Estragon, estragonpuju

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Astrilaadsed/ Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Puju / Artemisia
Liik: Estragonpuju / Artemisia dracunculus L.

Botaaniline kirjeldus
Estragonpuju on mitmeaastane rohttaim perekonnast puju, sugukonnast korvõielised. Taim on harunev ja kasvab 120–150 cm kõrguseks. Läikivrohelised lehed on lantsetjad, 2–8 cm pikad, 2–10 mm laiad ja neil on terve või veidi hambuline serv. Lehed on pisut karvased, ilma rootsuta. Estragoni korvõisikud on väikesed, ümarad, valkjaskollased või kollakasrohelised ning koondunud pöörisjasse liitõisikusse. Õied moodustuvad moodustuvad väikestes 2–4 mm läbimõõduga korvõisikutes, kus igas korvõisikus on kuni 40 kollast või rohekaskollast õit. Taim on iseloomuliku lõhnaga. l. [1, 2, 3]

Estragonil on kaks peamist teisendit: vene estragon (tuntud ka kui vene estragonpuju, Artemisia dracunculus var. inodora) ja prantsuse estragon (tuntud ka kui prantsuse estragonpuju või saksa estragon, Artemisia dracunculus var. sativa). Vene estragon kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks ja on iseloomuliku mõru maitsega, samas kui prantsuse estragon on madalama kasvuga, 60-80 cm kõrgune, ja on magus aniisise maitsega. Hoolimata prantsuse estragoni tugevamast aroomist, mis tuleneb selle 3% eeterlike õlide sisaldusest, on põhjapoolsetes piirkondades levinum vene estragon, mille eeterlike õlide sisaldus on vaid 0,1%. Vene estragon on külmakindlam ja võimeline seemnetega paljunema. Eestis tuleb prantsuse estragoni kasvatada üheaastase taimena. Prantsuse estragoni paljundatakse vegetatiivselt. [3]

Levila
Taim on levinud enamikus parasvöötme Aasias, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Põhja-Ameerika lääneosas. [3]

Toime ja kasutamine
Estragonpuju on rahvameditsiinis laialdaselt kasutusel paljude erinevate haiguste korral, sealhulgas diabeedi, vähi ja nakkushaiguste leevendamiseks ja raviks. [1] Lehed sisaldavad eeterlikku õli 1,5–3 ml/100 g kuivmassi kohta, kuid nendes leidub ka teisi toimeaineid, nagu alkamiide, kumariine, fenüülpropanoide, flavonoide ja kalkoone. Estragonpuju eeterliku õli peamised koostisosad on estragool, metüüleugenool, sabineen, limoneen, trans-anetool, β-otsimeen, terpinoleen, α-otsimeen, terpinen-4-ool ja elemitsiin. [4] Taim on aromaatne ja maitsekas, seetõttu kasutatakse seda eelkõige toitude maitsestamiseks. Vesitõmmis ja sellest valmistatud joogid suurendavad söögiisu, parandavad seedimist ja neil on nõrk üldtugevdav ja diureetiline toime. [5] 

Droogiks on ürti ja lehti, mis varutakse õitsemise ajal ja kuivatatakse 40 °C juures. Soovitatakse kasutada C vitamiini puuduse korral skorbuudivastase vahendina. Välispidiselt kasutatakse peavalu ja reuma puhul. [5] 

Kasutatud allikad
1. Mrabti, H. N., Hachlafi, N. E., Al-Mijalli, S. H., & jpt. (2023). Phytochemical Profile, Assessment of Antimicrobial and Antioxidant properties of Essential Oils of Artemisia herba-alba Asso., and Artemisia dracunculus L.: Experimental and Computational Approaches. Journal of Molecular Structure, 1294, 136479. https://doi.org/10.1016/j.molstruc.2023.136479
2. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, September 25). tarragon. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/tarragon
3. Tarragon. (n.d.). In Wikipedia. Retrieved October 31, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Tarragon.
4. Hazarika, U., Kovacs, Z., Bodor, Z., & Gosztola, B. (2022). Phytochemicals and organoleptic properties of French tarragon (Artemisia dracunculus L.) influenced by different preservation methods. Lebensmittel-Wissenschaft & Technologie, 169, 114006. https://doi.org/10.1016/j.lwt.2022.114006
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus