Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Ruse / Bidens
Liik: Kolmisruse / Bidens tripartita L.
Botaaniline kirjeldus
Kolmisruse on üheaastase ühekojalise rohttaim, mis kuulub korvõieliste sugukonda. Taim kasvab tavaliselt 15-75 cm kõrguseks, harvadel juhtudel kuni 25 cm. Taim on tumerohelise, sageli läikiva värvuse poolest. Kolmisruse varred on püstised, küllaltki tugevad ja enamasti juba aluselt harunenud. Vars on paljas või hõredalt karvane ja värvuselt enamasti pruunikaspunane. Taime lehed on sügavalt 3- või 5-jagused kuni hõlmised, vastakud ja lihtlehed. Lehe tipmine hõlm on tavaliselt teistest suurem ja tihti omakorda sulgjalt lõhestunud. Lehed on 3-7 cm pikkused ja kuni 4 cm laiused, jämedahambalise servaga ning leheroots on tiivuline, ulatudes kuni 2 cm pikkuseks.
Õied moodustavad püstise korvõisiku, mille läbimõõt on 0,6-1,2 cm, harvemini kuni 1,5 cm. Õied on mõlemasugulised, putkjad, kollased kuni pruunikad, ja harva on õisiku serval ka kollaseid ühesugulisi keelõisi. Õisiku üldkatise lehed on süstjad, rohtjad ja väga sarnased tavalistele varrelehtedele. Korvõisikud paiknevad varreharude tippudes, kas üksikult või mõnekaupa koos. Kolmisruse õitseb juulist septembrini, vahel kuni oktoobrini. [1]
Viljaks on lapikud, küllaltki teravate ja karedate kantidega seemnised, mis on külgedelt kokkusurutud ja mille tipul on 2-3, harvem 4 jäika harjast. Need levivad loomade abil, kuna viljad on varustatud haakjate harjastega, mis kinnituvad mööduvate loomade või inimeste riiete külge. [1]
Levila
Kolmisruse kasvab peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Ida- ja Ees-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Eestis tavaline. Kolmisruse kasvab meil veekogude kallastel, ajutiselt üleujutatavatel aladel, lompides ja turbaaukudes: lammi- ja lodumetsas, lammi- ja sooniidul, harvem madalsoode servades või umbrohuna niisketel põldudel ja aedades. [3]
Toime ja kasutamine
Kolmisruse on ravimtaim, tugeva põletiku- ja allergiavastase toimega. Selle lehti on pika aja jooksul kasutatud skrofuloosi (laste näärmetuberkuloos) ravimiseks. Tal on ka toime nahahaiguste ja allergiliste nähtude puhul. Taimest tehtud tee on ka rahustava ja uriinieritust soodustava toimega, korrastab seedimist ja suurendab isu. Taim sisaldab rikkalikult lima-, mõru- ja parkaineid, mõningal määral eeterlikku õli. [3] Kolmisrusel on avastatud ka vähivastast, antimikroobset, antioksüdandiivset ja haavandivastast toimet. Samuti on uuritud ning avastatud selle diabeedivastane toime. [4]
Droogiks korjatakse õitsemise ajal ürti, 15 cm ladvaosi. Ürt kuivatatakse temperatuuril 35-40 °C. Kasutatakse põletikuvastase vahendina ja allergiliste nahakahjustuste puhul. Soovitatakse lisada vannivette, eriti lastel. Seespidiselt suurendab söögiisu ja suurendab uriini-ja higieritust. [5]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Bio.edu.ee (m.a.). kolmisruse- Liigikirjeldus. Võetud aadressilt https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolruse2.htm
3. Marandi, T., Sarapuu, T., Pedaste, M.,Toom, M. (2005). Taimede kirjeldused. Eesti taimed. https://bio.edu.ee/taimed/ (24.09.2023)
4.Orhan, N., İçöz, Ü.G., Altun, L., Aslan, M. (2016). Anti-hyperglycaemic and antioxidant effects of Bidens tripartita and quantitative analysis on its active principles. Iranian Journal of Basic Medical Sciences, 19(10), 1114–1124. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5110660/
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
