Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Solanales
Family: Solanaceae
Genus: Datura
Species: Jimsonweed - Datura stramonium L.

Botanical Description
The common thorn apple (Datura stramonium) is an annual, freely branching herbaceous plant from the nightshade family. It forms a bush 60–150 cm tall. The root system is long, thick, fibrous, and white. The stem is thick, upright, leafy, smooth, and ranges in color from pale yellow-green to reddish-purple. Branches repeatedly split from the stem, each bearing a leaf and an upright flower. Leaves are alternate (up to 20 cm long) with unevenly serrated edges. Flowers are bisexual and pentamerous, with a double perianth. Sepals form an angular tube extending one-third of the corolla length. Petals are fused, forming a funnel-shaped corolla. Flowers open spirally, have a pleasant fragrance, and range in color from white to cream or violet, measuring 6–9 cm long. They grow on short stalks either in leaf axils or branch forks. The fruit is an egg-shaped, spiny, four-chambered capsule containing numerous flat seeds. [1]

Distribution
The common thorn apple is naturally distributed from Southeastern Europe to East Asia. In Estonia, it is a rare plant found in waste areas but is also cultivated as an ornamental plant, with varieties featuring different flower colors. [2]

Effects and usage
The plant is toxic. Its chemical composition is similar to that of deadly nightshade (Atropa belladonna). The leaves contain tropane alkaloids (~0.1–0.7%) including L-hyoscyamine and L-scopolamine in a 4:1 ratio, as well as apoatropine, belladonniine, and tigloylmeteloidine. They also contain flavonoids, coumarins, and phenolic acids. [2, 1]

The seeds contain tropane alkaloids (~0.4–0.6%) in a similar 4:1 ratio of L-hyoscyamine to L-scopolamine, along with indole alkaloids, lectins, proteins (12–25%), and fatty oils (15–45%). [2]

References
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 16). Datura. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/Datura
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Maavitsalised (Solanales)
Sugukond: Maavitsalised (Solanaceae)
Perekond: Ogaõun (Datura)
Liik: Harilik ogaõun - Datura stramonium L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik ogaõun on üheaastane, vabalt harunev rohttaim maavitsaliste sugukonnast. Taim moodustab kuni 60–150 cm kõrguse põõsa. Juurestik on pikk, paks, kiuline ja valge. Vars on jäme, püstine, lehine, sile ning kahvatukollasest rohelisest kuni punakaslillani. Varre küljest hargnevad korduvalt oksad, millest iga haru moodustab lehe ja ühe püstise õie. Hariliku ogaõuna lehed on vahelduvad (kuni 20 cm pikkused) ning nende servad on ebaühtlase sakilise kujuga. Õiekate on kaheli, viietine. Tupplehed moodustavad nurgelise putke, mis on ulatub kolmandikule kroonist. Kroonlehed on liitunud, moodustades lehtri. Õis avaneb spiraalselt, on meeldiva lõhnaga; värvilt valgest kreemika või violetseni, 6–9 cm pikad; ja kasvavad lühikestel vartel kas lehtede kaenlatest või harude hargnemiskohtadest. Vili on munajas, ogaline neljakambriline kupar, milles on palju lapikuid seemneid. [1]

Levila
Harilik ogaõun on looduslikult levinud Kagu-Euroopast Ida-Aasiani. Eestis kasvab harilik ogaõun pigem haruldase taimena ning teda on leitud prahipaikadest. Samas kasvatatakse harilikku ogaõuna ka ilutaimena ning aretatud on eri värvi õitega teisendeid. [2]

Toime ja kasutamine
Taim on mürgine. Hariliku ogaõuna keemiline koostis sarnaneb musta belladonna omaga. Hariliku ogaõuna lehed sisaldavad tropaanalkaloide (~0,1–0,7%) L-hüostsüamiini ja L-skopolamiini vahekorras 4:1, apoatropiini, belladonniini ja tigloüülmeteloidiini. [2] Samuti sisaldub lehtedes flavonoide, kumariini ja fenoolhappeid. [1] Hariliku ogaõuna seemned sisaldavad samuti tropaanalkaloide (~0,4–0,6%) L-hüostsüamiini ja L-skopolamiini suhtes 4:1, indoolalkaloide, lektiine, proteiine (12–25%) ja rasvõli (15–45%). [2]

Kasutatud allikad
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 16). datura. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/Datura
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.