Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Magnoliidid (Magnoliidae)
Selts: Pipralised (Piperales)
Sugukond: Tobiväädilised (Aristolochiaceae)
Perekond: Metspipar (Asarum)
Liik: Harilik metspipar - Asarum europaeum L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik metspipar on tobiväädiliste sugukonda ja metspipra perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taim võib moodustada suuri vaibataolisi kogumikke. Taime vars tõuseb maapinnast kuni 5 cm kõrgusele, samas lehed ulatuvad kuni 15 cm kõrgusele. Risoom on peaaegu maapealne, roomav ja harunenud. Lisajuuri on palju, need ulatuvad kuni 25 cm sügavusele. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest. Maapealsed varred on lühikesed. Taimel on nahkjad, neerukujulised, pikarootsulised, tumerohelised, läikivad ja karvased lihtlehed. Lehtede pikkus on 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt on ühel varrel 2-3 peaaegu vastakut lehte. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või enam soomusjat alalehte.

Hariliku metspipra õied on mõlemasugulised, lihtsa õiekattega, nahkjad või lihakad. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, hõlmade alusel sissesoondunud, pikkusega 1-1,5 cm. Värvuselt on õied väljast punakaspruunid ja tumedad, seest purpurpunased. Õied asetsevad üksikult varre tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis ning õitel on terav, piprane lõhn. Viljaks on nahkjas, peaaegu ümar, karvane kupar, mis avaneb kuue pesana. Iga pesa sisaldab vaid mõnda piklikmunajat, ristipidi krobeliste ridadega seemet. Seemnetel on magus lisand (arill), mis meelitab ligi sipelgaid, kes on nende peamised levitajad. Seemned valmivad juulis. [1,2]

Levila
Harilik metspipar on laialt levinud Euroopas, Lõuna-Soomest kuni Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia ja Põhja-Makedooniani. Venemaa Euroopa-osas ja Lääne-Siberi lõunaosas on metspipar metsas ja metsastepis laialt levinud. Taim on Eestis pärismaine, mandril tavaline ja saartel haruldane. Tema seemneid levitavad sipelgad. [1,3]

Toime ja kasutamine
Taim on mürgine. Pipralõhna, kibeda ning vürtsika maitse tõttu ongi taim oma nime saanud. Seda lõhna tunneme suvalist taime osa sõrmede vahel veidi muljudes. Metspipar paraku ei kõlba oma mürgisuse tõttu toitude maitsestamiseks. Metsloomad väldivad metspipart. On kasutust leidnud parfümeerias. Röga lahtistava toime tõttu kasutatakse köha, bronhiidi ja bronhospasmide ja bronhiaalastma korral. Ühekordne annus on 0,1 g droogi. Droogiks on juurikas, mis korjatakse sügisel. [3]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
2. WFO (2024): Asarum europaeum L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000550828. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Magnoliids
Order: Piperales
Family: Aristolochiaceae
Genus: Asarum
Species: Asarabacca - Asarum europaeum L.

Botanical Description
Asarabacca  (Asarum europaeum) is a perennial, monoecious herbaceous plant belonging to the Aristolochiaceae family. The plant often forms extensive carpet-like colonies. The stem grows up to 5 cm above ground, while the leaves reach up to 15 cm in height. The rhizome is almost above ground, creeping, and branched, with numerous adventitious roots reaching depths of up to 25 cm. Aerial stems emerge from the nodes of the rooted rhizome. These stems are short and support the plant's leaves and flowers.

The plant has leathery, kidney-shaped, long-petioled, dark green, glossy, and hairy simple leaves. Leaf blades are 4–6 cm long and 4–8 cm wide. Typically, each stem bears 2–3 nearly opposite leaves that persist through winter. At the base of the stem, there are 2 or more scale-like leaves.

The flowers are bisexual, with a simple perianth that is leathery or fleshy. The perianth is bell-shaped, with three lobes at the tip and grooves at their base, measuring 1–1.5 cm in length. The flowers are reddish-brown and dark on the outside, while purple-red on the inside. They are solitary, located at the tips of the stems on short stalks near the ground. Blooming occurs in May and June, and the flowers emit a strong, peppery scent.

The fruit is a leathery, nearly round, hairy capsule that splits into six compartments. Each compartment contains only a few oval seeds with transverse ridges. The seeds have a sweet aril that attracts ants, which are the primary dispersal agents. Seeds ripen in July. [1,2]

Distribution
Asarabacca is widely distributed in Europe, from southern Finland to southern France, Italy, and northern Macedonia. In Russia, it is common in forests and forest steppes of the European region and southern Western Siberia. In Estonia, it is a native species, common on the mainland but rare on the islands. Ants play a key role in its seed dispersal. [1,3]

Effects and Uses
Asarabacca is toxic. The plant gets its name from its peppery scent, bitter taste, and spicy aroma, which can be detected by crushing any part of the plant. Due to its toxicity, it is unsuitable for culinary use. Wild animals avoid it, and it has found limited use in perfumery.

Medicinally, it has expectorant properties and is used for coughs, bronchitis, bronchospasms, and bronchial asthma. The recommended single dose is 0.1 g of dried material. The medicinal part of the plant is its rhizome, which is harvested in the autumn. [3]

References
1. Krall, H., et al. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
2.WFO (2024): Asarum europaeum L. Published online; World Flora Online. Accessed on: 04 Jan 2024.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.