Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Tulikalaadsed (Ranunculales)
└── Tulikalised (Ranunculaceae)
└── Sinilill (Hepatica)
└── Harilik sinilill (Hepatica nobilis Schreb.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Taim kasvab 10 kuni 20 cm kõrguseks, mõnikord ulatub isegi kuni 25 cm. Harilik sinilill on tuntud oma erksavärviliste õite poolest, mille alusel paiknevad kolm rohelist kõrglehte (mida tihti peetakse ekslikult tupplehtedeks). Sinilille õis mõlemasuguline ja lahklehise lihtsa õiekattega. Õiekattelehed on tavaliselt taevassinised, kuid võivad olla ka roosad või valged. Tolmukad on pikkade valgete tolmukaniitide ja punaste tolmukapeadega. Emakkond on apokarpne. Iga varre otsas asetseb üksik õis, mille läbimõõt on 2 kuni 4 cm. Õied püsivad avatuna 8 kuni 10 päeva, kuid sulguvad ööseks ja kehvema ilma korral. [3,4]

Sinilille vili on piklik, siidkarvane ja lühikese nokaga pähklike, mis paindub peale õitsemist maadligi, et seemned saaksid küpseda. Need seemned on õlirikkad ja neid levitavad peamiselt sipelgad. Taimel on vastupidavad lehed, mis talvituvad juurmise kodarikuna. Noored lehed, mis arenevad pärast õitsemist, on alguses siidkarvaselt pehmed, kuid muutuvad aja jooksul nahkjaks ja siledaks. Nende ülapind on tumeroheline ja alumine pool punakaslilla. Lehed on südaja alusega ja jagunevad kolmeks hõlmaks. [3,4]

Taimel on peenikesed, punakaspruunid ja karvased varred, mis kannavad õisi. Risoom on lühike, veidi viltune ja tumepruun, kaetud valgete soomusjate alalehtedega, ning paikneb 2-4 cm sügavusel maapinnas. Risoomist lähtuvad rohked niitjad lisajuured, mis võivad ulatuda kuni 25 sentimeetri sügavusele. [3,4]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania, Austria, Balti riigid, Valgevene, Bulgaaria, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Poola, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ukraina; Korsika; Loode-Balkani poolsaar; Norra; Venemaa Euroopa-osa: Kesk-Euroopa Venemaa, Põhja-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa) ning Aasias (Lääne-Siber); introdutseeritud Euroopas (Belgia, Suurbritannia). [1] Eestis on harilik sinilill sage metsataim (eriti lehtmetsades ja salumetsalaadsetes kooslustes). [3,4]

Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku sinilille paljundatakse aianduses kõige sagedamini vegetatiivselt risoomi jagamise teel, sest see annab ühtlasema ja kiiremini õitsema jõudva istutusmaterjali. Seemnetega paljundamine on võimalik, kuid see on aeglane ning seemned tärkavad ebaühtlaselt. [5]
Seemnete idanemise tingimused
Hariliku sinilille seemnetel esineb puhkeolek: embrüo on valmimisel vähearenenud ning idanemiseks on vaja järjestikuseid soojemaid ja külmemaid perioode. Kontrollitud tingimustes on kirjeldatud, et embrüo areng seiskub kõrgel temperatuuril ning jätkub madalamal. Seemnete idanemine pärast külma perioodi. [6]
Kasvutingimused
Kasvukohaks sobib poolvarjuline kuni varjuline metsaalune: huumusrikas, parasniiske, kuid õhurikas ja vett mittepidav muld. Eriti hästi edeneb taim lubjarikkamal kasvupinnal. Pikaajaline läbikuivamine vähendab õitsemist ja soodustab taime taandumist. [3,5]
Allelopaatia ja sümbioos
Liigispetsiifilist, hästi tõendatud allelopaatilist “pärssimisefekti” hariliku sinilille kohta ei ole kirjeldatud; populatsiooni edukust kujundavad enamasti varjutus, niiskusrežiim ja konkurents metsataimestikus. [3,5]
Metsaalustaimedel on tavapärane seos mükoriissete seentega (toitainete ja vee omastamise tõhustamine), mistõttu on kasvukohavalikul oluline elus, huumusrikas muld ja püsiv metsaalune mikrobioota.  Davison jt (2011) näitasid Koeru kuusikus, et sinilille (Hepatica nobilis) juurte arbuskulaar-mükoriisseente kooslus ei kujune juhuslikult: metsaspetsialistidel (sh sinilill) erineb see generalistidest, seda mõjutab metsa suktsessioonijärk ning hooajaliselt muutuv kooslus; sinilillele oli iseloomulik indikaatorliik VT199 (“Glomus VT199”, Glomus hoi’). [7] Aiatingimustes võivad noori lehti ja õiepungi kahjustada teod ja nälkjad ning liigniiskes ja õhuvaeses kasvukohas suureneb juurekaela ja risoomi mädanemise risk. [5]

Varumine ja säilitamine
Harilik sinilill ei ole sobiv koduseks ravimtaimena kasutamiseks. Värskes taimes tekkiv protoanemoniin on tugevalt ärritav ning taimemahl võib põhjustada nahal põletuslaadset ärritust. Rahvapärimuses esinevasse kasutusse tuleb suhtuda ettevaatusega ning seespidist kasutamist ei peeta ohutuks. [8] Kui taimmaterjali on vaja teadus- või herbaariumieesmärgil säilitada, kuivatatakse see kiiresti varjulises ja hästi ventileeritud kohas; kuivatamisel väheneb värskele taimele iseloomulik ärritav toime, sest protoanemoniin dimeriseerub anemoniiniks. [8] Kuivmaterjali hoitakse niiskuse ja valguse eest kaitstult suletud nõus ning eristatult toidutaimedest ja ravimtaimedest (ohutuse kaalutlus). Säilivus sõltub eeskätt niiskuskontrollist; praktiliselt hinnatakse herbaariumimaterjali “kvaliteeti” pigem määramistunnuste säilimise kui toimeainete püsivuse järgi. [8]

Keemiline koostis
Laktoonid
Ranunkuliin
Protoanemoniin
Anemoniin [8]

Toime ja kasutamine
Hariliku sinilille toime ja ohutusprofiil on seotud ranunkuliini laguproduktidega: protoanemoniin põhjustab naha ja limaskestade ärritust ning mürgistuse riskiga seoses ei soovitata taime seespidist kasutamist. Kuivatamisel moodustuv anemoniin on vähem reaktiivne, kuid ei muuda liiki “ohutuks ravimtaimeks”. [8] Uurimuslikult on harilik sinilill kuulunud Ranunculaceae perekonna traditsioonilise kasutuse konteksti ning 2024. aasta in vitro töös hinnati ka sinilille alkoholekstrakti antioksüdatiivset potentsiaali. [9]

Euroopa rahvameditsiinis on sinilille kasutatud peamiselt maksa- ja seedevaevuste korral: kirjeldatud on kasutust maksa põletiku, maksa puhastamise ja seedimise toetamise eesmärgil, samuti on mainitud soolepõletiku leevendamist ja lehemahla välispidiselt vistrike puhul. Ravimtaimena kasutamist ei soovitata. [10,11]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Hepatica nobilis Schreb. Royal Botanic Gardens, Kew. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.orhttps://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:711404-1g:names:712946-1 
[2] The Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[3] Kukk, T. (2024). Eesti taimede kukeaabits (10., täiendatud trükk). Varrak.
[4] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (1999). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
[5] Royal Horticultural Society. (n.d.). Hepatica nobilis (cultivation and propagation). Retrieved January 18, 2026, from https://www.rhs.org.uk/ 
[6] Nomizu, T., Niimi, Y., Watanabe, M., & Nakano, M. (2004). Embryo development and seed germination of Hepatica nobilis var. japonica. Scientia Horticulturae, 99(3–4), 223–231. https://doi.org/10.1016/S0304-4238(03)00115-8
[7] Davison, J., Öpik, M., Daniell, T. J., Moora, M., & Zobel, M. (2011). Arbuscular mycorrhizal fungal communities in plant roots are not random assemblages. FEMS Microbiology Ecology, 78(1), 103–115. https://doi.org/10.1111/j.1574-6941.2011.01103.x
[8] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[9] Heller, C. D., Chojnacka, K., Ignatowicz, E., & Kobus-Cisowska, J. (2024). Traditional medicinal Ranunculaceae species from Romania and their in vitro antioxidant, antiproliferative, and antiparasitic potential. International Journal of Molecular Sciences, 25(20), 10987. https://doi.org/10.3390/ijms252010987
[10] Cáceres, F., Vallès, J., & Gras, A. (2024). Exploring ethnobotany in the Catalan linguistic area: Traditional plant-based knowledge for addressing gastrointestinal, metabolic, and nutritional disorders. Plants, 13(17), 2453. https://doi.org/10.3390/plants13172453
[11] Chiocchio, I., Marincich, L., Mandrone, M., Trincia, S., Tarozzi, C., & Poli, F. (2024). Saving the local tradition: Ethnobotanical survey on the use of plants in Bologna district (Italy). Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine, 20, 33. https://doi.org/10.1186/s13002-024-00664-1

