/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik ogaõun

Harilik ogaõun

Views: 190

Jimsonweed

Classification (APG IV)
KingdomPlantae
CladeTracheophytes
CladeAngiosperms
CladeEudicots
CladeAsterids
OrderSolanales
FamilySolanaceae
GenusDatura
Species: Jimsonweed - Datura stramonium L.

Botanical Description
The common thorn apple (Datura stramonium) is an annual, freely branching herbaceous plant from the nightshade family. It forms a bush 60–150 cm tall. The root system is long, thick, fibrous, and white. The stem is thick, upright, leafy, smooth, and ranges in color from pale yellow-green to reddish-purple. Branches repeatedly split from the stem, each bearing a leaf and an upright flower. Leaves are alternate (up to 20 cm long) with unevenly serrated edges. Flowers are bisexual and pentamerous, with a double perianth. Sepals form an angular tube extending one-third of the corolla length. Petals are fused, forming a funnel-shaped corolla. Flowers open spirally, have a pleasant fragrance, and range in color from white to cream or violet, measuring 6–9 cm long. They grow on short stalks either in leaf axils or branch forks. The fruit is an egg-shaped, spiny, four-chambered capsule containing numerous flat seeds. [1]

Distribution
The common thorn apple is naturally distributed from Southeastern Europe to East Asia. In Estonia, it is a rare plant found in waste areas but is also cultivated as an ornamental plant, with varieties featuring different flower colors. [2]

Effects and usage
The plant is toxic. Its chemical composition is similar to that of deadly nightshade (Atropa belladonna). The leaves contain tropane alkaloids (~0.1–0.7%) including L-hyoscyamine and L-scopolamine in a 4:1 ratio, as well as apoatropine, belladonniine, and tigloylmeteloidine. They also contain flavonoids, coumarins, and phenolic acids. [2, 1]

The seeds contain tropane alkaloids (~0.4–0.6%) in a similar 4:1 ratio of L-hyoscyamine to L-scopolamine, along with indole alkaloids, lectins, proteins (12–25%), and fatty oils (15–45%). [2]

References
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 16). Datura. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/Datura
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Harilik ogaõun

Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Maavitsalaadsed (Solanales)
└── Maavitsalised (Solanaceae)
└── Ogaõun (Datura)
└── Harilik ogaõun (Datura stramonium L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Harilik ogaõun on üheaastane, vabalt harunev rohttaim maavitsaliste sugukonnast. Taim moodustab kuni 60–150 cm kõrguse põõsa. Juurestik on pikk, paks, kiuline ja valge. Vars on jäme, püstine, lehine, sile ning kahvatukollasest rohelisest kuni punakaslillani. Varre küljest hargnevad korduvalt oksad, millest iga haru moodustab lehe ja ühe püstise õie. Hariliku ogaõuna lehed on vahelduvad (kuni 20 cm pikkused) ning nende servad on ebaühtlase sakilise kujuga. Õiekate on kaheli, viietine. Tupplehed moodustavad nurgelise putke, mis on ulatub kolmandikule kroonist. Kroonlehed on liitunud, moodustades lehtri. Õis avaneb spiraalselt, on meeldiva lõhnaga; värvilt valgest kreemika või violetseni, 6–9 cm pikad; ja kasvavad lühikestel vartel kas lehtede kaenlatest või harude hargnemiskohtadest. Vili on munajas, ogaline neljakambriline kupar, milles on palju lapikuid seemneid. [1]

Levila
Looduslikult levib Põhja-Ameerikas (Mehhiko: Mehhiko keskosa, Mehhiko laheäär, Kirde-Mehhiko, Loode-Mehhiko, Kagu-Mehhiko, Edela-Mehhiko). [2] Kosmopoliitse liigina levib kõikjal üle maailma. [2]

Kasvatamine
Paljundamine
Harilik ogaõun paljuneb valdavalt seemnetega ning võib sobivates tingimustes isekülviga püsima jääda. Ühes ogalises kupras võib olla väga palju seemneid. Üks taim võib moodustada kuni kümneid tuhandeid seemneid. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad hästi temperatuuril 18–30 °C. [3] Seemneid skarifitseeritakse parema idanemise saavutamiseks. [4]
Kasvutingimused
Liik eelistab sooje, häiringutega ja toitainerikkaid kasvukohti, põlluservasid, jäätmaid, prahipaiku ja teeäärseid. Eestis on tegu haruldase võõrliigiga, millel on vaid üksikud leiukohad. [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Harilik ogaõun võib moodustada arbuskulaarset mükoriisat. [6] Harilik ogaõun võib olla peremeestaim mitmele taimeviirusele. [7] [8]

