Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Iminõgeselaadsed (Lamiales)
                └── Huulõielised (Lamiaceae)
                    └── Basiilik (Ocimum)
                        └── Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Vürtsbasiilik on üheaastane 15-40 (-60) cm kõrgune rohttaim. Varred on püstised, 20–80 cm kõrged, tipuosas tahapoole suunatud karvakestega, alusel paljad, punaka varjundiga, tugevalt harunenud. Leheroots umbes 1,5 cm, tipuosas kitsalt tiivuline; lehelaba munajas kuni piklik, 2,5–5 × 1–2,5 cm, peaaegu paljas, alaküljel näärmetega, alus kitsenev, serv ebakorrapäraselt hambuline või peaaegu terve, tipp tömp kuni terav; külgrood paariti. Terve taim lõhnab tugevalt.

Õisikuvarred 10–20 cm pikad, karvased; kõrglehed rootsutud, äraspidimunajad, 5–8 mm, aluselt kitsenevad, serv ripsmeline, tipp terav. Õieraag umbes 3 mm, kuni 5 mm (viljunult). Tupp kellukjas, umbes 4 × 3,5 mm, väljast karvane, neel tihedalt karvane, putk umbes 2 mm pikkune, viietipmeline - keskmine kõige laiem, umbes 2 × 1 mm, ümar, nõgus, ogatipuga laimunajas. Kroonlehed lillakad või valge ülahuulega, krooniputk väljast kergelt karvane; umbes 3 mm, neel veidi laienenud; ülemine huul lai, umbes 3 × 4,5 mm, neljahõlmane, peaaegu lame; alalõug lilla, umbes 6 mm. Tolmukad vabad, alusel karvased. Neli tolmukat ja emakas asuvad alumise huule kohal (ebatüüpiline huulõieliste taimede puhul, kus need paiknevad ülemise huule all). Pähklikesed tumepruunid, munajad, umbes 2,5 × 1 mm, näärmelised. Õitseb juulist septembrini, viljub septembrist detsembrini. [1]

Levila
Looduslikult levib Aasias (Andamani saared, Assam, Bangladesh, Kambodža, Hiina lõuna-keskosa, Hiina kaguosa, Ida-Himaalaja, India, Laos, Myanmar, Nepal, Nikobaari saared, Filipiinid, Sri Lanka, Taiwan, Tai, Vietnam, Lääne-Himaalaja); Kagu-Aasia saarestikus (Borneo, Jaava, Väikesed Sunda saared, Maluku saared, Sulawesi, Sumatra); Okeaanias (Bismarcki saarestik, Uus-Guinea); Austraalias (Queensland, Lääne-Austraalia). [3]

Introduseeritud Aafrikasse (Angola, Benin, Burkina Faso, Burundi, Kamerun, Kapimaa provintsid, Roheneemesaared, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Komoorid, Kongo, Kongo DV, Eritrea, Etioopia, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Guinea lahe saared, Elevandiluurannik, Keenia, Libeeria, Madagaskar, Malawi, Mali, Mosambiik, Niger, Nigeeria, Senegal, Sierra Leone, Sudaan ja Lõuna-Sudaan, Tansaania, Uganda, Sambia, Zimbabwe); Euroopasse (Bulgaaria, Saksamaa, Suurbritannia, Rumeenia, Ukraina, Lõuna-Euroopa Venemaa); Aasiasse (Sise-Mongoolia, Kasahstan, Lakkadiivi saared, Malaya, Maldiivid, Mongoolia, Omaan, Primorje, Xinjiang); Põhja-Ameerikasse (Illinois, New York); Kesk-Ameerikasse (Guatemala, Honduras, Nicaragua, Panama); Kariibidele (Bahama, Kaimanisaared, Kuuba, Dominikaani Vabariik, Haiti, Jamaica, Puerto Rico, Trinidad ja Tobago, Venezuela Antillidd); Mehhikosse (Kesk-Mehhiko, Mehhiko lahe piirkond, Kirde-Mehhiko, Loode-Mehhiko, Kagu-Mehhiko, Edel-Mehhiko); Lõuna-Ameerikasse (Boliivia, Brasiilia kaguosa, Colombia, Ecuador, El Salvador, Venezuela); Okeaaniasse (Karoliinid, Cooki saared, Fidži, Gilberti saared, Hawaii, Line’i saared, Mariaanid, Markiisaared, Marshalli saared, Nauru, Uus-Kaledoonia, Niue, Samoa, Seltsi saared, Tokelau–Manihiki, Tonga, Tuamotu saared, Vanuatu, Wallise ja Futuna saared); Austraaliasse (Lõuna-Austraalia); Makaroneesiasse (Kanaari saared). [3]

