Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Astrilaadsed (Asterales)
└── Korvõielised (Asteraceae)
└── Saialill (Calendula)
└── Harilik saialill (Calendula officinalis L.) [1,2]

Botaaniline kirjeldus
Saialill püstise ja sageli üleni lehistunud varrega üheaastane korvõieline rohttaim, mille kõrgus varieerub 20 kuni 70 cm vahel. Taime alumised lehed on rootsuks ahenenud ümbritsevad osaliselt vart, ülemised varrelehed on rootsutud. Alumised lehed on kergelt mõlajad ja ülemised pikliksüstjad või äraspidimunajad. Saialille lehed on kollakasrohelised, paljad või hõredalt karvased, veidi karedad ning iseloomuliku lõhnaga.

Saialillel on suured, erksavärvilised korvõisikud, mille diameeter on 2 kuni 5 cm. Need õisikud asuvad üksikult või harva vähearvuliselt varte tippudes. Keelõite värvus varieerub kollakasvalgest kuni erekollase ja tumeoranžini. Õisiku südamikus asuvate putkõite värvus võib ulatuda kollasest mustjaspruunini. Saialill õitseb juulist kuni külmadeni, tavaliselt septembrini.

Taime ratasjas vili koosneb hulgast erikujulistest seemnetest. Välimised seemned on kõverad, keskmised laiatiivalised ja sisemised pisikesed. Seemnete kuju on sageli kringeljas või sarvekujuline.[3]

Levila
Looduslikult levib Aafrikas (Alžeeria; Maroko; Tuneesia) ning Euroopas (Portugal; Prantsusmaa; Hispaania; Itaalia). [2]

Introdutseeritud Aafrikas (Egiptus; Kenya; Lõuna-Aafrika; Sudaan; Tansaania; Liibüa), Aasias (Afganistan; Iraan; Iisrael; Kasahstan; Kõrgõzstan; Liibanon; Pakistan; Palestiina; Süüria; Türgi; Korea; Hiina: põhja-kesk-, lõuna-kesk- ja kaguosa), Euroopas (Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Tšehhi; Taani; Eesti; Soome; Saksamaa; Suurbritannia; Kreeka; Horvaatia; Ungari; Iirimaa; Läti; Leedu; Madalmaad; Põhja-Makedoonia; Montenegro; Norra; Poola; Rumeenia; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Rootsi; Šveits; Ukraina; Korsika; Sardiinia; Sitsiilia; Baleaarid; Assoorid; Madeira; Kanaari saared), Põhja-Ameerikas (Kanada; Mehhiko: kesk-, kirde-, loode-, kagu-, edela- ja lahepiirkond), Lõuna-Ameerikas (Argentina: kirde-, loode-, lõuna- ja lääne-keskosa; Boliivia; Tšiili: põhja- ja keskosa; Kolumbia; Ecuador; Peruu) ning Kariibi piirkonnas (Kuuba; Dominikaani Vabariik). [2]

Kasvatamine
Harilik saialill on tänuväärne üheaastane isekülvi andev ravimtaim. Parima õitsemise saavutab saialill valgusrikkas kasvukohas ja parasniiskes hea struktuuriga mullas; liigniiskus ja püsivalt varjuline koht vähendavad arenevate õite hulka ning soodustavad haiguste tekkimist. [4,6]
Paljundamine
Paljundatakse  seemnetega.
Seemnete idanemise tingimused
Seemned ei vaja idanemiseks eeltöötlust. Katsega on näidatud seemnete idanemise optimumtemperatuuriks 16.5–16.8 °C. [7]
Kasvutingimused
Kasvuks sobib keskmise viljakusega, õhuline ja vett hästi läbilaskev muld. Kuivaperioodil on ühtlane kastmine tähtis eelkõige tärkamise ja varase kasvu ajal; hiljem talub taim lühiajalist kuivust paremini. [4,6]
Allelopaatia ja sümbioos
Saialill moodustab arbuskulaarset mükoriisat. Mükoriisaseente lisamine katsekultuurile on parandanud taimede kasvu ja nende toitainete omastamist. [9,10] Niisketes ja kehva õhutusega kasvukohtades võivad probleemina ilmneda hallitusseened, jahukaste ning lehelaiksused. [10]

Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse eeskätt õisikuid: noppimine käib õitsemise ajal korduvalt, sest taim moodustab uusi õisi järjest. Kuivatatakse õhukese kihina, varjulises ja hästi ventileeritud kohas; kasutusel on ka kontrollitud kuivatamine (nt 40–50 °C). [4] Säilitatakse kuivas, valguse eest kaitstult ja suletud anumas. Droogi säilitatakse kuni aasta. [4,6]

Keemiline koostis
Flavonoidid
kalendoflavosiid (calendoflavoside) [13]
narsissiin (narcissin) [13]
isorhamnetiin-3-O-glükosiid (isorhamnetin-3-O-glucoside) [13]
kalendoflasiid (calendoflaside) [13]
isorhamnetiin-3-O-(6’’-atsetüül)-glükosiid (isorhamnetin-3-O-(6''-acetyl)-glucoside) [13]
manghasliin (manghaslin) [13]
kalendoflavobiosi id (calendoflavobioside) [13]
rutiin (rutin) [13]
isokvertsetriin (isoquercitrin) [13]
kvertsetiin-3-O-(2’’-ramnoosüül)-ramnosiid (quercetin-3-O-(2''-Rha)-Rha) [13]
kvertsetiin-3-O-(6’’-atsetüül)-glükosiid (quercetin-3-O-(6''-Ac)-Glc) [13]

Karotenoidid
luteiin (lutein) [14]
luteoksantiin (luteoxanthin) [14]
flavoksantiin (flavoxanthin) [14]
krüsantemaksantiin (chrysanthemaxanthin) [14]
mutatoksantiin (mutatoxanthin) [14]
violaksantiin (violaxanthin) [14]
rubiksantiin (rubixanthin) [14]
zeaksantiin (zeaxanthin) [14]
beeta-karoteen (β-carotene) [14]
gamma-karoteen (γ-carotene) [14]
lükopeen (lycopene) [14]
Triterpenoidid ja saponiinid
faradiool (faradiol) [15]
arnidiool (arnidiol) [15]
kalendulosiidid (calendulosides) [15]

Peamised toimeained
Saialille puhul peetakse kõige olulisemaks õisikute karotenoide, flavonoide ning triterpenoide ja triterpeensaponiine. [6,14,15]

Toime ja kasutamine

Saialille, mida tuntakse ka rõngasroosina, kasutatakse traditsioonilises meditsiinis haavade, haavandite, herpese, armide, naha kahjustuste, külmakahjustuste ja vere puhastamise raviks. [3, 5] Karotenoidid annavad saialillele kudede taastumist soodustava mõju ning flavonoidid soodustavad sapi sekretsiooni seedekulglas ja toimivad koos terpeenidega põletikuvastaselt ning soodustavad haavandite paranemist. [3, 4] Lisaks maksa- ja seedekulgla haigustele toimib saialill günekoloogiliste probleemide, silmahaiguste ja nahavigastuste korral. Seda kasutatakse akne raviks, põletiku vähendamiseks, verejooksu kontrollimiseks ja ärritunud kudede leevendamiseks. [5] Saialill tugevdab immuunsüsteemi ja pidurdab kasvajarakkude arengut. Välispidiselt aitab haavade ja haavandite korral kaasa kudede taastumisele ning toimib mõningate nahahaigusi põhjustavate seente ja viiruste vastaselt. [4] Saialille kasutatakse ka pärmseente infektsioonide ja kõhulahtisuse raviks. Lisaks sobib taime kasutada ka mesilahammustuste, silmapõletike, mädanike, veenilaiendite, ekseemi ning suuhaavanditega seotud probleemide leevendamiseks. [5] Kliiniliselt on uuritud ka saialille preparaatide kasulik toime kiiritusdermatiidi ennetamisel ja ravis. [16] 

Euroopa Farmakopöa alusel kasutatakse saialilleõisi traditsioonilise taimse ravimina eelkõige välispidiseks kasutamiseks kergete nahapõletike korral ja väikeste pindmiste haavade paranemise toetamiseks ning suu ja neelu kergete põletikuliste seisundite korral. [16,17] Õisikuid tarvitatakse teena, tõmmisena või välispidiselt salvides kompressides. Päevane annus on kuni 12 g droogi. Vastunäidistatud on rasedus ja ülitundlikkus korvõielistele taimedele. [4]

Kasutatud kirjandus

[1] Angiosperm Phylogeny Group, Chase, M. W., Christenhusz, M. J. M., Fay, M. F., Byng, J. W., Judd, W. S., Soltis, D. E., Mabberley, D. J., Sennikov, A. N., Soltis, P. S., & Stevens, P. F. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Calendula officinalis L. In Plants of the World Online. Vaadatud 23. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:187894-1
[3] Raal, A., Sarv, M., & Vilbaste, K. (2018). Eesti ravimtaimed. Varrak.
[4] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[5] Ashwlayan, V. D., Kumar, A., Verma, M., Garg, V. K., & Gupta, S. K. (2018). Therapeutic potential of Calendula officinalis. Pharmacy & Pharmacology International Journal, 6(2), 149–155. https://doi.org/10.15406/ppij.2018.06.00171
[6] Szopa, A., Dziurka, M., Kubica, P., Knapik-Czajka, M., & Ekiert, H. (2020). Pot marigold (Calendula officinalis L.)—Newly documented biological activities and methods of cultivation. Acta Scientiarum Polonorum Hortorum Cultus, 19(3), 47–61. https://doi.org/10.24326/asphc.2020.3.5
[7] Eberle, C. A., Forcella, F., Gesch, R. W., Peterson, D. H., Eklund, J. J., & Dart, L. (2014). Seed germination of calendula (Calendula officinalis) in response to temperature. Industrial Crops and Products, 52, 199–204. https://doi.org/10.1016/j.indcrop.2013.10.031
[8] Cao, W., Wong, M.-H., & Wong, J. W.-C. (2015). Effect of arbuscular mycorrhizal fungi on Calendula officinalis under heavy metal stress. International Journal of Phytoremediation, 17(12), 1188–1195. https://doi.org/10.1080/15226514.2015.1045131
[9] Al-Qaisi, A. A. D., & Altai, S. H. M. (2023). The effect of mycorrhiza inoculation and organic fertilization on some growth and flowering qualities of the chrysanthemum plant Calendula officinalis L. IOP Conference Series: Earth and Environmental Science, 1262(8), 082035. https://doi.org/10.1088/1755-1315/1262/8/082035
[10] Garibaldi, A., Gilardi, G., Matic, S., & Gullino, M. L. (2017). First report of botrytis blight caused by Botrytis cinerea on Calendula officinalis in Italy. Plant Disease, 101(1), 254. https://doi.org/10.1094/PDIS-07-16-1016-PDN
[12] Olennikov, D. N., Kashchenko, N. I., & Chirikova, N. K. (2017). Isorhamnetin and quercetin derivatives as anti-inflammatory compounds from Calendula officinalis flowers. International Journal of Molecular Sciences, 18(8), 1685. https://doi.org/10.3390/ijms18081685
[13] Balázs, F., Papp, N., & Abrankó, L. (2023). Determination of carotenoid composition of Calendula officinalis L. petals. ACS Agricultural Science & Technology, 3(6), 1224–1232. https://doi.org/10.1021/acsagscitech.3c00367
[14] Silva, D., Ferreira, M. S., Sousa-Lobo, J. M., Cruz, M. T., & Almeida, I. F. (2021). Anti-inflammatory activity of Calendula officinalis L. flower extract. Cosmetics, 8(2), 31. https://doi.org/10.3390/cosmetics8020031
[15] Schneider, F., Danski, M. T. R., & Vayego, S. A. (2015). Usage of Calendula officinalis in the prevention and treatment of radiodermatitis: A randomized double-blind controlled clinical trial. Revista da Escola de Enfermagem da USP, 49(2), 220–226. https://doi.org/10.1590/S0080-623420150000200006
[16] European Medicines Agency. (2018). Final European Union herbal monograph on Calendula officinalis L., flos (Revision 1; EMA/HMPC/437450/2017). Vaadatud 23. jaanuar 2026, aadressilt https://www.ema.europa.eu/en/medicines/herbal/calendulae-flos
[17] European Medicines Agency. (2018). Final assessment report on Calendula officinalis L., flos (Revision 1; EMA/HMPC/603409/2017). Vaadatud 23. jaanuar 2026, aadressilt https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/final-assessment-report-calendula-officinalis-l-flos-revision-1_en.pdf