/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik leeskputk
Harilik leeskputk 1
Views: 20

Harilik leeskputk

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Sarikalaadsed / Apiales
Sugukond: Sarikalised / Apiaceae
Perekond: Leeskputk / Levisticum
Liik: Harilik leeskputk / Levisticum officinale W.D.J.Koch

Botaaniline kirjeldus
Harilik leeskputk on 100–200 cm kõrge mitmeaastane rohttaim. Tal on tugev ja harunev juur, mille koor on kollakasvalge ja sisemus pruunikaskollane. Juure läbimõõt võib olla kuni 1,5 cm ja pikkus kuni 25 cm. Vars on püstine, sirge, õõnes ja vaoline. Lehed on tumerohelised, kahelisulgjad, ülemised lehed võivad olla ka lihtsulgjad. Sulglehekesed on kolmehõlmalised, paljad ja läikivad. Hariliku leeskputke õisikuks on kollakate kroonlehtedega 12–20 kiirega liitsarikas, mis on kinnitunud varre tippu. Lehtedel ja varrel on iseloomulik selleri lõhna meenutav lõhn. [1,2]

Levila
Levisticum officinale on Lääne-Aasiast (Iraanist) pärit mitmeaastane rohttaim, mis kasvab paljudes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. [3]

Toime ja kasutamine
Leeskputk hästi tuntud aromaatne taim, mida on sageli kasutatud toitudes, maitseainetes ja ravimpreparaatides. Taime eeterliku õli põhikomponendid on terpeenid, β-fellandreen, α-terpinüülatsetaat ja Z-ligustiliid, millest peamised koostisosad esinevad erinevates taimede anatoomilistes organites. Taime eeterlikku õlide bioaktiivsust ei ole laialdaselt uuritud, aga selle komponendid on näidatud antimikroobsed ja antioksüdantsed toimed. Z-ligustiliid omab põletikuvastast, kasvajavastast, tromboosivastast toimet ja positiivset toime neuroloogiliste häirete vastu. [4]

Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (lk. 514-515). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. Raal, A. (2003). Taimedes talletuv tervis (lk. 89-91). Tallinn: kirjastus Valgus.
3. Kemzūraitė, A., Venskutonis, P. R., Baranauskienė, R., & Navikienė, D. (2014). Optimization of supercritical CO2 extraction of different anatomical parts of lovage (Levisticum officinale Koch.) using response surface methodology and evaluation of extracts composition. Journal of Supercritical Fluids, 87, 93–103. https://doi.org/10.1016/j.supflu.2014.01.007
4. Venskutonis, P. R. (2016). Lovage (Levisticum officinale Koch.) Oils. Raamatus: V. R. Preedy. (toim.). Essential Oils in Food Preservation, Flavor and Safety (lk. 539-549). Boston: Academic Press. https://doi.org/10.1016/b978-0-12-416641-7.00062-6