Kasvatamine
Vürtsbasiilik on soojus- ja valguslembene ning kasvatatakse parasvöötmes enamasti üheaastasena; edukaks kasvuks on oluline soe kasvukoht (peenar/katmikalune) ja hea drenaaž.
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad kõige paremini 25–30 °C temperatuurivahemikus. Seemned vajavad idanemiseks valgust. Soovitatud valgusrežiim on 16 h. [4–5]
Allelopaatia ja sümbioos
Nagu paljud huulõielised, võib vürtsbasiilik moodustada arbuskulaarset mükoriisat. Oluliseks haiguseks on basiiliku ebajahukaste, mille tekitajaks on Peronospora belbahrii. [6]

Varumine ja säilitamine
Maapealne osa (lehed ja võrsed) kogutakse enamasti enne täisõitsemist või õitsemise alguses. [13] Kuivatatakse kiirelt ja õhutatult temperatuuril 50–60 °C; kõrgem temperatuur kiirendab kuivamist, kuid võib põhjustada klorofülli lagunemist ja fenoolsete ühendite lendumist. [8–9] Värske basiilik säilib kõige paremini 12–15 °C juures. Alla 10 °C temperatuurid võivad põhjustada külmakahjustust. [7]  Kuivatatud droogi hoitakse valguse ja niiskuse eest kaitstult õhukindlas pakendis; maitse- ja lõhnaomaduste säilimise seisukohalt on kasutusaeg enamasti kuni ~12 kuud.

Keemiline koostis
Eeterlik õli
Monoterpeenid
1,8-tsineool (eukalüptool) [10]
fenhoon [10]
fenhüülatsetaat (fenchyl acetate) [10]
linalool (β-linalool) [10]

Seskviterpeenid
α-bergamoteen (α-bergamotene) [10]
kariofülleen (caryophyllene) [10]
isokariofülleen (isocaryophyllene) [10]
β-farneseen (β-farnesene) [10]
α-kariofülleen (α-caryphyllene) [10]
β-kubebeen (β-cubebene) [10]
α-bulneseen (α-bulnesene) [10]
γ-kadinen (γ-cadinene) [10]
δ-kadinen (δ-cadinene) [10]

Muud lenduvad ühendid
4-karvomentool (4-carvomenthol) [10]
trans-geraniool [10]

Fenüülpropanoidid ja fenoolsed eetrid
estragool (metüülkavikool; methyl chavicol) [10]
eugenool [10]
metüül-eugenool [10]

Fenoolsed ühendid (ekstraktides)
Fenoolhapped
gallushape [11]
protokatsehhape (protocatechuic acid) [11]
kohvhape [11]
p-kumaarhape [11]
Flavonoidid ja teised polüfenoolid
epikatehhiin [11]
rutiin (rutosiid) [11]
kvertsetiin [11]
kempferool [11]
resveratrool [11]

Vürtsbasiilikul esineb kemotüübilist varieeruvust; eeterliku õli domineerivad komponendid võivad olla nt linalool ja/või estragool ning teised terpeenid ning fenüülpropanoidid sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. [12]

Toime ja kasutamine
Vürtsbasiiliku toimet seostatakse eeterliku õli komponentide ja polüfenoolsete ühenditega: eeterliku õli komponentidel (nt linalool, estragool, eugenool, metüül-eugenool) on kirjeldatud antimikroobset aktiivsust. Leheekstraktide fenoolsed ühendid (nt kohv- ja p-kumaarhape, flavonoidid) on seotud taime antioksüdatiivses toimega. [10–12]

Rahvameditsiinis on basiilikut kasutatud eeskätt seedehäirete korral (isu ergutamine, spasmolüütiline ja kõhupuhitust vähendav toime) ning külmetushaiguste sümptomaatiliseks leevendamiseks; ajalooliselt on talle omistatud ka meeleolu ja “närvipinge” leevendamisega seotud kasutusi. [13]

