TruLogs item database with QR quick access

Veiste-südamerohi

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Huulõielised / Lamiaceae
Perekond: Südamerohi / Leonurus
Liik: Veiste-südamerohi / Leonurus cardiaca L.

Botaaniline kirjeldus
Veiste-südamerohi on 30-90 cm kõrgune hallika värvusega mitmeaastane huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. [3] Hallika värvuse annavad taimele pikad ja pehmed karvad, millega ta üleni kaetud on. [1] Vars on enamasti harunev, püstine, neljakandiline. Lehed paiknevad vastakuti. Alumised lehed on sõrmjalt viietised, ülemised 3-5 hõlmaga. Lehtede alaküljed on kaetud valkjate karvadega. Taime õied on väikesed, valkjasroosad ja paiknevad 5-6 kaupa vart ümbritsevad männases. Õite kandelehed tihedalt karvased ja naaskeljad - see teeb taime veidi torkivaks.

Õied asuvad taime ülemise osa lehekaenaldes ning neil on kolmehõlmised kandelehed. Iga õie tupp on kellukakujuline ja viie hõlmaga. Kroon on ebakorrapärane, 8–12 mm pikk, kokku kasvanud, pika toruga ja kahehuuleline. Ülemine huul on kumer ning kaetud valgete karvadega, alumine huul on kolmehõlmeline, allapoole kaarduv ja kaunistatud punaste laikudega. Õied on roosad kuni sirelivärvi, sageli kohevate alumiste huultega. Õitel on neli väljaulatuvat tolmukat, kaks lühemat ja kaks pikemat, ning vili on neljakambriline jaguvili. Taim õitseb juunist septembrini. [1,3]

Levila
Veiste-südamerohi on pärit Aasiast ja Kagu-Euroopast, kuid esineb tänapäeval laialdaselt juba kogu maailmas. Taim kasvab enamasti parkides, teeservades, jäätmaadel ja veekogude kallastel. [1,2]

Toime ja kasutamine
Droogiks kasutatakse ürti, 40 cm pikkuseid õisikuvarsi, mis on korjatud õitsemise algul. Kuivatatakse õhutatult temperatuurivahemikus 30-40 °C. Kasutatakse närve rahustava vahendina ning selle toime on palderjanist 3- kuni 4-kordselt tugevam. [3] Veiste-südamerohul on ka toime südameveresoonkonnale ning seda kasutatakse selle häirete näiteks südamepekslemise ja -vahelöökide puhul. Taime kasutatakseka emakaverejooksu ja valuliku menstruatsiooni puhul ning välispidiselt haavade ravimisel. [1] Päevane annus on 4 - 6 g droogi, mida tarvitatakse alkoholtõmmisena. [3]

Taimes leidub peamiselt diterpeene, alkaloide, steroole, iridoidide, flavonoide, ursoolhapet, mineraalide jt. [1]

Kasutatud allikad
1. Fierascu, R., Fierascu, I., Ortan, A. et al. (2019). Leonurus cardiaca L. as a Source of Bioactive Compounds: An Update of the European Medicines Agency Assessment Report. BioMed Research International. DOI: https://doi.org/10.1155/2019/4303215
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR kirjastus
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus

Motherwort

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Lamiales
Family: Lamiaceae
Genus: Leonurus
Species: Motherwort - Leonurus cardiaca L.

Botanical Description
Motherwort (Leonurus cardiaca) is a perennial herbaceous plant from the Lamiaceae family, growing 30–90 cm tall and characterized by a grayish color. [3] The grayish hue is due to the long, soft hairs covering the entire plant. [1] The stem is mostly branched, upright, and square-shaped. Leaves are arranged oppositely. The lower leaves are palmately divided into five parts, while the upper leaves have 3–5 lobes. The underside of the leaves is covered with whitish hairs. The plant's flowers are small, whitish-pink, and grow in clusters of 5–6 around the stem in whorls. The floral bracts are densely hairy and needle-like, giving the plant a somewhat prickly texture. Flowers appear in leaf axils on the upper part of the plant and have three-lobed bracts. The calyx of each flower is bell-shaped and has five lobes. The corolla is irregular, 8 to 12 mm long, fused, long-tubed with two lips. The upper lip is convex and covered with white hairs and the lower lip is three-lobed and downward-curving and spotted with red. The flowers are pink to lilac in colour often with furry lower lips. There are four protruding stamens, two short and two longer, and the fruit is a four-chambered schizocarp. Motherwort blooms from June to September. [1,3]

Distribution
Motherwort is native to Asia and Southeastern Europe but is now widely distributed across the globe. It commonly grows in parks, roadsides, wastelands, and along the banks of water bodies. [1,2]

Effects and Uses
The aerial parts of the plant, including flowering stems up to 40 cm long, are harvested at the beginning of flowering and dried in a well-ventilated space at temperatures between 30–40 °C. Motherwort is used as a calming agent, with an effect that is 3–4 times stronger than valerian. [3] It also has cardiovascular benefits and is used to address conditions such as palpitations and irregular heartbeats. Additionally, the plant is used for uterine bleeding, painful menstruation, and externally for wound healing. [1] The daily dose is 4–6 g of dried herb, often consumed as an alcohol extract. [3]

Motherwort contains diterpenes, alkaloids, sterols, iridoids, flavonoids, ursolic acid, minerals, and other compounds. [1]

References
1. Fierascu, R., Fierascu, I., Ortan, A. et al. (2019). Leonurus cardiaca L. as a Source of Bioactive Compounds: An Update of the European Medicines Agency Assessment Report. BioMed Research International. DOI: https://doi.org/10.1155/2019/4303215
2. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR Kirjastus.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.