/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool / Harilik nööpkakar

Harilik nööpkakar

Views: 233

Toothache plant

Classification (APG IV)
Kingdom: 
Plantae
Clade: 
Tracheophytes
Clade: 
Angiosperms
Clade: 
Eudicots
Clade: 
Asterids
Order: 
Asterales
Family: 
Asteraceae
Genus: 
Acmella
Species: Toothache plant - Acmella oleracea
(L.) R.K.Jansen 


Botanical Description
The toothache plant is a member of the Asteraceae family, is an upright or sprawling, branched plant with typically purple or reddish stems up to 20 cm long. Its opposite, ovate leaves have nearly straight to lobed edges and are covered with fine hairs. Flower heads develop at the tips of the branches, with numerous involucral bracts. The flower heads lack ray florets, and the yellow disc florets form a cluster resembling a nut.

Distribution
The plant originates from South America. [2]

Effects and usage
The flowers and leaves contain spilanthol, a compound with analgesic properties. It is used as a local anesthetic, particularly in dentistry. [2]

References
1. Acmella alba (L'Hér.) R.K.Jansen. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000075797. Accessed on: 05 Jan 2024.
2. Ramsewak, R. S., Erickson, A. J., & Nair, M. G. (1999). Bioactive N-isobutylamides from the flower buds of Spilanthes acmella. Phytochemistry, 51(6), 729–732. https://doi.org/10.1016/S0031-9422(99)00101-6.

Harilik nööpkakar

Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Astrilaadsed (Asterales)
└── Korvõielised (Asteraceae)
└── Nööpkakar (Acmella)
└── Harilik nööpkakar (Acmella oleracea (L.) R.K.Jansen) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Harilik nööpkakar on korvõieliste sugukonda kuuluv taim. Taim on püstine või lamav, harunev, tavaliselt kuni 20 cm pikkuste lillakate või punakate võrsetega. Vastakuti asetsevad munajad lehed on enam-vähem sirge kuni sopilise servaga, kaetud karvadega. Õisikud arenevad varreharude tippudesse. Katiselehti palju. Keelõied puuduvad. Kollased putkõied moodustavad nutti meenutava korvõisiku. [2,3]

Levila
Looduslikult levib Lõuna-Ameerikas (Brasiilia: kaguosa). [2]
Introdutseeritud Aafrikas (Benin; Kesk-Aafrika Vabariik; Kongo DV; Gabon; Guinea; Mali; Komoorid; Mauritius; Réunion), Aasias (Assam; Bangladesh; India; Myanmar; Nepal; Sri Lanka; Taiwan; Vietnam; Java), Euroopas (Saksamaa), Ameerikas (Boliivia; Colombia; Ecuador; Peruu; Brasiilia: põhja-, kirde- ja lõunaosa, Kuuba; Tuulepealsed saared; Tuulealused saared). [2]

Kasvatamine
Harilik nööpkakar on lühiealine, enamasti üheaastase taimena kasvatatav soojalembene maitse-ja ravimtaim, mida kasvatatakse õisikute ja lehtede saamiseks. [6]
Paljundamine
Paljundatakse peamiselt seemnetega. Seemned ei vaja idanemiseks eeltöötlemist. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril 25 °C. [4] 
Kasvutingimused
Nööpkakar eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta, sooja ja pikemat kasvuperioodi ning vett hästi läbilaskvat, ent kuivama mitte kippuvat mulda. Õisikute saamiseks on oluline nende regulaarne korjamine, sest see soodustab uute õisikute teket. [6]
Allelopaatia ja sümbioos
Moodustab arbuskulaarset mükoriisat. [5]

Varumine ja säilitamine
Droogiks kogutakse õisikuid ja maapealset osa. Spilantsooli sisaldus on üks praktilisi kvaliteedinäitajaid. [8] Korjatakse kuiva ilmaga õitsemise ajal. Kuivatamisel on mõistlik vältida ülekuumenemist ning eelistada varjulist, hästi ventileeritud ruumi. Õisikud kipuvad lihtsalt hallitama minema. Säilitatakse kuivas, valguse eest kaitstult ja õhukindlalt. [8]

Keemiline koostis
Eeterlik õli ja teised lenduvad ühendid (õisikud)
2-butüülfuraan (2-butylfuran) [6]
β-pineen (β-pinene) [6]
mürtseen (myrcene) [6]
δ-2-kareen (δ-2-carene) [6]
α-fellandreen (α-phellandrene) [6]
α-terpineen (α-terpinene) [6]
p-tsümeen (p-cymene) [6]
limoneen (limonene) [6]
(Z)-β-otsimeen ((Z)-β-ocimene) [6]
(Z)-allo-otsimeen ((Z)-allo-ocimene) [6]
γ-terpineen (γ-terpinene) [6]
terpinoleen (terpinolene) [6]
linalool (linalool) [6]
allo-otsimeen ((E)-allo-ocimene) [6]
allo-otsimeen ((E)-allo-ocimene) [6]
terpineen-4-ool (terpinen-4-ol) [6]
α-terpineool (α-terpineol) [6]
bornüülatsetaat (bornyl acetate) [6]
(3Z)-heksenüülatsetaat ((3Z)-hexenyl acetate) [6]
α-kuuben (α-cubebene) [6]
β-elemene (β-elemene) [6]
β-kariofülleen (β-caryophyllene) [6]
β-gurjuuneen (β-gurjunene) [6]
α-humuleen (α-humulene) [6]
alloaromadendreen (alloaromadendrene) [6]
γ-muurollene (γ-muurolene) [6]
germakreen D (germacrene D) [6]
γ-kadineen (γ-cadinene) [6]
δ-kadineen (δ-cadinene) [6]
kariofülleenoksiid (caryophyllene oxide) [6,7]
β-oplopenoon (β-oplopenone) [6]
(4Z,7Z)-trifüüleen ((4Z,7Z)-triphylene) [6]
α-kopaeen (α-copaene) [6]
β-kopaeen (β-copaene) [6]
7-epi-seskvitujeen (7-epi-sesquithujene) [6]
α-seleneen (α-selinene) [6]
β-seleneen (β-selinene) [6]
(3Z)-heksenool ((3Z)-hexenol) [6]
(3E)-heksenool ((3E)-hexenol) [6]
undekaan (undecane) [6]
dekanaal (decanal) [6]
tridekaan (tridecane) [6]
pentadekaan (pentadecane) [6]
(6Z)-dodekeen ((6Z)-dodecene) [6]
heksadetsaan (hexadecane) [6]
(6Z)-tridekeen ((6Z)-tridecene) [6]
(6Z)-pentadekseen ((6Z)-pentadecene) [6]
(6E)-pentadekseen ((6E)-pentadecene) [6]
(7Z)-heptadekseen ((7Z)-heptadecene) [6]
(9Z)-nonadekseen ((9Z)-nonadecene) [6]
(3Z)-heksanüülbutanoaat ((3Z)-hexenyl butanoate) [6]
(3Z)-heksanüülfenüülatsetaat ((3Z)-hexenyl phenylacetate) [6]
spilantsool (spilanthol) [6]
(6Z)-pentadekseen ((6Z)-pentadecene) [6,7]
kariofülleenoksiid (caryophyllene oxide) [6,7]
(9Z)-9-heksadetseen-1-ool ((9Z)-9-hexadecen-1-ol) [7]
3,7,11,15-tetrametüülheksadek-2-een-1-ool (fütool; 3,7,11,15-tetramethylhexadec-2-en-1-ol) [7]
9-oktadetseenamiid (oleamiid; 9-octadecenamide) [7]
(2E,4Z,8Z,10E)-N-isobutüül-2,4,8,10-dodekatetraeenamiid ((2E,4Z,8Z,10E)-N-isobutyl-2,4,8,10-dodecatetraenamide) [7]
oleiin- ja steariinhappe triglütseriidid (oleic and stearic acid triglycerides) [7]
lupeool (lupeol) [7]
lupeüülatsetaat (lupeol acetate) [7]
β-sitosterool (β-sitosterol) [7]
stigmasta-5,22-dieen-3-oolatsetaat (stigmasta-5,22-dien-3-ol acetate) [7]
β-amüriinatsetaat (β-amyrin acetate) [7]
α-amüriinatsetaat (α-amyrin acetate) [7]
lanost-8-een-3-oolatsetaat (lanost-8-en-3-ol acetate) [7]
24-metüleenlantsosteroolatsetaat (24-methylenelanosterol acetate) [7]
(5α)-ergost-8-een-3-oolatsetaat ((5α)-ergost-8-en-3-ol acetate) [7]
3-butüül-1,4-pentadiiin (3-butyl-1,4-pentadiyne) [7]
3-butüül-1,6-heptadiiin (3-butyl-1,6-heptadiyne) [7]
2-butüülfuraan (2-butylfuran) [7]

