Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
    └── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
        └── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
            └── Roosilaadsed (Rosales)
                └── Roosõielised (Rosaceae)
                    └── Angervaks (Filipendula)
                        └── Angerpist (Filipendula vulgaris Moench) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Angerpist on mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast perekonnast angervaks. Taim kasvab on 30-80 cm kõrguseks. Vars sirge, väheharunev. Juurmised lehed on katkestunult sulgjad. Varrelehed on paaritusulgjad, paljude sulglehekestega liitlehed, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga.

Õisik on pööris. Õiekate on kaheli, kuuetine. Nii kroon kui tupp on lahklehised, õiepõhi lame. Tupplehed on rohelised, munajad. Kroonlehed on kreemikasvalged. Nupud roosa tooniga. Tolmukaid ja emakaid on palju. Vili on 0.3–0.4 mm pikk kuiv mitteavanev kukkurvili. [2]

Levila
Looduslikult levib Makaroneesias (Assoorid); Aafrikas (Alžeeria, Maroko); Euroopas (Albaania, Austria, Balti riigid, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Korsika, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Krimm, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Sardiinia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ukraina, endine Jugoslaavia; lisaks Venemaa Euroopa-osa ja Kaukaasia piirkonnad POWO jaotuses); Aasias (Iraan, Taga-Kaukaasia, Türgi ja Türgi Euroopa-osa; lisaks Lõuna-Siberini ulatuvad Venemaa/Aasia piirkonnad). [3]

Introduseeritud Põhja-Ameerikasse (New York, Vermont, Newfoundland); Aasiasse (Primorje); Okeaaniasse (Uus-Meremaa Põhjasaar, Uus-Meremaa Lõunasaar). [3]

Kasvatamine
Angerpist sobib kasvatamiseks päikeselisele kasvukohale ning eelistab hästi vett läbilaskvat, pigem kuivemapoolset mulda; looduslikes kasvukohtades on ta tüüpiline kuivematel niitudel ja lubjarikastel aladel, mis viitab ka heale taluvusele mõõduka põua suhtes kultuurina. [2]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned on valgusidanejad ja idanevad hästi kui ööpäevased temperatuurid vahelduvad vahemikus 10°C-22°C. [4]
Allelopaatia ja sümbioos
Taime maapealsete ja maa-aluste osade vesiekstraktid pärsivad idanemist ja seemikute kasvu. [5]
Taime kahjustajatena võivad niidu- ja aiatingimustes esineda lehehaigused ja seenhaigused nagu jahukaste. [2]

Varumine ja säilitamine
Droogina kasutatakse enamasti õisi ja/või õitsvat ürti; varumine toimub õitsemise ajal. Kuivatatakse kiiresti varjulises, hästi õhutatud kohas; kuivatamisel on praktikas kasutusel mõõdukas kuumus (nt kuni ~40 °C), et säilitada värvus ja toimeainete sisaldus. Säilitatakes kuivas, valguse eest kaitstult ja suletuna. [6]

Keemiline koostis
Fenoolsed ühendid ja flavonoidid
rutiin (rutin)
hüperosiid (hyperoside)
protsüanidiin B1 (procyanidin B1)
protsüanidiin B2 (procyanidin B2)
protsüanidiin C1 (procyanidin C1)
(+)-katehhiin ((+)-catechin)
epikatehhiingallaat (epicatechin gallate)
klorogeenhape (chlorogenic acid) [7]
Salitsülaadid
salitsüülhape (salicylic acid) [7]
Aminohapped
arginiin (arginine)
proliin (proline)
alaniin (alanine)
asparagiin (asparagine) [7]
Lenduvad ühendid
palmitiinhape (palmitic acid)
metüülsalitsülaat (methyl salicylate)
bensüülsalitsülaat (benzyl salicylate) [7]
Muud aineterühmad (droogis)
tanniinid
flavonoidid
glükosiidid
tärklis
C-vitamiin [6]

Toime ja kasutamine
Angerpisti droogi on kasutatud palaviku ja külmetusnähte leevendava ning uriinieritust suurendava vahendina; samuti on kirjeldatud nõrka rahustavat toimet. Droogina kasutatakse peamiselt õisi või õitsvat ürti. [6]

Uuemates töödes on uuritud eeskätt maa-aluste organite, risoomi ja juurepaksendite, ekstrakte: standardiseeritud vesiekstrakt ja etanoolne ekstrakt sisaldasid fenoolseid ühendeid (sh rutiini ja hüperosiidi) ning proantotsüanidiine; katsed viitavad ekstraktide bioloogilisele aktiivsusele (sh tsütotoksilisuse/antitumoraalse potentsiaali suunal). [7]

Salitsülaatide esinemise tõttu on mõistlik ettevaatus aspiriinitundlikkuse. Rasedatele tuleks enne tarvitamist konsulteerida arstiga. [6]

Droogiks varutakse õied või kogu ürt. Õisi kogutakse õitsemise alguses, ürti lõpus. Ürdiks sobib puitumata ladvaosa. Droog kuivatatakse 40 °C juures. Kasutatakse palaviku langetamiseks ja uriineerituse suurendamiseks külmetushaiguste ravis, lisaks on droog nõrga rahustava toimega. Droogi suurimad annused on 2,5-3,5 g õisi või 4-5 g ürti päevas. [6]

Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Kuusk, V., Tabaka, L., & Jankeviciene, R. (1996). Flora of the Baltic Countries. (Raamat).
[3] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Filipendula vulgaris Moench. Royal Botanic Gardens, Kew. (Vaadatud 19.01.2026).
[4] Wagner, M., Pywell, R. F., Knopp, T., & Bullock, J. M. (2011). Germination niches of grassland species targeted for restoration: Effects of seed pre-treatments. Seed Science Research. https://doi.org/10.1017/S0960258510000450
[5] Fecowicz, M., Stachurska-Swakoń, A., Możdżeń, K., & Barabasz-Krasny, B. (2020). Allelopathic influence of medicinal plant Filipendula vulgaris Moench on germination process. Notulae Botanicae Horti Agrobotanici Cluj-Napoca, 48(4). https://doi.org/10.15835/nbha48412148
[6] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[7] Struk, S., et al. (2025). Standardization of Filipendula vulgaris extracts: Chemical composition and cytotoxic and antitumour activity. Applied Sciences, 15(12), 6749. https://doi.org/10.3390/app15126749