Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Käokuld / Helichrysum
Liik: Harilik käkuld / Helichrysum arenarium (L.) Moench
Botaaniline kirjeldus
Harilik käokuld on mitmeaastane korvõieliste sugukonda, perekonda käokuld kuuluv taim. Taim kasvab 10-30 (50) cm kõrguseks ning selle juurestik ulatub sügavalt maa sisse. Varred on lehistunud ja tipu osas harunenud. Leheseis vastak. Varre lehed 2-5 cm pikkused, lihtsad, lineaalsed, roodudeta ja terve servaga. Juurmised lehed on äraspidimunajad ja moodustavad roseti. Nii lehed kui ka vars on halli-hõbeda villkarvane.
10-30 (-100) kerajat 3-6 mm läbimõõduga korvõisikut paiknevad ebasarikas. Korvõisiku üldkatise moodustavad 3-7 reas paiknevad rohked (umbes 50) pisut lõdvalt kattuvad lehekesed. Need on erksalt sidrunikollased, heledamalt kollased, roosakad või oranžid; välised katise lehekesed on elliptilised, ümara tipuga, alt tihedalt karvased; sisemised katise lehekesed on peaaegu lineaalsed. Õisikus 25-50 putkõit. Pappus koosneb umbes 30 kollakasvalgest karvast, mis on sama pikad kui õiekroon. Vili on viiekandiline, piklik, pruun pappusega seemnis, 0,7–1,2 mm pikk. [1,2]
Levila
Harilik käokuld kasvab kuival liivasel pinnal, sageli tühjal alal või rohu sees, liivaluidetel, põlluservadel, nõlvadel, teeäärtel ja õhukestes männimetsades. Mullastik peab olema kuivanud ning taim ei saa kasvada varju all. Liigi nimetuses olev sõna arenarium on tulnud ladinakeelsest sõnast „arena“, mis tähendab liiva. [1, 2]
Viimasel ajal on käokulda nähtud kasvamas ka liivastel kesamaadel Lõuna Rootsis, ent taimed tihti kaovad aastate möödudes. Looduslikult kasvab taim Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kaukasusel, samuti Taani ida-aladel, Leedu kaguosas ja Lätis, kuid on siiski haruldane sealpool. Eestis kasvab ta paiguti, peamiselt kagu- ja lõunaosas, harva ilutaimena aedades. Islandil, Norras ja Soomes pole leitud. [1, 2].
Toime ja kasutamine
Suuremalt jaolt sisaldab taim flavanoide. Leidub ka kampferooli, apigeniini, naringeniini, kvertsetiini ja nende glükosiide, isosalipurosiidi, mis omakorda annab lehtedele tsitruselise värvitooni, ning antibiootilisi komponente koos fenoolhapetega. [2]
Rahvameditsiinis on harilik käokuld olnud kasutusel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Hiinas ja Austraalias juba antiikajast saadik ning on registreeritud mitme riigi farmakopöades. Kuigi taime farmakodünaamilisi ja -kineetilisi omadusi ei ole veel täies mahus uuritud, on täheldatud, et õiedroogid avaldavad kerget kolereetilist ja spasmolüütilist toimet, mistõttu kasutatakse neid abiainena kroonilise sapipõiepõletiku ja krambitaoliste sapipõiehaiguste ravimites. Nii in vitro kui in vivo uuringud on tõestanud taime maksakaitsvaid, antimikroobseid ja antioksüdantseid omadusi. Samas on taim tuntud ka kui kergemate reumaatilise lihasvalude ja põiepõletiku sümptomite leevendaja ning tänu spasmolüütilisele omadusele aitab kergendada akuutseid kõhuvalusid. [2,3]
Tänu kliiniliselt tõestatud antioksüdantsetele omadustele on hariliku käokulla õli leidnud kasutamist ka nahateraapias, kuna avaldab antiallergilist, põletikuvastast ja rakkude taastavat funktsiooni välispidiselt määrides. Lõuna-Aafrikas, kus taim on võõrliik, on käokulla perekonda kuuluvad taimed kasutatud nii-öelda külmetushaiguste raviks ning putukatõrjevahendina. [3].
Kasutatud kirjandus
1. WFO (2024): Helichrysum arenarium (L.) Moench. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000090226. Accessed on: 06 Jan 2024
2. Pljevljakušić, D., Bigović, D., Janković, T., Jelačić, S., & Šavikin, K. (2018). Sandy Everlasting (Helichrysum arenarium (L.) Moench): Botanical, Chemical and Biological Properties. Frontiers in Plant Science, 9, 1123. https://doi.org/10.3389/fpls.2018.01123
3. Olsson, K., Pihlik, U., Radušienė, J., Bladh, K. W. (2005). Spice- and Medical Plants in the Nordic and Baltic Countries Conservation of Genetic Resources. Report from a project group at the Nordic Gene Bank, 55–65. https://pure.au.dk/ws/files/127457212/SPIMED_report_maj_2006.pdf#page=76 (04.10.2023).
4. Tammeorg, J., Kook, O., Vilbaste, G. (1984). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