Peamised toimeained
Olulisimateks toimeaineteks peetakse spilantsooli ning teisi N-alküülamiide ja eeterliku õli seskviterpeene nt β-karüofülleeni ja karüofülleenoksiidi. [6,7]

Toime ja kasutamine
Harilik nööpkakar on tuntud “hambavalu taimena”, sest maapealse osa, eriti õisikute närimisel tekib kiiresti tuimastav ja süljeeritust suurendav aisting. [8] In vitro kirjeldatud ka parasiidivastast ning antioksüdatiivset potentsiaali. [6,7,9]

Kasutatud kirjandus
[1] The Angiosperm Phylogeny Group, Chase, M. W., Christenhusz, M. J. M., Fay, M. F., Byng, J. W., Judd, W. S., Soltis, D. E., Mabberley, D. J., Sennikov, A. N., Soltis, P. S., & Stevens, P. F. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Acmella oleracea (L.) R.K.Jansen. Plants of the World Online. Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:914778-1
[3] World Flora Online. (n.d.). Acmella oleracea (L.) R.K.Jansen (WFO-0000043646). Vaadatud 22. jaanuar 2026, aadressilt https://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000043646
[4] Sarmento, M. B., Bruno, R. L. A., Dias, N. S., Silva, M. R., & Alves, E. U. (2019). Morphology and germination of Acmella oleracea (L.) R. K. Jansen under different temperatures and photoperiods. Revista Ciência Agronômica, 50(4), 660–668. https://doi.org/10.5935/1806-6690.20190078
[5] Vieira, M. E., Freitas, M. S. M., Peçanha, D. A., Lima, T. C., Martins, M. A., & Vieira, I. J. C. (2021). Arbuscular mycorrhizal fungi and phosphorus in spilanthol and phenolic compound yield in jambu plants. Horticultura Brasileira, 39(2), 192–198. https://doi.org/10.1590/s0102-0536-20210210
[6] Jerônimo, L. B., de Araújo, J. A. C., da Silva, J. K. R., Mourão, R. H. V., Setzer, W. N., & Figueiredo, P. L. B. (2024). Seasonality’s effects on the chemical composition and antiradical capacity of the floral essential oil of Acmella oleracea (L.) R.K. Jansen cultivated in the Brazilian Amazon. Horticulturae, 10(9), 925. https://doi.org/10.3390/horticulturae10090925
[7] Lalthanpuii, P. B., & Kumar, S. (2020). Chemical composition and broad-spectrum anthelmintic activity of a tropical medicinal plant, Acmella oleracea, from Mizoram, India. Pharmaceutical Biology, 58(1), 393–399. https://doi.org/10.1080/13880209.2020.1760316
[8] Santana de Freitas-Blanco, V., Franz-Montan, M., Groppo, F. C., de Carvalho, J. E., Figueira, G. M., Serpe, L., Oliveira Sousa, I. M., Guilherme Damasio, V. A., Yamane, L. T., de Paula, E., & Rodrigues, R. A. F. (2016). Development and evaluation of a novel mucoadhesive film containing Acmella oleracea extract for oral mucosa topical anesthesia. PLOS ONE, 11(9), e0162850. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0162850
[9] Maxim, C., Blaga, A. C., Cimpoeșu, R., Zinicovscaia, I., Peshkova, A., Danu, M., Barna, A. S., & Suteu, D. (2024). Natural antioxidants from Acmella oleracea extract as dermatocosmetic actives. Scientia Pharmaceutica, 92(3), 52. https://doi.org/10.3390/scipharm92030052