Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Kassinaerilaadsed / Malvales
Sugukond: Kassinaerilised / Malvaceae
Perekond: Kassinaeris / Malva
Liik: Harilik kassinaeris / Malva sylvestris L.
Botaaniline kirjeldus
Harilik kassinaeris on üheaastane taim sugukonnast kassinaerilised, perekonnast kassinaeris. Taime kõrgus on 10–40 cm. Kultiveerides heades kasvutingimustes sirgub ta ka veidi üle meetri pikkuseks. Taim on kohati kaetud karvakestega. Vars on enamasti tõusev, vahel lamav, punakas, karedakarvane, alusel sageli puitunud. Lehed on 4–7 cm suurused, ümarad, lamedalt hõlmised, pikarootsulised ja täkilised, altpoolt karvakestega. Abilehed on munajad. Õiekate on kaheli, viietine, lahklehine – tupplehti viis, kroonlehti viis. Kroonlehed on 1–1,5 cm pikad, tupest 1,5 korda pikemad, nende tipud on pügaldunud, kahvaturoosad või valged. Need arenevad lehekaenlas 3–4 kaupa. Tolmukaid on palju – need on aluselt ühinenud ja moodustavad tiheda kimbu. Tolmukatetorud on paljad. Emakas on 11-15 osaline. Vili on umbes 6–7 mm läbimõõduga 11–15 karpiidist (osaviljast) koosnev ketasjas skisokarp (lõhisvili). [1]
Levila
Liigi looduslik levila ulatub Euroopast kuni Kesk-Aasia ja Lääne-Himaalajani. Taim eelistab parasvöötmelist kliimat, kuid tulnukana esineb ka lähistroopilistel aladel. Põhja-Ameerikas invasiivne liik. Taim kasvab prahipaikades, teeservadel ja aedades ning eelistab lämmastikurikast mulda. [2]
Toime ja kasutamine
Peamiseks toimeaineks on lima, mis sisaldab galakturonoramnaan ja arabinogalaktaane. Kassinaeris sisaldab orgaanilisi happeid nagu malonaat, malaat, oksalaat, fumaraat ja tsitraat. Taims sisalduvad flavonoidid (herbatsetiini derivaadid, gossipiin) ja antotsüaniidid (malviin, malvidiin, malvidiin-3-glükosiid, delfinidiin) on eriti rikkalikud õites. Samuti sisaldab kassinaeris mitmesuguseid süsivesikuid, sealhulgas fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi. Mutsiilidest (geelistuvad taimsed polüsahhariidid) leidub taimest peamiselt trehaloosi ja galaktoosi. Kassinaeris on pigmentidest tuvastatud ksantofüllid ja klorofüllid. Lisaks on kassinaeri lehtedest leitud mitmeid rasvhappeid ja sterooli, sealhulgas stigmasterooli ja g-sitosterooli. [3,5,6]
Taimel on antimikroobseid, maksa kaitsvaid, põletikuvastaseid ja antioksüdantseid toimed. [3] Kõik taime osad on põletikuvastase, uriinieritust suurendava, röga lahtistava ja pehmendava toimega. Välispidisel kasutamisel tarvitatakse nahahaiguste, ka hemorroidide korral. [4] In vivo katsed on näidanunud ka mitmeid muid farmakoloogilisi toimeid. Vesiekstrakt mõjutab rottidel seerumi triglütseriide. Õieekstrakt vähendab limaskestade bioadhesiooni ning omab ärritus- ja põletikuvastast toimet. Seemneekstrakt tõstab antioksüdantide sünteesi eest vastutavate geenide ekspressiooni. Leheekstrakt vähendab teatud vähirakkude proliferatsiooni, samas on teatud ekstraktidel inhibeeriv toime atsetüülkoliinesteraasile. [5] In vivo katsed rottidel on näidanud, et taime ekstrakt võib vähendada liitiumkarbonaadi poolt põhjustatud neerukahjustusi. Ekstrakti eelneval manustamisel paranesid neerude biokeemilised näitajad ja vähendasid oksüdatiivse stressi markerid. [7]
Rahvameditsiinis on kassinaerist erinevates piirkondades mitmekülgselt ja üsna sarnaselt kasutatud. Iraanis leevendatakse taimega köha ja seedimisvaevusi, Pakistanis ja Alžeerias selle põletikuvastast toimet. Euroopas kasutatakse taime samuti peamiselt seede- ja hingamisteede probleemide korral, Indias tugevdamaks nägemist. Hispaanias ja Marokos on taim leidnud kasutust palaviku ja kuseteede häirete raviks. [5]
Droogiks kasutatakse kuivatatud õisi, lehti ja juurikaid. Lehed korjatakse kuiva ilmaga õitsemisaja alguses, õied õitsemise ajal, juured sügisel. Droog kuivatatakse õhutatud ruumis, otsese päikesevalguse eest kaitstuna, temperatuuril kuni 50 kraadi. Droog säilib kuivas ja pimedas kuni kaks aastat. Soovituslik päevane annus on 5 g. [3]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reir, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. (lk. 191).
2. Misra, R.C., & Singh, P.K. (2023). Malva sylvestris L. (Malvaceae): A new distributional species record for Odisha and Eastern India. e-planet, 21(1), 35-39. Recieved at: Link
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
4. Sharifi-Rad, J., Melgar-Lalanne, G., Hernández-Álvarez, A. J., Taheri, Y., Shaheen, S., Kregiel, D., Antolak, H., Pawlikowska, E., Brdar-Jokanović, M., Rajkovic, J., Hosseinabadi, T., Ljevnaić-Mašić, B., Baghalpour, N., Mohajeri, M., Fokou, P. V. T., & Martins, N. (2020). Malva species: Insights on its chemical composition towards pharmacological applications. Phytotherapy research : PTR, 34(3), 546–567. https://doi.org/10.1002/ptr.6550
5. Mousavi SM, Hashemi SA, Behbudi G, Mazraedoost S, Omidifar N, Gholami A, Chiang WH, Babapoor A, Pynadathu Rumjit N. A Review on Health Benefits of Malva sylvestris L. Nutritional Compounds for Metabolites, Antioxidants, and Anti-Inflammatory, Anticancer, and Antimicrobial Applications. Evid Based Complement Alternat Med. 2021 Aug 14;2021:5548404. doi: 10.1155/2021/5548404. PMID: 34434245; PMCID: PMC8382527.
6. Redzić, S., Hodzić, N., & Tuka, M. (2005). Plant pigments (antioxidants) of medicinal plants Malva silvestris L. and Malva moschata L. (Malvaceae). Bosnian journal of basic medical sciences, 5(2), 53–58. https://doi.org/10.17305/bjbms.2005.3284
7. Ben Saad, A., Rjeibi, I., Brahmi, D., Smida, A., Ncib, S., Zouari, N., & Zourgui, L. (2016). Malva sylvestris extract protects upon lithium carbonate-induced kidney damages in male rat. Biomedicine & pharmacotherapy = Biomedecine & pharmacotherapie, 84, 1099–1107. https://doi.org/10.1016/j.biopha.2016.10.026
