Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Roosilaadsed (Rosales)
Sugukond: Roosõielised (Rosaceae)
Perekond: Angervaks (Filipendula)
Liik: Angerpist - Filipendula vulgaris Moench

Botaaniline kirjeldus
Angerpist on mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast perekonnast angervaks. Taim kasvab on 30-80 cm kõrguseks. Vars sirge, väheharunev. Juurmised lehed on katkestunult sulgjad. Varrelehed on paaritusulgjad, paljude sulglehekestega liitlehed, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga.

Õisik on pööris. Õiekate on kaheli, kuuetine. Nii kroon kui tupp on lahklehised, õiepõhi lame. Tupplehed on rohelised, munajad. Kroonlehed on kreemikasvalged. Nupud roosa tooniga. Tolmukaid ja emakaid on palju. Vili on 0.3–0.4 mm pikk kuiv mitteavanev kukkurvili. [2]

Levila
Levinud Euroopas. Angerpist kasvab Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal kohtab teda harvem. Õitseb juunis, juulis. [1]

Toime/kasutus
Angerpisti taimeosadest kasutatakse ürti ja muguljat juurepaksendit, millest omakorda ürti kogutakse õitsemise ajal, aga juurt sügisel. Taime toimeaineteks on tanniinid, flavinoidid, eeterlikud õlid, tärklis, glükosiidid, C-vitamiin (250 mg%) ja vähemal määral teised ained. Sellel taimel on üldkokkuvõttes rahustav, põiekivide ja neerukivide vastane, langetõve, vesitõve, soolenugiliste vastane ja naistehaigusi raviv toime. [2,3]

Droogiks varutakse õied või kogu ürt. Õisi kogutakse õitsemise alguses, ürti lõpus. Ürdiks sobib puitumata ladvaosa. Droog kuivatatakse 40 °C juures. Kasutatakse palaviku langetamiseks ja uriineerituse suurendamiseks külmetushaiguste ravis, lisaks on droog nõrga rahustava toimega. Droogi suurimad annused on 2,5-3,5 g õisi või 4-5 g ürti päevas. [4]
 
Kasutatud allikad
1. Kuusk V., Tabaka L., Jankeviciene R. (1996). Flora of the Baltic Countries.
2. Ennet, H. R. (2020, July 3). Skandinaavia niitude kuningannad – Harilik ANGERVAKS (Filipendula ulmaria) ja ANGERPIST (Filipendula vulgaris). NordenBladet. Retrieved October 19, 2023, from https://nordenbladet.ee/articles/108882-skandinaavia-niitude-kuningannad-harilik-angervaks-filipendula-ulmaria-ja-angerpist-filipendula-vulgaris
3. Samardžić, S., Arsenijević, J., Božić, D., Milenković, M., Tešević, V., & Maksimović, Z. (2018). Antioxidant, anti-inflammatory and gastroprotective activity of Filipendula ulmaria (L.) Maxim. and Filipendula vulgaris Moench. Journal of Ethnopharmacology, 213, 132-137. doi: 10.1016/j.jep.2017.11.013. PMID: 29132911.
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Rosales
Family: Rosaceae
Genus: Filipendula
Species: Dropwort - Filipendula vulgaris Moench.

Botanical Description
Dropwort (Filipendula vulgaris) is a perennial herbaceous plant from the Rosaceae family, belonging to the Filipendula genus. The plant grows between 30–80 cm in height. The stem is straight and slightly branched. The basal leaves are interruptedly pinnate. The stem leaves are imparipinnate compound leaves with numerous pinnate leaflets. The terminal and lateral leaflets are of equal size, with deeply serrated margins.

The inflorescence is a whorl. The perianth is double, consisting of six segments. Both the corolla and calyx are free-leaved, and the floral receptacle is flat. The sepals are green and ovate. The petals are creamy white, with buds having a pinkish tint. There are numerous stamens and pistils. The fruit is a 0.3–0.4 mm long dry, indehiscent follicle. [2]

Distribution
Dropwort is widespread in Europe. It grows in meadows and dry pine forests. In Northern and Western Estonia, it is common, while in other areas, it is encountered less frequently. It blooms in June and July. [1]

Effects and Usage
The aerial parts and the tuberous root thickening of the plant are used for medicinal purposes. The herb is collected during flowering, while the root is harvested in autumn. The active compounds of the plant include tannins, flavonoids, essential oils, starch, glycosides, and vitamin C (250 mg%), along with smaller amounts of other substances. Overall, the plant has calming effects and is used to treat bladder and kidney stones, epilepsy, dropsy, intestinal parasites, and gynecological conditions. [2,3]

The dried flowers or the entire herb are used as a drug. Flowers are harvested at the beginning of flowering, while the herb is collected towards the end of the flowering period. Only the non-woody upper parts are suitable for herbal use. The dried plant material is processed at 40°C. It is used to reduce fever and increase urination in cases of colds, and it also has a mild sedative effect. The maximum daily dosage is 2.5–3.5 g of flowers or 4–5 g of the herb. [4]

References
1. Kuusk, V., Tabaka, L., Jankeviciene, R. (1996). Flora of the Baltic Countries.
2. Ennet, H. R. (2020, July 3). Scandinavian Meadow Queens – Meadowsweet (Filipendula ulmaria) and Dropwort (Filipendula vulgaris). NordenBladet. Retrieved October 19, 2023, from https://nordenbladet.ee/articles/108882-skandinaavia-niitude-kuningannad-harilik-angervaks-filipendula-ulmaria-ja-angerpist-filipendula-vulgaris
3. Samardžić, S., Arsenijević, J., Božić, D., Milenković, M., Tešević, V., & Maksimović, Z. (2018). Antioxidant, anti-inflammatory, and gastroprotective activity of Filipendula ulmaria (L.) Maxim. and Filipendula vulgaris Moench. Journal of Ethnopharmacology, 213, 132-137. doi: 10.1016/j.jep.2017.11.013. PMID: 29132911.
4. Raal, A. (2010). Encyclopedia of Medicinal Plants of the World. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.