Kasutatud kirjandus
[1] Flora of China Editorial Committee. (1994). Ocimum basilicum. In Z.-Y. Wu & P. H. Raven (Eds.), Flora of China (Vol. 17, pp. 296–297). Science Press & Missouri Botanical Garden Press.
[2] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[3] Plants of the World Online (POWO). (2026). Ocimum basilicum L. Royal Botanic Gardens, Kew. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:452874-1 (Vaadatud 19.01.2026).
[4] Kumar, B., Singh, D., Yadav, R. K., & Singh, K. (2012). Prediction of germination potential in seeds of Indian basil (Ocimum basilicum var. CIM-Saumya) under varying temperature regimes. Journal of Crop Improvement, 26(2), 246–259. https://doi.org/10.1080/15427528.2012.659418 
[5] Zhou, D., Barney, J. N., & Welbaum, G. E. (2022). Production, composition, and ecological function of sweet-basil-seed mucilage during hydration. Horticulturae, 8(4), 327. https://doi.org/10.3390/horticulturae8040327
[6] Pugliese, M., Gilardi, G., Garibaldi, A., & Gullino, M. L. (2025). Basil downy mildew (Peronospora belbahrii): A major threat to Ocimum basilicum L. production. Agriculture, 15(19), 1999. https://doi.org/10.3390/agriculture15191999
[7] Brindisi, L. J., & Simon, J. E. (2023). Preharvest and postharvest techniques that optimize the shelf life of fresh basil (Ocimum basilicum L.): A review. Frontiers in Plant Science, 14, 1237577. https://doi.org/10.3389/fpls.2023.1237577
[8] Akbar, F. N., Rahman, M. M., Hossain, M. A., & et al. (2024). Exploring the effects of drying method and temperature on the quality of dried basil (Ocimum basilicum L.) leaves: A sustainable and eco-friendly drying solution. Resources, 13(9), 121. https://doi.org/10.3390/resources13090121
[9] Chaves, R. P. F., de Santana, J. C. C., & et al. (2022). Convective drying of purple basil (Ocimum basilicum L.) leaves: Color degradation and hygroscopic behavior. Plants, 12(1), 127. https://doi.org/10.3390/plants12010127
[10] Muráriková, A., Neugebauerová, J., & et al. (2017). Antimicrobial activity of essential oil from Ocimum basilicum L. Molecules, 22(10), 1679. https://doi.org/10.3390/molecules22101679
[11] Faur, I., Bungau, S., & et al. (2020). Chemical composition and antioxidant activity of Ocimum basilicum L. extracts. Molecules, 25(9), 2031. https://doi.org/10.3390/molecules25092031
[12] Shahrajabian, M. H., Sun, W., & Cheng, Q. (2020). Chemical components and pharmacological benefits of basil (Ocimum basilicum): A review. International Journal of Food Properties, 23(1), 1961–1970. https://doi.org/10.1080/10942912.2020.1828456 
[13] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Ocimum
Species: Ocimum basilicum L.

Botanical description
Herbs annual. Stems erect, 20-80 cm tall, apex retrorse puberulent, base glabrous, tinged red, much branched. Petiole ca. 1.5 cm, ± narrowly winged apically; leaf blade ovate to oblong, 2.5-5 × 1-2.5 cm, subglabrous, abaxially glandular, base attenuate, margin irregularly dentate or subentire, apex subobtuse to acute; lateral veins 3- or 4-paired. Thyrses 10-20 cm, puberulent; verticillasters puberulent or densely pilose, approximate apically; bracts sessile, oblanceolate, 5-8 mm, base attenuate, margin ciliate, apex acute, colored. Pedicel ca. 3 mm in flower, to 5 mm in fruit. Calyx campanulate, ca. 4 × 3.5 mm, pubescent outside, pilose at throat inside, tube ca. 2 mm; middle tooth of upper lip widest, ca. 2 × 1 mm, subcircular, concave, apex mucronate; lateral teeth broadly ovate, ca. 1.5 mm, apex acute; lower lip teeth lanceolate, ca. 2 mm, apex spinescent, ciliate; fruiting calyx persistent, conspicuously veined. Corolla purplish or with upper lip white, limb puberulent outside; tube ca. 3 mm, throat ± dilated; upper lip wide, ca. 3 × 4.5 mm, 4-lobed, ± flat; lower lip purple, ca. 6 mm. Stamens free, slightly exserted, posterior 2 dentate, base puberulent. Nutlets dark brown, ovoid, ca. 2.5 × 1 mm, glandular foveolate. Flowers July - September, fruits September - December. [1]

Distribution
Found in temperate and tropical Asia. Introduced into Africa, Americas and Europe. Culticated as a culinary and pharmaceutical herb all over the the world. [2]

Uses
The most important pharmacological properties of basil include anticancer, radioprotective, antimicrobial, and anti-inflammatory effects. [3] Basil has also been proven to have carminative and antispasmodic effects. The terpenes and bitter compounds found in the plant improve appetite and promote digestive processes. An aqueous extract is also used to alleviate inflammations of the excretory and digestive organs and is recommended. Culinary basil is also suggested for symptoms related to colds (fever, runny nose, cough). [3]

The plant is also used as a diuretic. Studies have shown that the crude drug and preparations made from its essential oil reduce blood sugar and cholesterol levels. [2] Basil is utilized in traditional medicine for its beneficial effects on gastrointestinal disorders, inflammation, the immune system, fever, or cancer. [2] Scientific studies have also demonstrated basil's immunomodulatory, anti-stress, anti-diabetic, and antioxidant properties. [3]

Historically, the plant was used to reduce hysteria and increase libido; during the Middle Ages, it was employed to fight the plague. Additionally, basil was believed to have the ability to alleviate melancholy and exhaustion. [2]

References
1. WFO (2025): Ocimum basilicum L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000253230. Accessed on: 06 Jan 2025
2.  Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 
3. Shahrajabian, M.H., Sun, W., Cheng, Q. (2020) Chemical components and pharmacological benefits of Basil (Ocimum basilicum): a review. International Journal of Food Properties. 23:1, 1961-1970 DOI: 10.1080/10942912.2020.1828456