Varumine ja säilitamine
Harilik ogaõun on mürgine. [9] Farmaatsias on lehti ja seemneid (Stramonii folium; Stramonii semen) kasutatud tropaanalkaloidide toormeallikana; taimematerjali kuivatatakse  40 °C juures. Tropaanalkaloidide sisaldus: lehtedes u 0,1–0,7%; seemnetes u 0,4–0,6% (kuivaines). Kuivatatud taimematerjali tuleb hoida suletult, kuivas ja valguse eest kaitstult. [1]

Keemiline koostis
Tropaanalkaloidid
Hüostsüamiin (L-hyoscyamine);[1,3]  
atropiin (atropine; hüostsüamiini ratsemaat); [1,3] 
skopolamiin (L-scopolamine). [1,3] 
Apoatropiin (apoatropine);[1] 
belladonniin (belladonnine);[1]
tigloüülmeteloidiin (tigloylmeteloidine). [1]
Hüostsüamiini taseme muutused biotilise stressi tingimustes (tobamoviirustega) on kirjeldatud katsesüsteemides. [7]
Indoolalkaloidid
Indoolalkaloidid (määramata ühendite rühm). [1]
Flavonoidid ja teised fenoolsed ühendid
Rutiin (rutin). [10]
Katehhiin (catechin). [10]
Apigeniin (apigenin). [10]
Galushape (gallic acid). [10]
Kumariinid
Kumariin (coumarin). [1]
Valkained ja lipiidid
Lektiinid (määramata). [1]
Valkud (u 12–25% seemnetes). [1]
Rasvõli (u 15–45% seemnetes). [1]

Toime ja kasutamine
Harilik ogaõun on mürgine. Tropaanalkaloidid toimivad antimuskariinsete ühenditena ning võivad põhjustada väljendunud antikolinergilist sündroomi (nt suukuivus, müdriaas, tahhükardia, segasus/delirium, hallutsinatsioonid); kirjeldatud on ka raskeid mürgistusi. [9] Ajalooliselt on ogaõuna kasutatud rahvameditsiinis (sh suitsutamisena bronhospasmi korral) ja psühhoaktiivse toime tõttu, kuid tänapäeval ei ole taime enda kasutamine ohutu. [1,9]

Kasutatud kirjandus
[1] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Datura stramonium L. In Plants of the World Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:314738-2
[3] Nikolić, N., Šoštarčić, V., Pismarović, L., Šćepanović, M., & Masin, R. (2022). Germination response of Datura stramonium L. to different pH and salinity levels under different temperature conditions. Plants, 11(23), 3259. https://doi.org/10.3390/plants11233259
[4] Mousavi, L., Wan Ishak, W. R., & Mousavi, M. (2019). Evaluation of physicochemical methods for dormancy breakage and germination of Datura stramonium seeds. Journal of Chemical Health Risks, 9(3), 217–224. https://jchr.org/index.php/JCHR/article/view/37 
[5] Eesti taimede levikuatlas. (2022). Datura stramonium — harilik ogaõun. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://taimeatlas.ee/2020/Solanaceae/Datura/Datura_stramonium.html
[6] Garrido, E., Bennett, A. E., Fornoni, J., & Strauss, S. Y. (2010). Variation in arbuscular mycorrhizal fungi colonization modifies the expression of tolerance to above-ground defoliation. Journal of Ecology, 98(1), 43–49. https://doi.org/10.1111/j.1365-2745.2009.01586.x
[7] Mihálik, D., Hančinský, R., Kaňuková, Š., Mrkvová, M., & Kraic, J. (2022). Elicitation of hyoscyamine production in Datura stramonium L. plants using tobamoviruses. Plants, 11(23), 3319. https://doi.org/10.3390/plants11233319
[8] Kariñho-Betancourt, E., Vázquez-Lobo, A., & Núñez-Farfán, J. (2023). Effect of plant defenses and plant nutrients on the performance of specialist and generalist herbivores of Datura: A macroevolutionary study. Plants, 12(14), 2611. https://doi.org/10.3390/plants12142611
[9] Trancă, S. D., Szabo, R., & Cociş, M. (2017). Acute poisoning due to ingestion of Datura stramonium—A case report. Romanian Journal of Anaesthesia and Intensive Care, 24(1), 65–68.  10.21454/rjaic.7518.241.szb
[10] Nasir, B., Baig, M. W., Majid, M., Ali, S. M., Khan, M. Z. I., Kazmi, S. T. B., & Haq, I.-u. (2020). Preclinical anticancer studies on the ethyl acetate leaf extracts of Datura stramonium and Datura inoxia. BMC Complementary Medicine and Therapies, 20, Article 188. https://doi.org/10.1186/s12906-020-02975-8