Angerpist

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Angervaks / Filipendula
Liik: Angerpist / Filipendula vulgaris Moench

Botaaniline kirjeldus
Angerpist on mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast perekonnast angervaks. Taim kasvab on 30-80 cm kõrguseks. Vars sirge, väheharunev. Juurmised lehed on katkestunult sulgjad. Varrelehed on paaritusulgjad, paljude sulglehekestega liitlehed, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga.

Õisik on pööris. Õiekate on kaheli, kuuetine. Nii kroon kui tupp on lahklehised, õiepõhi lame. Tupplehed on rohelised, munajad. Kroonlehed on kreemikasvalged. Nupud roosa tooniga. Tolmukaid ja emakaid on palju. Vili on 0.3–0.4 mm pikk kuiv mitteavanev kukkurvili. [2]

Levila
Levinud Euroopas. Angerpist kasvab Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal kohtab teda harvem. Õitseb juunis, juulis. [1]

Toime/kasutus
Angerpisti taimeosadest kasutatakse ürti ja muguljat juurepaksendit, millest omakorda ürti kogutakse õitsemise ajal, aga juurt sügisel. Taime toimeaineteks on tanniinid, flavinoidid, eeterlikud õlid, tärklis, glükosiidid, C-vitamiin (250 mg%) ja vähemal määral teised ained. Sellel taimel on üldkokkuvõttes rahustav, põiekivide ja neerukivide vastane, langetõve, vesitõve, soolenugiliste vastane ja naistehaigusi raviv toime. [2,3]

Droogiks varutakse õied või kogu ürt. Õisi kogutakse õitsemise alguses, ürti lõpus. Ürdiks sobib puitumata ladvaosa. Droog kuivatatakse 40 °C juures. Kasutatakse palaviku langetamiseks ja uriineerituse suurendamiseks külmetushaiguste ravis, lisaks on droog nõrga rahustava toimega. Droogi suurimad annused on 2,5-3,5 g õisi või 4-5 g ürti päevas. [4]
 
Kasutatud allikad
1. Kuusk V., Tabaka L., Jankeviciene R. (1996). Flora of the Baltic Countries.
2. Ennet, H. R. (2020, July 3). Skandinaavia niitude kuningannad – Harilik ANGERVAKS (Filipendula ulmaria) ja ANGERPIST (Filipendula vulgaris). NordenBladet. Retrieved October 19, 2023, from https://nordenbladet.ee/articles/108882-skandinaavia-niitude-kuningannad-harilik-angervaks-filipendula-ulmaria-ja-angerpist-filipendula-vulgaris
3. Samardžić, S., Arsenijević, J., Božić, D., Milenković, M., Tešević, V., & Maksimović, Z. (2018). Antioxidant, anti-inflammatory and gastroprotective activity of Filipendula ulmaria (L.) Maxim. and Filipendula vulgaris Moench. Journal of Ethnopharmacology, 213, 132-137. doi: 10.1016/j.jep.2017.11.013. PMID: 29132911.
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus