Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Rosales
Family: Rosaceae
Genus: Filipendula
Species: Meadowsweet - Filipendula ulmaria L.

Botanical Description
Meadowsweet is a perennial, summer-green, monoecious herbaceous plant from the Rosaceae family, belonging to the Filipendula genus. The plant grows to a height of 0.6 to 1.5 meters. The rhizome is strong, long, and creeping, equipped with numerous adventitious roots. The above-ground stem is simple or branched, smooth, grooved, and densely leafy. The lower part of the stem becomes woody. The leaves are interruptedly pinnate compound leaves, measuring 10–25 cm in length. They consist of 2–3 pairs of large, serrated leaflets. The terminal leaflet is larger than the others, and between the leaflets, there are small, sharply toothed additional leaflets. The stipules are relatively large and fused with the petiole. The upper surface of the leaves is green, while the underside is either smooth or covered with a white felt-like coating.

The flowers are bisexual, with a double perianth, a flat floral receptacle, and pentamerous symmetry. They are small, 6–8 mm in diameter, with creamy white or pinkish petals. The flowers have numerous stamens and pistils. They are arranged in a large, many-flowered corymb (11–28 cm in length). The inflorescence axis is relatively short, but the lateral branches are long. The flowers are pleasantly fragrant and bloom in June and July. The fruits are indehiscent, one-seeded follicles. Each flower develops 5–10 fruits, which are smooth and spirally twisted. The fruits ripen in late August and September. [1,2]

Distribution
Meadowsweet is native to most of Europe and Western Asia. It has also been introduced to North America, where it has become naturalized. In Estonia, meadowsweet is common. It prefers moist habitats and can be found in wetlands, floodplains, wooded meadows, and along water bodies. [2]

Effects and Usage
The main active compounds in meadowsweet include tannins (8–12%), essential oil (up to 0.2%, mainly in flowers), vitamin C (especially abundant in fresh leaves, 300–400 mg%), and the glycoside spirein. Meadowsweet has been used medicinally in various ways. Infusions and decoctions have been used to treat internal bleeding and diarrhea. They have also been helpful for stomach ulcers and digestive disorders, protecting the stomach lining. Additionally, meadowsweet is believed to have a positive effect on joint pain and arthritis. Chewing peeled and crushed rhizome pieces works similarly to aspirin, as the rhizomes contain precursors from which aspirin is derived, helping to relieve pain. [2,3]

The dried drug consists of flowers or the entire herb. Flowers are collected at the beginning of blooming, while the herb is gathered later. The suitable herb consists of non-woody upper parts. The dried material is processed at 40°C. Meadowsweet is used to reduce fever and increase urination in the treatment of colds. The maximum daily doses are 2.5–3.5 g of flowers or 4–5 g of the herb. Asthmatics should use meadowsweet with caution. [4]

References
1. WFO (2024): Filipendula ulmaria (L.) Maxim. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000983427. Accessed on: 05 Jan 2024
2. Meadowsweet. (June 29, 2023). Wikipedia. Retrieved: 06:41, January 5, 2024, from https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_angervaks&oldid=6429815
3. Tammeorg, J., Vilbaste, G., et al. (1984). Eesti NSV ravimtaimed. Valgus. (pp. 199–200)
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Roosilaadsed (Rosales)
Sugukond: Roosõielised (Rosaceae)
Perekond: Angervaks (Filipendula)
Liik: Harilik angervaks - Filipendula ulmaria L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik angervaks on mitmeaastane, suvehaljas, ühekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast, perekonnast angervaks. Taim kasvab 0,6 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Risoom on tugev, pikk ja roomav, varustatud arvukate lisajuurtega. Maapealne vars on lihtne või harunev, paljas, sooneline ja tihedalt lehistunud. Varre alumine osa puitub. Lehed on katkestunult paaritusulgjad liitlehed, pikkusega 10-25 cm. Need koosnevad 2-3 paarist suurtest, saagja servaga sulglehekestest. Tipmine leheke on teistest suurem, lehekeste vahel on väikesed, teravahambulised lisalehekesed. Abilehed on rootsuga liitunud ja suhteliselt suured. Lehtede pealispind on roheline, alumine pool on paljas või valgeviltjas.

Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, lameda õiepõhjaga ja viietised. Õied on väikesed, läbimõõduga 6-8 mm ja neil on kreemjad, valged või roosad kroonlehed. Õitel on palju tolmukaid ja emakaid. Need asuvad paljuõielises suures pöörises (pikkus 11-28 cm). Õisikutelg on suhteliselt lühike, kuid külgharud on pikad. Õied lõhnavad meeldivalt ja õitsevad juunis ning juulis. Viljad on mitteavanevad, üheseemnelised kukkurviljad. Ühest õiest areneb 5-10 vilja, mis on paljad ja spiraalselt keerdunud. Viljad valmivad augusti lõpus ja septembris. [1,2]

Levila
Hariliku angervaks on pärismaine suuremas osas Euroopast ja Lääne-Aasiast. Ta on viidud ka Põhja-Ameerikasse ja seal kohanenud. Eestis on angervaks tavaline. Angervaks eelistab niiskeid kasvukohti, teda võib leida näiteks soodest, lodudelt, puisniitudelt ja veekogude kaldailt.  [2]

Toime ja kasutamine
Angervaksa peamisteks toimeaineteks on parkained (8-12%), eeterlik õli (kuni 0,2%, peamiselt õites), C-vitamiin (eriti rikkalikult värsketes lehtedes, 300-400 mg%) ja glükosiid spireiin. Ravimina on angervaksa kasutatud erinevatel viisidel. Selle leotisi ja keediseid on kasutatud sisemiste verejooksude ja kõhulahtisuse korral. Samuti on need olnud abiks maohaavandite ja seedehäirete puhul, aidates kaitsta mao sisemist pinda. Lisaks on angervaksal arvatavasti positiivne mõju liigesevalu ja artriidi leevendamisel. Kooritud ja purustatud juuretükkide närimine toimib aspiriini moodi, sest juuretükid sisaldavad neid lähteaineid, millest aspiriini valmistatakse ja aitab valu vaigistada. [2,3]

Droogiks varutakse õied või kogu ürt. Õisi kogutakse õitsemise alguses, ürti lõpus. Ürdiks sobib puitumata ladvaosa. Droog kuivatatakse 40 °C juures. Kasutatakse palaviku langetamiseks ja uriineerituse suurendamiseks külmetushaiguste ravis. Droogi suurimad annused on 2,5-3,5 g õisi või 4-5 g ürti päevas. Astmaatikud peaksid angervaksa kasutama ettevaatlikult. [4]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Filipendula ulmaria (L.) Maxim. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000983427. Accessed on: 05 Jan 2024
2. Harilik angervaks. (29. juuni 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 06:41, 5. jaanuar 2024, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_angervaks&oldid=6429815.
3. Tammeorg, J., Vilbaste, G., et al. (1984). Eesti NSV ravimtaimed. Valgus. (pp. 199–200)
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus