Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Iminõgeselaadsed / Lamiales
Sugukond: Mailaselised / Scrophulariaceae
Perekond: sõrmkübar / Digitalis
Liik: Verev sõrmkübar/ Digitalis purpurea L.
Botaaniline kirjeldus
Verev sõrmkübar on kaheaastane või lühiealine mitmeaastane rohttaim. Esimesel aastal moodustab taim lehekodariku maapinnal. Teisel aastal areneb kodarikust juba õitsev vars, mis tavaliselt 1–2 meetrit kõrge, mõnikord pikemgi. Õitsev vars on lehistunud. Lehed paiknevad sellel vahelduvad, spiraalselt. Lehed on lihtsad, 10–35 cm pikkused ja 5–12 cm laiused, saagja või täkilise servaga, piklikmunajad, tömbitipulised. Lehed on kaetud hallikasvalgete pehmete ja näärmeliste karvadega, mis annavad selle pinnale villase tekstuuri. [1-3]
Õied paiknevad enam-vähem ühekülgselt varre tipus paiknevas kobaras. Õiekate on kaheli, viietine. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupplehed on rohelised, viie tipmega. Õiekroon on 4-6 cm pikk torujas longus kellukat meenutav huuljas õis. Õiekroon on tavaliselt lilla värvusega, kuid aretatud sortidel võib see olla ka roosa, kollane või valgee. Krooni alumise huule (labellum) sisepind on kaetud valgeservaliste täppidega ja hõredate karvadega, mis meelitavad kimalasi. Õiekroon ulatub tupest peaaegu täielikult välja. Tolmukaid on neli, nendest kaks lühemad, kaks pikemad. Emakas on liitviljalehine, emakakelu vaid üks. Õitsemisaeg on varasuvi, mõnikord arenevad suve lõpus ka õitsevad lisavõrsed. Taim on putuktolmleja, tolmeldajateks on enamasti mesilased ja kimalased. Vili on munajas, teravatipuline kupar, mis küpsedes avaneb ja vabastab arvukalt väga väikeseid, 0,1–0,2 mm suuruseid pruunikaid seemneid. [1-3]
Levila
Kasvab looduslikult Edela- ja Kesk-Euroopas. Leidub ka Vahemere saartel ja Aafrika põhjaosas. Võõrliigina levib ka Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Okeaanias. Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Kasvamiseks sobib happeline, parasniiske hea läbilaskvusega muld. [1]
Toime ja kasutamine
Verevat sõrmkübarat naturaalsel kujul ravimtaimena ei tarvitata, kuna taim on mürgine. Taime lehtedest valmistatakse südametegevust tugevdavaid ravimeid, mida tarvitatakse ainult arsti ettekirjutusel. Üledoseerimise puhul kuhjuvad südameglükosiidid aja möödudes organismi ning seejärel ilmnevad mürgistusnähud. [1,2]
Verevast sõrmkübarast leidub peamiselt digitoksigeniini, gitoksigeniini, gitaloksigeniini, pregnaani glükosiide, steroidseid saponiine ja antrakinoone. [2] Peamised toksiinid on kaks keemiliselt sarnast südameglükosiidi: digitoksiin ja digoksiin. Nagu teistegi südameglükosiidide puhul, avaldavad need toksiinid oma mõju inhibeerides ensüümi ATPaasi aktiivsust transmembraanses valkude kompleksis, mis moodustab naatrium-kaalium-ATPaasi pumba (Na+/K+-ATPaas). Na+/K+-ATPaasi inhibeerimine põhjustab omakorda mitte ainult raku sees oleva Na+ taseme tõusu, vaid ka kaltsiumi tõusu, mis omakorda suurendab müokardi lihaspingeid. Teisisõnu, täpselt õiges annuses võib sõrmkübara toksiin põhjustada südame tugevamat löömist. Siiski on teada, et digitoksiinil, digoksiinil ja mitmel muul südameglükosiidil on järsk doosi-vastuse kõver, st väikesed annuse suurendamised võivad muuta ravimi annuse ebaefektiivsest surmavaks. [3,4]
Digitalise mürgistuse sümptomiteks on madal pulss, iiveldus, oksendamine ja südame erinevate osade koordineerimata kokkutõmbed, mis viivad südameseiskumiseni ja lõpuks surmani. [5]
Kasutatud allikad
1. Värva, M. (2004). Meie ravimtaimed. Tartu: ELMATAR kirjastus.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
3. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, October 30). foxglove. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/foxglove
4. Whayne T. F., Jr (2018). Clinical Use of Digitalis: A State of the Art Review. American journal of cardiovascular drugs : drugs, devices, and other interventions, 18(6), 427–440. https://doi.org/10.1007/s40256-018-0292-1
5. Hauptman, P. J., & Kelly, R. A. (1999). Digitalis. Circulation, 99(9), 1265–1270. https://doi.org/10.1161/01.cir.99.9.1265
6. North Carolina Extension Gardener Plant Toolbox. (2021). Digitalis purpurea (Common Foxglove, Foxglove). Vaadatud 22. novembril, 2023, aadressil https://plants.ces.ncsu.edu/plants/digitalis-purpurea/.
