Metspipar

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliohyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Pipralised / Piperales
Sugukond: Tobiväädilised / Aristolochiaceae
Perekond: Metspipar / Asarum
Liik: Harilik metspipar / Asarum europaeum L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik metspipar on tobiväädiliste sugukonda ja metspipra perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taim võib moodustada suuri vaibataolisi kogumikke. Taime vars tõuseb maapinnast kuni 5 cm kõrgusele, samas lehed ulatuvad kuni 15 cm kõrgusele. Risoom on peaaegu maapealne, roomav ja harunenud. Lisajuuri on palju, need ulatuvad kuni 25 cm sügavusele. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest. Maapealsed varred on lühikesed. Taimel on nahkjad, neerukujulised, pikarootsulised, tumerohelised, läikivad ja karvased lihtlehed. Lehtede pikkus on 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt on ühel varrel 2-3 peaaegu vastakut lehte. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või enam soomusjat alalehte.

Hariliku metspipra õied on mõlemasugulised, lihtsa õiekattega, nahkjad või lihakad. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, hõlmade alusel sissesoondunud, pikkusega 1-1,5 cm. Värvuselt on õied väljast punakaspruunid ja tumedad, seest purpurpunased. Õied asetsevad üksikult varre tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis ning õitel on terav, piprane lõhn. Viljaks on nahkjas, peaaegu ümar, karvane kupar, mis avaneb kuue pesana. Iga pesa sisaldab vaid mõnda piklikmunajat, ristipidi krobeliste ridadega seemet. Seemnetel on magus lisand (arill), mis meelitab ligi sipelgaid, kes on nende peamised levitajad. Seemned valmivad juulis. [1,2]

Levila
Harilik metspipar on laialt levinud Euroopas, Lõuna-Soomest kuni Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia ja Põhja-Makedooniani. Venemaa Euroopa-osas ja Lääne-Siberi lõunaosas on metspipar metsas ja metsastepis laialt levinud. Taim on Eestis pärismaine, mandril tavaline ja saartel haruldane. Tema seemneid levitavad sipelgad. [1,3]

Toime ja kasutamine
Taim on mürgine. Pipralõhna, kibeda ning vürtsika maitse tõttu ongi taim oma nime saanud. Seda lõhna tunneme suvalist taime osa sõrmede vahel veidi muljudes. Metspipar paraku ei kõlba oma mürgisuse tõttu toitude maitsestamiseks. Metsloomad väldivad metspipart. On kasutust leidnud parfümeerias. Röga lahtistava toime tõttu kasutatakse köha, bronhiidi ja bronhospasmide ja bronhiaalastma korral. Ühekordne annus on 0,1 g droogi. Droogiks on juurikas, mis korjatakse sügisel. [3]

Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
2. WFO (2024): Asarum europaeum L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000550828. Accessed on: 04 Jan 2024
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus