Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales)
Sugukond: Mailaselised (Scrophulariaceae)
Perekond: Käokannus (Linaria)
Liik: Harilik käokannus - Linaria vulgaris Mill.

Botaaniline kirjeldus
Harilik käokannus on mailaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kasvab 20-60 (-80) cm kõrguseks [4]. Vars on püstine, paljas, enamasti harunemata. Vars tugevalt lehistunud; leheseis vahelduv. Lehelaba on süstjas kuni lineaalne, terveservaline, teravatipuline, ühe rooga. Mõõtmetelt 2-8 x 0.2-1.5 cm. Lehe keskrood on alumisel pinnal tugevasti kumeralt väljaulatuv, ülemisel aga sisse vajunud. Õisik on kobar, õisikuvars paljas või tihedalt näärmekarvadega kaetud. Õieraag 2-8 mm. Õiekate kaheli. Tupplehed lineaalsed kuni kitsalt lantsetjad, näärmelised, pikemad kui õieraag. Õiekroon liitlehine, kollane, 1-1,5 cm, huuljas, kannusega. Kannus 1-1,5 cm, veidi kaardus. Alumise huule hõlmad munajad, 3-4 mm laiad, keskmine hõlm keeljas; ülemine huul pikem kui alumine huul, hõlmad umbes 2 mm, munajad. Vili on kupar. [2, 4]

Levila
Looduslikult kasvab suures osas Euroopast ja Aasia põhjaosast, kuid on tuntud ka kui invasiivne võõrliik Ameerika maailmajaol. [1, 3] Eelistab kasvukohana liivaseid ja kruusaseid pindu: mererandu ning lisaks teeservasid, karjääre ja põllupeenraid. [2, 4]

Toime ja kasutamine
Kuigi Linaria vulgaris’st peetakse mürgiseks taimeks, on selle ekstraktide kasutamine leidnud laialdast kasutamist farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses tänu bioaktiivsetele komponentidele. Taimest on leitud iridoidseid monoterpeene, alkaloide (sh peganiin), flavanoide, steroole, fenoole, limaühendeid, orgaanilisi happeid ja vitamiine. [1] Peganiini kasutatakse tööstuslikes preparaatides vererõhualandajana. [5]

Rahvameditsiinis on harilik käokannus tuntud oma laksatiivsete omaduste poolest. Lisaks vähendab taime ekstrakt seespidiselt kasutades seedetrakti vaevusi, urineerimisprobleeme, toimib kui maksapuhastaja, hõlbustades toksiinide eemaldamist organismis, ning aitab leevendada köha- ja astmahooge. [1]

Välispidiselt saab taime kasutada hemorroidide ja mädased nahahaavandite puhul. Tänu põletikuvastastele ja antimikroobsetele omadusetele kasutatakse nahaärrituse leevendamiseks ning infektsioonivastase vahendina. Taime õite ja võrsete ekstraktidest tehakse salve, tõmmiseid ja droogikeediseid ravimaks sellised nahahaigusi, nagu psoriaas ja akne; pannakse ka silmalaugudele konjunktiviidi korral ja tumedate laikude eemaldamiseks. [1]

Kasutatud kirjandus
1. Konarska, A. (2023). View of localisation of active substances in Hedera helix leaves and Linaria vulgaris shoots used in pharmaceutical and cosmetic industry. Acta Scientiarum Polonorum Hortorum Cultus, 22(3), 53–68. DOI: https://doi.org/10.24326/asphc.2023.4781 (21.09.2023)
2. WFO (2024): Linaria vulgaris Mill. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000446438. Accessed on: 06 Jan 2024
3. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (2019). Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Tallinn: Varrak
4. Riis, M., Karise, R. (2015). Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmeldamine mesilaste abil. Tallinn: Eesti Mesinike Liit
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Plantaginaceae
Genus: Linaria
Species: Common toadflax - Linaria vulgaris Mill.

Botanical Description
Common toadflax is a perennial herbaceous plant belonging to the Plantaginaceae family. The plant grows between 20 and 60 (-80) cm in height. [4] The stem is erect, hairless, and usually unbranched. It is strongly leafy, with an alternate leaf arrangement. The leaf blade is lanceolate to linear, entire-margined, sharply pointed, and single-veined. Its dimensions range from 2–8 cm in length and 0.2–1.5 cm in width. The midrib is prominently convex on the underside and sunken on the upper surface. The inflorescence is a raceme, with the peduncle being either hairless or densely covered with glandular hairs. The pedicel measures 2–8 mm. The flower has a double perianth. The sepals are linear to narrowly lanceolate, glandular, and longer than the pedicel. The corolla is fused, yellow, 1–1.5 cm long, bilabiate, and spurred. The spur measures 1–1.5 cm and is slightly curved. The lobes of the lower lip are ovate, 3–4 mm wide, with the middle lobe being tongue-shaped. The upper lip is longer than the lower lip, with lobes approximately 2 mm wide and ovate. The fruit is a capsule. [2, 4]

Distribution
Common toadflax is native to most of Europe and northern Asia but is also recognized as an invasive alien species in the Americas. [1, 3] It prefers sandy and gravelly soils, such as coastal areas, as well as roadsides, quarries, and field edges. [2, 4]

Effects and Usage
Although Linaria vulgaris is considered a toxic plant, its extracts have been widely used in the pharmaceutical and cosmetic industries due to its bioactive compounds. The plant contains iridoid monoterpenes, alkaloids (including peganine), flavonoids, sterols, phenolic compounds, mucilage, organic acids, and vitamins. [1] Peganine is used in industrial preparations as a blood pressure-lowering agent. [5]

In traditional medicine, common toadflax is known for its laxative properties. Additionally, its extract, when taken internally, alleviates gastrointestinal discomfort, urinary problems, and acts as a liver cleanser by facilitating the removal of toxins from the body. It is also used to relieve cough and asthma attacks. [1]

Externally, the plant is applied to treat hemorrhoids and suppurative skin ulcers. Due to its anti-inflammatory and antimicrobial properties, it is used to soothe skin irritations and as an antiseptic agent. Extracts from the flowers and shoots are made into ointments, tinctures, and decoctions to treat skin conditions such as psoriasis and acne. It is also applied to the eyelids in cases of conjunctivitis and used to reduce dark spots. [1]

References
1. Konarska, A. (2023). View of localisation of active substances in Hedera helix leaves and Linaria vulgaris shoots used in pharmaceutical and cosmetic industry. Acta Scientiarum Polonorum Hortorum Cultus, 22(3), 53–68. DOI: https://doi.org/10.24326/asphc.2023.4781 (21.09.2023)
2. WFO (2024): Linaria vulgaris Mill. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000446438. Accessed on: 06 Jan 2024
3. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (2019). Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Tallinn: Varrak
4. Riis, M., Karise, R. (2015). Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmeldamine mesilaste abil. Tallinn: Eesti Mesinike Liit
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus