Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Sarikalaadsed (Apiales)
└── Sarikalised (Apiaceae)
└── Leeskputk (Levisticum)
└── Harilik leeskputk (Levisticum officinale W.D.J.Koch) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Harilik leeskputk on 100–200 cm kõrge mitmeaastane rohttaim leeskputke perekonnast, sugukonnast sarikalised. Tal on tugev ja harunev juur, mille koor on kollakasvalge ja sisemus pruunikaskollane. Juure läbimõõt võib olla kuni 1,5 cm ja pikkus kuni 25 cm. Vars on püstine, sirge, õõnes ja vaoline. Lehed on tumerohelised, kahelisulgjad, ülemised lehed võivad olla ka lihtsulgjad. Sulglehekesed on kolmehõlmalised, hõlmad teravatipulised, paljad ja läikivad. Hariliku leeskputke õisikuks 12-20 kiirega liitsarikas, mille tippuses on kahvatukollakate kroonlehtedega pisikesed õied. Õiesarikate alusel on katiselehti 2. Lehtedel ja varrel on iseloomulik selleri lõhna meenutav lõhn. [3]

Levila
Looduslikult levib Aasias (Afganistan; Iraan). [2]
Introduseeritud Euroopasse (Albaania; Austria; Balti riigid; Belgia; Bulgaaria; Tšehhi–Slovakkia; Taani; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Ungari; Holland; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Rootsi; Šveits; Loode-Balkani poolsaar; Venemaa Euroopa-osa: Kesk-Euroopa Venemaa, Ida-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa, Põhja-Euroopa Venemaa, Lõuna-Euroopa Venemaa; Ukraina); Aasiasse (Hiina: Põhja-Keskosa, Kaguosa; Sise-Mongoolia; Mandžuuria); Põhja-Ameerikasse (Kanada: Briti Columbia; USA: California, Colorado, Connecticut, Idaho, Illinois, Indiana, Iowa, Maine, Maryland, Massachusetts, Michigan, Minnesota, Missouri, Montana, Nebraska, Nevada, New Hampshire, New Jersey, New Mexico, New York, North Dakota, Ohio, Oregon, Pennsylvania, Rhode Island, South Dakota, Utah, Vermont, Virginia, Washington, West Virginia, Wisconsin, Wyoming); Lõuna-Ameerikasse (Tšiili: lõunaosa). [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Leeskputke paljundatakse enamasti seemnetega. Vanemaid taimi saab vajadusel ka jagada.  [3]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned vajavad paremaks idanemiseks külma perioodi. [3]
Kasvutingimused
Leeskputk eelistab toitaineterikast, huumusrikast ja parasniisket, kuid hästi vett läbilaskvat mulda. Täispäikeses on lehemass suurem ja aroom intensiivsem. Liigniiskus ja seisev vesi, eriti rasketel muldadel, soodustavad juureprobleeme; samas väga kuivades oludes jääb taim kiduramaks. [3]
Allelopaatia ja sümbioos
Sarikalistel on sageli arbuskulaarne mükoriisa. Kasvatamisel kahjuriteks lehetäid ja teised mahlaimejad ning liigniiskusega kaasneb lehe- ja juurehaiguste risk. [3]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse juuri ja juurikaid; need kogutakse sügisel alates teisest kasvuaastast. Lehti varutakse soovitatavalt enne õitsemist. Juuri ei soovitata enne kuivatamist murda, et vähendada eeterlike õlide kadu. Kuivatatakse tavaliselt temperatuuril 35–45 °C. Säilitatakse kuivas, valguse eest kaitstult ja tihedalt suletult anumas. [3]

Keemiline koostis
Fenoolsed ja muud polaarsemad ühendid (juure ekstraktides)
kohvhappe heksosiid (caffeic acid hexoside) [4]
vanaillhape (vanillic acid) [4]
di-kofeüülglukaarhape (di-caffeoylglucaric acid) [4]
hüdroferuloüül–feruloüülkviinhape (hydroferuloyl-feruloylquinic acid) [4]
galloüül-bis-HHDP-glükosiid (galloyl-bis-HHDP-glucoside) [4]
kofeüül–feruloüülkviinhape (caffeoyl-feruloylquinic acid) [4]
katalpool (catalpol) [4]
metoksülaritsiresinool (methoxylariciresinol) [4]
Eeterliku õli (juur)
Aldehüüdid ja ketoonid
heptanaal (heptanal) [4]
oktanaal (n-octanal) [4]
nonanaal (nonanal) [4]
dekaanaal (n-decanal) [4]
undekanaal (undecanal) [4]
p-ment-1-een-7-aal (p-menth-1-en-7-al) [4]
mentoon (menthone) [4]
mentaan-3-oon (menthan-3-one) [4]
pulegoon (pulegone) [4]
valerofenoon (valerophenone) [4]
6,6-dimetüül-tsüklookt-4-eenoon (6,6-dimethyl-cyclooct-4-enone) [4]
Monoterpeenid ja monoterpenoidid
alfa-pineen (α-pinene) [4]
beeta-pineen (β-pinene) [4]
p-tsümeen (p-cymene) [4]
beeta-fellandreen (β-phellandrene) [4]
linalool (linalool) [4]
beeta-fenhol (β-fenchol) [4]
trans-pinokarveool (trans-pinocarveol) [4]
mentool (menthol) [4]
alfa-terpineool (α-terpineol) [4]
mürtseen + estragool (myrtenol + estragole) [4]
alfa-terpinüülatsetaat (α-terpinyl acetate) [4]
karvoon (carvone) [4]
Aromaadsed ühendid / fenüülpropanoidid
2-pentüül-furaan (2-pentyl furane) [4]
pentüülbenseen (penthylbenzene) [4]
anetool (anethole) [4]
ρ-vinüül-guajakool (ρ-vinyl-guaiacol) [4]
vanilliin (vanillin) [4]
elemisitsiin (elemicin) [4]
Seskviterpeenid ja seskviterpenoidid
tsüklosativene (cyclosativene) [4]
alfa-kopaen (α-copaene) [4]
beeta-elemene (β-elemene) [4]
alfa-guaieen (α-guaiene) [4]
aromadendreen (aromadendrene) [4]
beeta-akoradieen (β-acoradiene) [4]
10-epi-beeta-akoradieen (10-epi-β-acoradiene) [4]
ar-kurkumeen (ar-curcumene) [4]
beeta-selineen (β-selinene) [4]
4-epi-cis-dihüdroagarofuraan (4-epi-cis-dihidro agarofurane) [4]
alfa-zingibereen (α-zingiberene) [4]
alfa-muuroleen (α-muurolene) [4]
kuparene (cuparene) [4]
delta-kadiineen (δ-cadinene) [4]
kessaan (kessane) [4]
alfa-kalakoreen (α-calacorene) [4]
spathulenool (spathulenol) [4]
globulool (globulol) [4]
10-epi-gamma-eudesmool (10-epi-γ-eudesmol) [4]
1-epi-kubenool (1-epi-cubenol) [4]
Ftalaadid
heksahüdro-3-butüülftaliid (hexahydro-3-butylphthalide) [4]
3-butüülftaliid (3-butylphthalide) [4]
(Z)-butülideenftaliid ((Z)-butylidenephthalide) [4]
(E)-butülideenftaliid ((E)-butylidenefthalide) [4]
neoknidiiliid (neocnidilide) [4]
(Z)-ligustiliid ((Z)-ligustilide) [4]
(E)-ligustiliid ((E)-ligustilide) [4]
Rasvhapped ja lipiidid
palmitiinhape (palmitic acid) [4]
linoolhape (linoleic acid) [4]
metüülheksadekanoaat (methyl hexadecanoate) [4]
metüül-cis-6-oktadetseenoaat (methyl cis-6-octadecenoate) [4]
n-heksadekanool (n-hexadecanol) [4]
alfa-tokoferool (α-tocopherol) [4]

Muud allikates kirjeldatud ühendirühmad (eriti lehed/maapealne osa)
hüdroksükumariinid [3]
furokumariinid [3]
polüiinid [3]
tanniinid [3]
limaained [3]
orgaanilised happed (sh äädikhape, isopalderjanhape, võihape, bensoehape) [3]
C-vitamiin (värsketes lehtedes) [3]

Peamised toimeained
Praktikas käsitletakse leeskputke bioaktiivsuse marker- ja võtmerühmadena eeterliku õli ftaaliide (nt (Z)-butülideenftaliid, neoknidiiliid, (Z)- ja (E)-ligustiliid, 3-butüülftaliid) ning juure polaarsemat fraktsiooni, milles domineerivad fenoolsed ühendid (sh vanaillhape ja kohvhappe derivaadid). [3,4]

Toime ja kasutamine
Harilik leeskputk on aromaatne maitsetaim, mida kasutatakse toitudes ja maitseainesegudes; ravimtaimena on traditsiooniliselt kasutatud juuri ja juurikaid seedimise ning uriinierituse soodustamiseks. Taime kasutatakse ka söögiisu suurendajana. [3]

Juure eeterliku õli koostises on ülekaalus ftaaliidid ning mitmed monoterpeenid ja seskviterpeenid, mis annavad iseloomuliku lõhna ja võivad olla seotud taime antimikroobsete ning antioksüdatiivsete omadustega. [4] Leeskputke droogi kasutamisel rõhutatakse ettevaatust südame- ja neerutalitlushäirete korral ning raseduse ajal. [3]

Kasutatud kirjandus 
[1] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Levisticum officinale W.D.J.Koch. In Plants of the World Online. Vaadatud 21. jaanuaril 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:844187-1
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Spréa, R. M., Fernandes, Â., Finimundy, T. C., Pereira, C., Alves, M. J., Calhelha, R. C., Canan, C., Barros, L., Amaral, J. S., & Ferreira, I. C. F. R. (2020). Lovage (Levisticum officinale W.D.J. Koch) roots: A source of bioactive compounds towards a circular economy. Resources, 9(7), 81. https://doi.org/10.3390/resources9070081

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Apiales
Family: Apiaceae
Genus: Levisticum
Species: Lovage - Levisticum officinale W.D.J.Koch

Botanical Description
Lovage (Levisticum officinale) is a perennial herbaceous plant from the genus Levisticum in the Apiaceae family. It grows to a height of 100–200 cm. The plant has a strong, branched root system with yellowish-white outer bark and a brownish-yellow interior. The root can reach up to 1.5 cm in diameter and 25 cm in length. The stem is upright, straight, hollow, and grooved. The leaves are dark green and bipinnate, with the upper leaves sometimes being simple pinnate. The leaflet lobes are trifid, sharply pointed, smooth, and shiny.

The inflorescence is a compound umbel with 12–20 rays, topped with small flowers with pale yellow petals. At the base of the umbels, there are two bracts. Both the leaves and stems have a characteristic celery-like aroma. [1,2]

Distribution
Lovage originates from Western Asia (Iran) and is widely grown in many European countries and North America. In Estonia, it is found as a naturalized or easily naturalizing plant. [3]

Effects and Usage
Lovage is a well-known aromatic plant frequently used in food, seasonings, and medicinal preparations. Its roots contain essential oils with alkylphthalides, E- and Z-ligustilide, 3-butylphthalide, E- and Z-butylidenephthalide, alpha- and beta-pinene, beta-phellandrene, citronellal, pentylcyclohexadiene, and others. Additionally, the plant contains hydroxycoumarins, furanocoumarins, and polyynes.

The composition of essential oils in the leaves is somewhat different, including alpha-terpineol, cineole, carvacrol, terpene esters, sesquiterpene lactones, acetic acid, isovaleric acid and its esters, butyric acid, benzoic acid, along with coumarins, phthalides, bitter compounds, tannins, phytoncides, and organic acids. Fresh leaves are relatively high in vitamin C. [1]

While the bioactivity of the plant's essential oils has not been extensively studied, some components have demonstrated antimicrobial and antioxidant properties. Z-ligustilide exhibits anti-inflammatory, anti-cancer, anti-thrombotic effects and shows promise in treating neurological disorders. [4]

The roots and rhizomes are used as herbal medicine, collected in the autumn starting from the plant's second year of growth. The roots should not be broken before drying. Leaves are best harvested before flowering. The herbal material is dried at 35–45 °C. It is used to promote urination and digestion. An aqueous infusion slightly increases appetite and libido. Externally, it aids in wound healing. However, it is contraindicated for individuals with heart and kidney conditions and is not suitable for pregnant women. [1]

References
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (pp. 514–515). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
2. Raal, A. (2003). Taimedes talletuv tervis (pp. 89–91). Tallinn: Valgus.
3. Kemzūraitė, A., Venskutonis, P. R., Baranauskienė, R., & Navikienė, D. (2014). Optimization of supercritical CO2 extraction of different anatomical parts of lovage (Levisticum officinale Koch.) using response surface methodology and evaluation of extracts composition. Journal of Supercritical Fluids, 87, 93–103. https://doi.org/10.1016/j.supflu.2014.01.007
4. Venskutonis, P. R. (2016). Lovage (Levisticum officinale Koch.) Oils. In V. R. Preedy (Ed.), Essential Oils in Food Preservation, Flavor and Safety (pp. 539–549). Boston: Academic Press. https://doi.org/10.1016/b978-0-12-416641-7.00062-6