Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Maavitsalised / Solanales
Sugukond: Maavitsalised / Solanaceae
Perekond: Paprika / Capsicum
Liik: Tšilli / Capsicum annuum L.
Botaanilie kirjeldus
Perekonna paprika liikide ja kultivaride morfoloogia varieerub suuresti. Tšilli on tugevalt harunenud poolpõõsas, mille kõrgus jääb 0,5-1,5 meetri vahele ja mida tavaliselt kasvatatakse üheaastase kultuurina. Taimel on ebakorrapäraselt nurgeline kuni ümar vars, mille läbimõõt võib olla kuni 1 cm ning mis on tugevalt harunenud. Lehed paiknevad vaheldumisi ja neil on kuni 10 cm pikkused leherootsud. Lehelabad on munajad, tipu poole teravnevad, ulatudes mõõtmeteni 10 x 5 cm. Lehtede servad on tavaliselt terved ja peaaegu karvutud, värvuselt heledast kuni tumeda roheliseni kuni purpurseni. [1,2]
Taimel on tavaliselt üksikud õied, mis asuvad okste harudes. Õieraod on õitsemisel kuni 3 cm pikad, viljumisjärgselt kuni 8 cm pikad. Kellukakujuline tupplehtedest koosnev tupp on püsiv ja suureneb viljade kasvades, tavaliselt on sellel viis silmapaistvat hambukest. Õied ise on kellukakujulised, 5-7 kroonlehega, läbimõõduga 0,8-1,5 cm, enamasti valged. Tolmukaid on viis kuni seitse, nende tolmukapead varieeruvad kahvatusinisest kuni lillakateni. Emakas tsönokarpne, kolmeviljalehine, kolmekambriline, keskse platsentatsiooniga. Emakakael on niiditaoline, valge või lillakas; emakasuue kolmeosaline, kokkukasvanud. Vili on ebamari, mis sõltuvalt sordist erineb suuruse, kuju, värvuse ja maitselt ka teravuse poolest.
Tavaliselt on viljad enam-vähem koonilised, kuni 30 cm pikad, rohelised, kollased, kreemjad või lillakad ebaküpsena; punased, oranžid, kollased või pruunid küpsena. Suurim on vilja kapsissiinisialdus viljalehe platsenta osas, mis sisaldab vastavaid näärmeid. (Vilja lahti lõikamisel - heledam osa, millee seemned kinnituvad). Seemned on ümarad, lapikud, 3-4,5 mm läbimõõduga ja umbes 1 mm paksud, helekollased. Tšilli on laialdaselt kasvatatav kultuur üle maailma. [1,2]
Levila
Tšilli pärineb algselt tänapäeva Boliiviast ja kuulub inimese toidu valikusse juba ammustest aegadest. Vanimad allikad viitavad umbes ajaga 7500 eKr. Viiteid kultiveerimise kohta leitud Mehhikost umbes 6000 aastat tagasi, kuid tšillitaimi on kasvatatud sõltumatult erinevates Ameerika piirkondades, sealhulgas Boliivia kõrgustikel ja Amazonases. Tšillipipar oli üks esimesi isetolmlevaid kultuure, mida kasvatati Ameerikate keskosas. Christoph Kolumbuse ja tema meeskonna saabumisega Kariibi mere piirkonda levis tšilli Euroopasse. Portugali kaupmeeste kaudu jõudis tšilli ka Aasiasse. [3]
Toime ja kasutamine
Viljad sisaldavad alkaloide (kapsaitsiin ja selle derivaadid), glükosiide, flavinoide, steroidseid saponiine ja glükoalkaloide ning karotenoide. Viimastest annab viljale erepunase värvi kapsantiin. Tšilli peamine toimeaine kapsaitsiin mõjub otseselt suu piirkonna närviretseptoritele, tekitades põletuslaadse aistingu. See petab organismi närviretseptoreid, tekitades mulje füüsilisest kahjustusest, mistõttu enamik loomi taime vilju väldib. Kapsaitsiin on rasvlahustuv ja seetõttu saab selle "kõrvetavat" mõju leevendub rasvaste piimatoodetega, samas kui vesi või mahl pigem suurendavad seda efekti. Tšilli tarbimisel vabanevad organismis endorfiinid, mis põhjustavad valuvaigistava toime ning võivad esile kutsuda erinevaid reaktsioone, nagu higistamine, kõhulahtisus või isegi eufooria. [4,5]
Kapsaitsiinil on mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Aine aitab vähendada südamehaiguste riski, ennetab kivide teket organismis ning omab põletikuvastast ja valuvaigistavat toimet. Kapsaitsiin mõjutab positiivselt seedesüsteemi, inhibeerides happesekretsiooni ja stimuleerides leelise ning lima tootmist, aidates seeläbi kaasa maohaavandite ennetamisele ja ravile. Selle antioksüdantsed ja põletikuvastased omadused on leidnud kinnitust mitmetes uuringutes, pakkudes leevendust erinevate põletikuliste seisundite korral. Lisaks kapsaitsiinil potentsiaal vähi ennetamisel ning sellel on hüpokolesteroleemiline toime, mis aitab vähendada kolesterooli taset, ennetades südamehaigusi ja kolesterooli teket. [4-6]
Kapsaitsiini kasutatakse sageli ka kreemide ja salvide kujul valu leevendamiseks erinevates seisundites nagu psoriaas. Aine soodustab seedimist ja parandab sooleseina struktuuri, suurendades seeläbi mikrotoitainete imendumist. Tšillipipraid peetakse mõnes kultuuris afrodisiaakumiteks, kuid nende mõju on individuaalne ja sõltub inimese kapsaitsiinitaluvusest. Regulaarsel tarvitamisel suureneb tolerants kapsaitsiini suhtes, mis võimaldab tšillit paremini taluda. [4,5]
Droogiks on pipra valmis või valmimata viljad. Neid kuivatatakse päikese käes või kuivatis kuni 35 °C juures. Seespidiselt tarvitatakse toidu või jookide (sh alkohoolsete jookide) koostisena. Tundlikkus ja ärrituvus tšillile on individuaalne. Välispidiseks kasutamiseks on laialdaselt kasutusel plaastrid, mis suurendavad paikselt vereringet ning vaigistavad valu, kuid põhjustavad ka ärrituse. Samasse kohta soovitatakse plaastrit mitte panna 14 päeva jooksul. [7]
Kasutatud allikad
1. Flowers of India. (n.d.). Capsicum. Retrieved from https://www.flowersofindia.net/catalog/slides/Capsicum.html
2. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 17). chili pepper. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/chili-pepper
3. Wikipedia contributors. (2023, November 18). Chili pepper. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 15:23, November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Chili_pepper&oldid=1185779515
4. Capsicum. (2021). In Drugs and Lactation Database (LactMed®). National Institute of Child Health and Human Development.
5. Srinivasan K. (2016). Biological Activities of Red Pepper (Capsicum annuum) and Its Pungent Principle Capsaicin: A Review. Critical reviews in food science and nutrition, 56(9), 1488–1500. https://doi.org/10.1080/10408398.2013.772090
6. Sirotkin, A. V. (2023). Peppers and their constituents against obesity. Biologia Futura, 74(1), 247–252. https://doi.org/10.1007/s42977-023-00174-3
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
