Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Üheidulehelised (Monocotyledon)
└── Liilialaadsed (Liliales)
└── Sügislillelised (Colchicaceae)
└── Sügislill (Colchicum)
└── Harilik sügislill (Colchicum autumnale L.) [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik sügislill (Colchicum autumnale L.) on mitmeaastane rohttaim. Tavaliselt on taimel neli juurmist lehte, mis on lailineaalsed kuni laisüstjad, kuni 10 cm laiad ja võivad kasvada ligikaudu kuni 25 cm pikkuseks; õitsemise ajal (enamasti septembris) on taim lehtedeta. Lehed arenevad kevadel ja püsivad varasuveni. [1,3]

Õisi areneb maa-alusest mugulsibulast 1–4. Need on suured ja lehterjad, ning õrnalt lillakasroosad. Õiekate on lihtne ja kolmetine: perigoon on alusel kokku kasvanud ja moodustab pika õieputke, tolmukaid on kuus ning tolmukapead on oranžid. Emakasuudmed on heledad, kuid emakas paikneb taime maa-aluses osas, mistõttu on sügisel nähtav eeskätt pikk õieputk ja õis. Välimuselt võib õis meenutada krookust, mis on üks põhjus, miks liiki mõnikord esmapilgul valesti määratakse. [1,3]

Levila
Harilik sügislill levib looduslikult Euroopas (Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Šveits, Türgi, Ukraina, Jugoslaavia). Introdutseeritud Euroopasse (Balti riigid, Valgevene, Iirimaa, Norra, Rootsi) ning Põhja-Ameerikasse (New York) ja Okeaaniasse (Uus-Meremaa põhjasaar). [1]

Eestis on harilik sügislill III kaitsekategooria kaitsealune liik. [4]

Kasvatamine
Paljundamine
Aianduses paljundatakse enamasti vegetatiivselt mugulsibulate jagamise teel. Võimalik on ka seemnetega paljundamine. [5]
Kasvutingimused
Eelistab parasniisket, kuid vett hästi läbilaskvat, sügavat, huumusrikast ja viljakat mulda; ei talu vettimist (eriti puhkeperioodil). Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht; võib looduslähedastes aedades ka murus naturaliseeruda. [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Kirjanduses käsitletakse liigi edukust eeskätt fenoloogia ja kasvukohanõudluste ning niitmise/ majandamise režiimide kaudu. Kindlaid, kinnitatud allelopaatilisi mehhanisme ei ole kirjeldatud. [6]

Varumine ja säilitamine
Harilik sügislill ei sobi koduseks varumiseks (kõik taimeosad on mürgised; eksliku tarvitamise risk on oluline). Mürgistuse kahtlusel tuleb kohe küsida nõu Mürgistusteabekeskuselt (Eestis 16662) või hädaabist 112.Loodusest kogumist tuleb vältida ka looduskaitselistel põhjustel (Eestis kaitsealune liik). [4]

Keemiline koostis
Alkaloidid (tropoloonalkaloidid ja derivaadid)  [8,9]
Kolhitsiin (colchicine). 
Demekoltsiin (demecolcine). 
Kolhitsosiid (colchicoside). 
Kolhitsifoliin (colchifoline).
N-deatsetüül-N-formüülkolhitsiin (N-deacetyl-N-formyl colchicine).
2-demetüülkolhitsiin (2-demethylcolchicine).
3-demetüülkolhitsiin (3-demethylcolchicine).
Lumikolhitsiin (lumicolchicine). 
Beeta-lumikolhitsiin (β-lumicolchicine).
Kornigeriin (cornigerine; Dincheva jt tekstis „corigenine”).
Autumnaliin (autumnaline).
Fenoolsed ühendid ja fenoolhapped
p-Kumaarhape (p-coumaric acid).
Feruulhape (ferulic acid).
Kohvhape (caffeic acid). 
Vanilliinhape (vanillic acid). 
Salitsüülhape (2-hüdroksübensoehape; 2-hydroxybenzoic acid).
Bensoehape (benzoic acid). 
Süringiinhape (syringic acid).
Katehhiin (catechin). 
Flavonoidid [8]
Apigeniin (apigenin). 
Luteoliin (luteolin). 
Aminohapped [9]
Isoleutsiin (isoleucine). 
Leutsiin (leucine).
Valiin (valine).
Süsivesikud ja polüoolid  [9]
Glükoos (glucose).
Fruktoos (fructose). 
Sahharoos (sucrose).
Arabinoos (arabinose).
Galaktoos (galactose). 
Sorbitool (glucitol).
Orgaanilised happed [9]
Õunhape (malic acid). 
Sidrunhape (citric acid).
Fumaarhape (fumaric acid)
Glütserhape (glyceric acid).
Rasvhapped [9]
Palmitiinhape (palmitic acid).
Oleiinhape (oleic acid).
Linoolhape (linoleic acid). 
Linoleenhape (linolenic acid). 
Tärklis (starch). [8,9]

Toime ja kasutamine
Hariliku sügislille farmakoloogiliselt olulisem ühend on kolhitsiin, mis seondub tubuliiniga ja häirib mikrotuubulite dünaamikat; sellest tuleneb nii raku jagunemise pärssimine kui ka mitmete põletikuradade modulatsioon. [10]

Meditsiinis kasutatakse kolhitsiini ravimina (nt podagra ja teatud põletikuliste seisundite korral), kuid sellel on kitsas terapeutiline vahemik ja oluline koostoimete ning mürgistuse risk, mistõttu kuulub kasutus arsti juhendamise alla. [11]

Taimena on sügislill väga mürgine ja seespidine kasutamine “ravimtaimena” ei ole ohutu; juhuslikud mürgistused on seotud eeskätt eksliku tarvitamisega. [7]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online. (2026). Colchicum autumnale L. Royal Botanic Gardens, Kew. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:533232-1 
[2] World Flora Online. (2026). Colchicum autumnale L. https://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000763824
[3] eSEIS. (2026). Colchicum autumnale – harilik sügislill. eFlora/eSEIS. https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Colchicum_autumnale.html 
[4] EELIS – Eesti looduse infosüsteem. (2024). Colchicum autumnale (harilik sügislill): kaitsekategooria ja ohutegurid. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=38;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=lnim&obj_id=-473632013 
[5] Royal Horticultural Society. (2026). Colchicum autumnale (cultivation & propagation). https://www.rhs.org.uk/plants/4190/colchicum-autumnale/details 
[6] Jung, L. S., Winter, S., Eckstein, R. L., Kriechbaum, M., Karrer, G., Welk, E., Elsässer, M., Donath, T. W., & Otte, A. (2011). Colchicum autumnale L. Perspectives in Plant Ecology, Evolution and Systematics, 13(3), 227–244. https://doi.org/10.1016/j.ppees.2011.04.001
[7] Wendt, S., Bopp, B., & Bohlmann, M. K. (2022). Poisoning by plants—Cases and preventive measures. Deutsches Ärzteblatt International. https://doi.org/10.3238/arztebl.m2022.0124
[8] Dincheva, I., et al. (2025). Comprehensive GC-MS characterization and histochemical assessment of various parts of three Colchicum species from Bulgarian flora. Plants, 14(2), 270. https://doi.org/10.3390/plants14020270
[9] Davoodi, A., et al. (2021). Phytochemical profiles, physicochemical analysis, and biological activity of three Colchicum species. Jundishapur Journal of Natural Pharmaceutical Products. https://doi.org/10.5812/jjnpp.98868 
[10] Wang, J., Miller, D. D., & Li, W. (2022). Molecular interactions at the colchicine binding site in tubulin: An X-ray crystallography perspective. Drug Discovery Today, 27(3), 759–776. https://doi.org/10.1016/j.drudis.2021.12.001 
[11] (MDPI) Colchicine in Contemporary Pharmacotherapy: Mechanistic Insights and Clinical Horizons. Journal of Clinical Medicine, 14(19), 7078. (2025). https://doi.org/10.3390/jcm14197078

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Monocots
Order: Liliales
Family: Colchicaceae
Genus: Colchicum
Species: Autumn crocus - Colchicum autumnale  L.

Botanical Description
The autumn crocus (Colchicum autumnale) is a perennial herbaceous plant belonging to the lily family, genus Colchicum. The plant has four basal, broadly linear leaves with rounded tips, which can grow up to 25 cm long and 10 cm wide. During its flowering period in September, the plant is leafless.

From the corm, 1 to 4 flowers develop. These are large, funnel-shaped, and fused into a long tube at the base, with a delicate purple-pink hue. The flowers have a simple perianth, are tripartite, and feature a fused corolla. The six tepals are fused at the base into a long tube, giving the flower a crocus-like appearance. There are six stamens with orange anthers. The styles are white, and the ovary is located underground in the corm, which also serves as a storage organ. [1, 2]

Distribution
The autumn crocus originates from Europe. Its natural range extends from Ireland and Northern England in the northwest, across Northern France, Belgium, and Central Germany, to Poland in the northeast. [3] It is classified as an archaeophyte and was introduced to Estonia in the 18th century. It is found naturally in Hiiumaa and Northern Estonia. The species is listed in the Red Book under Category II. [1]

Effects and Uses
The autumn crocus is toxic, containing alkaloids such as colchicine, which blocks cell division and slows down the process. Colchicine poisoning can lead to gastroenterocolitis, followed by multi-organ dysfunction syndrome. [5] Most poisoning cases occur when its leaves are mistakenly consumed, as they resemble wild garlic leaves. [6]

Colchicine, an alkaloid extracted from the autumn crocus, is used to treat gout, familial Mediterranean fever, secondary amyloidosis, and scleroderma. [4] Additionally, the plant contains colchamin, which is used in the treatment of skin cancer and, when injected intravenously, in chronic leukemia therapy. [7]

A lethal dose of the autumn crocus for an adult is 4–5 g of corm or seeds. Pure colchicine is fatal at doses of 7–200 mg. [7]

References
1. elurikkus.ee. (2023). Colchicum autumnale L. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3877?lang=et (08.09.23)
2. Jaanus, Tiia. Autumn crocus – a purplish-pink garden gem. https://maakodu.delfi.ee/artikkel/72489495/sugislill-purpurroosa-aiaehe (08.09.23)
3. Jung, L. S., Winter, S., Eckstein, R. L., et al. (2011). Colchicum autumnale L. Perspectives in Plant Ecology, Evolution and Systematics, 13(3). DOI: 10.1016/j.ppees.2011.04.001 (08.09.23)
4. Nagesh, K. R., Menezes, R. G., et al. (2011). Suicidal plant poisoning with Colchicum autumnale. Journal of Forensic and Legal Medicine, 18(6). https://doi.org/10.1016/j.jflm.2011.04.008
5. Brvar, M., Koželj, G., Možina, M., & Bunc, M. (2004). Acute poisoning with autumn crocus (Colchicum autumnale L.). Wiener klinische Wochenschrift, 116(5–6), 205–208. https://doi.org/10.1007/BF03040489
6. Razinger, G., Koželj, G., et al. (2021). Accidental poisoning with autumn crocus (Colchicum autumnale): a case series. Clinical Toxicology (Philadelphia, Pa.), 59(6), 493–499. https://doi.org/10.1080/15563650.2020.1832234
7.Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus