy11091722
[6] Gruľová, D., Caputo, L., Elshafie, H. S., Baranová, B., De Martino, L., Sedlák, V., Gogaľová, Z., Poráčová, J., Camele, I., & Feo, V. (2020). Thymol chemotype Origanum vulgare L. essential oil as a potential selective bio-based herbicide on monocot plant species. Molecules, 25(3), 595. doi:10.3390/molecules25030595
[7] Caputo, L., Quintieri, L., Cavalluzzi, M. M., Lentini, G., Habtemariam, S., & De Leo, M. (2022). Origanum vulgare L. essential oil composition during air-drying: A new radical scavenging activity. Scientific Reports. doi:10.1038/s41598-022-07841-w
[8]European Pharmacopoeia Commission. (2008). Oregano oil (Monograph 01/2008:1880). Strasbourg, France: European Directorate for the Quality of Medicines & HealthCare (EDQM), Council of Europe. 
[9] Oniga, I., Pușcaș, C., Silaghi-Dumitrescu, R., Olah, N.-K., Sevastre, B., Marica, R., Marcus, I., & Benedec, D. (2018). Origanum vulgare ssp. vulgare: Chemical composition and biological studies. Molecules, 23(8), 2077. doi:10.3390/molecules23082077 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Origanum
Species: Oregano - Origanum vulgare L.

Botanical description
Oregano (Origanum vulgare), belonging to the family Lamiaceae and the genus Origanum, is a perennial aromatic herbaceous plant. It grows to a height of 25–50 (75) cm. The stems are erect (occasionally slightly ascending at the base), branching in the upper parts, and often reddish. The plant develops both flowering and vegetative shoots. The leaves are simple, opposite, and petiolate, with an oblong-ovate shape, a bluntly pointed tip, and a wedge-shaped base. The leaf margins are entire or sparsely toothed, ciliate. The upper side of the leaves is usually dark green or reddish, slightly shiny, while the underside is duller and lighter, dotted with glands. Leaf length is up to 1 cm.

The flowers are bisexual, bilabiate, and have a two-part perianth. Both the calyx and corolla are fused. The calyx is about 2 mm long with teeth significantly shorter than the tube. The corolla is 5–10 mm long, pale purplish-pink or lilac-pink, less commonly white, with a tubular part longer than the calyx. Two stamens extend beyond the corolla, while the other two do not. The flowers are arranged in small spikes, forming a loose corymb-like panicle. The inflorescence length is up to 15 cm, and its diameter is up to 10 cm. The inflorescence bracts are sharply pointed, usually reddish. The fruits are small, round or elliptical, dull-triangular, smooth nuts. They are 0.5–1 mm long and beige. The fruits mature starting in August. [1,3]

Distribution
Oregano grows naturally in dry soils, such as forests, thickets, slopes, roadsides, and calcareous grasslands in Southern Europe, the eastern Mediterranean, and Southwestern Asia. In the Baltic States, the plant is widespread, especially in northern and western Estonia, where dry landscapes are abundant. [1,3]

Effects and uses
Oregano contains several bioactive compounds, including carvacrol and linalool in its essential oil, polyphenols, triterpenoids, and sterols. In Europe, plants from the Origanum genus have been used since antiquity to alleviate symptoms of flatulence, muscle cramps, menstrual pain, and loose cough. [2] The therapeutic effects are primarily attributed to the flowers but also the leaves. [3]

Modern research has confirmed several therapeutic properties of common oregano, including antimicrobial, antiviral, antioxidant, anti-inflammatory, antispasmodic, anti-urolithic, rheumatism-relieving, neuroprotective, stimulating, toning, and antiseptic effects. [2] Internally, oregano helps alleviate tension headaches, respiratory symptoms, insomnia, restlessness, mild digestive issues, and painful menstruation. Externally, such as in the form of essential oil, it aids in muscle pain, sprains, stiff joints, arthritis, and bronchial complaints. Oregano is contraindicated during pregnancy. [3]

In Baltic folk medicine, oregano has been used for thousands of years. Infusions made from the leaves were used for regulating digestion, treating coughs, and relieving headaches and toothaches. Flower infusions were known to alleviate seasickness symptoms. In Latvia, the plant has traditionally been used to ease hangovers. Today, oregano tea is used as an adjunct in acute and chronic bronchitis, digestive issues, and cramps, as a diuretic, uterine stimulant, anti-inflammatory agent, appetite regulator, and sedative. [3]

The herb is harvested with up to 20 cm of its upper parts. It is dried in thin layers with occasional turning. The dried herb is rubbed between the palms to separate the flowers and leaves from the stems, which are then removed by sifting. In the pharmaceutical industry, essential oil or pure thymol extracted from the plant is used. [4]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
2. Oniga, I., Puşcas, C., Silaghi-Dumitrescu, R., Olah, N., Sevastre, B., Marica, R., Marcus, I., Sevastre-Berghian, A. C., Benedec, D., Pop, C. E., Hanganu, D. (2018). Origanum vulgare ssp. vulgare: Chemical Composition and Biological Studies. Molecules, 23(8), 2077–2091. DOI: https://doi.org/10.3390/molecules23082077 (08.10.2023).
3. Zukauska, I., Radušienė, J., Asdal, Å., Pihlik, U. (2005). Spice- and Medical Plants in the Nordic and Baltic Countries Conservation of Genetic Resources. Report from a project group at the Nordic Gene Bank, 76–87. https://pure.au.dk/ws/files/127457212/SPIMED_report_maj_2006.pdf#page=76 (08.10.2023).
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.