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Order: Ranunculales
Family: Ranunculaceae
Genus: Hepatica
Species: Common hepatica - Hepatica nobilis Schreb.

Botanical Description
Common hepatica grows to a height of 10–20 cm, sometimes reaching up to 25 cm. It is known for its vibrant flowers, which are subtended by three green bracts often mistaken for sepals. The flowers are hermaphroditic with a simple, free-petaled perianth. The perianth segments are typically sky blue but may also appear pink or white. The stamens have long white filaments and red anthers, while the gynoecium is apocarpous. Each stem bears a single flower, 2–4 cm in diameter, which remains open for 8–10 days but closes at night or in poor weather. [1,2]

The fruit is an elongated, silky-haired nutlet with a short beak, bending toward the ground after flowering to allow seeds to mature. These seeds are oil-rich and primarily dispersed by ants. The plant has hardy leaves that overwinter in basal rosettes. Young leaves, which develop after flowering, are initially silky-haired but become leathery and smooth with time. Their upper surfaces are dark green, while the undersides are purplish-red. Leaves are heart-shaped at the base and divided into three lobes. [1,2]

The plant has slender, reddish-brown, hairy stems supporting the flowers. The rhizome is short, slightly slanted, and dark brown, covered with white, scaly basal leaves. It lies 2–4 cm deep in the soil, with numerous thread-like adventitious roots extending up to 25 cm deep. [1,2]

Distribution
Common hepatica is native to Europe, including Spain, Italy, Albania, Bulgaria, the former Yugoslavia, Romania, France (including Corsica), Switzerland, Austria, Czechia, Slovakia, Germany, Poland, Ukraine, Belarus, European Russia, Denmark, Estonia, Sweden, Finland, and Norway. It is not native to Great Britain, most islands, northwestern Spain, northern France, the Netherlands, northern Scandinavia, southern Ukraine, or southern Russia. It is also found in Korea, Japan, and the temperate regions of North America (eastern United States), although variants in these regions are often classified as separate species. In Estonia, liverleaf is a common plant. [3,4]

Effects and Uses
The plant is toxic, particularly the rhizome. Historically, it was used medicinally for respiratory and gastrointestinal ailments. In folk medicine, flowers, young woolly leaves, and hairy stems were collected. The tea was used to treat rheumatism, toothaches, and skin tuberculosis in children, less often pulmonary tuberculosis. Its tannins made it useful for liver and biliary tract diseases. [2,4]

Common hepatica is suitable as an ornamental garden plant and for forcing. Both its flowers and leaves are decorative. The sap can cause skin burns and blisters upon contact. When dried, the plant produces cardiac toxins, making it unsuitable for medicinal use. [2,4]

References
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (1999). Eesti Taimede Määraja
2. Liverleaf. (n.d.). Bio.edu.ee. Retrieved November 9, 2023, from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill2.htm
3. Schoch, C. L., et al. (2020). NCBI Taxonomy: a comprehensive update on curation, resources, and tools. Database (Oxford), baqa062. Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?id=168011
4. Park, K. T., & Park, S. (2021). Phylogenomic Analyses of Hepatica Species and Comparative Analyses Within Tribe Anemoneae (Ranunculaceae). Frontiers in Plant Science, 12. https://doi.org/10.3389/fpls.2021.638580