Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Tulikalaadsed / Ranunculales
Sugukond: Tulikalised / Ranunculaceae
Perekond: Sinilill / Hepatica
Liik: Harilik sinilill / Hepatica nobilis Mill.
Botaaniline kirjeldus
Taim kasvab 10 kuni 20 cm kõrguseks, mõnikord ulatub isegi kuni 25 cm. Tuntud oma erksavärviliste õite poolest, mille alusel paiknevad kolm rohelist kõrglehte (mida tihti peetakse ekslikult tupplehtedeks). Sinilille õis mõlemasuguline ja lahklehise lihtsa õiekattega. Õiekattelehed on tavaliselt taevassinised, kuid võivad olla ka roosad või valged. Tolmukad on pikkade valgete tolmukaniitide ja punaste tolmukapeadega. Emakkond on apokarpne. Iga varre otsas asetseb üksik õis, mille läbimõõt on 2 kuni 4 cm. Õied püsivad avatuna 8 kuni 10 päeva, kuid sulguvad ööseks ja kehvema ilma korral. [1,2]
Sinilille vili on piklik, siidkarvane ja lühikese nokaga pähklike, mis paindub peale õitsemist maadligi, et seemned saaksid küpseda. Need seemned on õlirikkad ja neid levitavad peamiselt sipelgad. Taimel on vastupidavad lehed, mis talvituvad juurmise kodarikuna. Noored lehed, mis arenevad pärast õitsemist, on alguses siidkarvaselt pehmed, kuid muutuvad aja jooksul nahkjaks ja siledaks. Nende ülapind on tumeroheline ja alumine pool punakaslilla. Lehed on südaja alusega ja jagunevad kolmeks hõlmaks. [1,2]
Taimel on peenikesed, punakaspruunid ja karvased varred, mis kannavad õisi. Risoom on lühike, veidi viltune ja tumepruun, kaetud valgete soomusjate alalehtedega, ning paikneb 2 - 4 cm sügavusel maapinnas. Risoomist lähtuvad rohked niitjad lisajuured, mis võivad ulatuda kuni 25 sentimeetri sügavusele. [1,2]
Levila
Sinilill kasvab pärismaisena kogu Euroopas, sealhulgas Hispaanias, Itaalias, Albaanias, Bulgaarias, endises Jugoslaavias, Rumeenias, Prantsusmaal (ka Korsikal), Šveitsis, Austrias, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal, Poolas, Ukrainas, Valgevenes, Venemaa Euroopa-osas, Taanis, Eestis, Rootsis, Soomes, ja Norras. Euroopas ei kasva sinilill pärismaiselt Suurbritannias ja enamikul saartel, Loode-Hispaanias, Põhja-Prantsusmaal, Hollandis, Põhja Skandinaavias ning Lõuna-Ukrainas ja Lõuna-Venemaal. Sinilill kasvab ka Koreas, Jaapanis ja Põhja-Ameerika parasvöötmes (Ameerika Ühendriikide idaosas), kuigi sealseid teisendeid käsitletakse eraldi liikidena. Eestis on sinilill sagedane taim. [3,4]
Toime ja kasutamine
Taim on mürgine, eriti risoom. On varem kasutatud ravimtaimena hingamisteede- ja kõhuhaiguste korral. Rahvameditsiinis koguti õisi ja noori, alt viltjaid lehti, karvaseid varsi. Teed tarvitati reuma, hambavalu ja lastel esineva nahatuberkuloosi, vähem kopsutuberkuloosi korral, sisalduvate parkainete tõttu samuti maksa- ja sapiteede haiguste puhul. [2,4]
Sobilik aedades ilutaimena, ka ajatamiseks. Dekoratiivsed on nii õied kui lehed. Korjamisel nahale sattunud mahl võib põhjustada põletuste ning villide teket. Kuivamisel tekib taimes südamemürk. Mürgisuse tõttu ei soovitata ravimiseks kasutada. [2,4]
Kasutatud kirjandus
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., Tuulik, T. (1999). Eesti Taimede Määraja
2. Harilik sinilill. (n.d.). Bio.edu.ee. Retrieved November 9, 2023, from https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill2.htm
3. Schoch, C. L., et al. (2020). NCBI Taxonomy: a comprehensive update on curation, resources and tools. Database (Oxford), baqa062. Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?id=168011
4. Park, K. T., & Park, S. (2021). Phylogenomic Analyses of Hepatica Species and Comparative Analyses Within Tribe Anemoneae (Ranunculaceae). Frontiers in Plant Science, 12. https://doi.org/10.3389/fpls.2021.638580
