Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Puju (Artemisia)
Liik: Estragonpuju - Artemisia dracunculus L.

Botaaniline kirjeldus
Estragonpuju on mitmeaastane rohttaim perekonnast puju, sugukonnast korvõielised. Taim on harunev ja kasvab 120–150 cm kõrguseks. Läikivrohelised lehed on lantsetjad, 2–8 cm pikad, 2–10 mm laiad ja neil on terve või veidi hambuline serv. Lehed on pisut karvased, ilma rootsuta. Estragoni korvõisikud on väikesed, ümarad, valkjaskollased või kollakasrohelised ning koondunud pöörisjasse liitõisikusse. Õied moodustuvad moodustuvad väikestes 2–4 mm läbimõõduga korvõisikutes, kus igas korvõisikus on kuni 40 kollast või rohekaskollast õit. Taim on iseloomuliku lõhnaga. l. [1, 2, 3]

Estragonil on kaks peamist teisendit: vene estragon (tuntud ka kui vene estragonpuju, Artemisia dracunculus var. inodora) ja prantsuse estragon (tuntud ka kui prantsuse estragonpuju või saksa estragon, Artemisia dracunculus var. sativa). Vene estragon kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks ja on iseloomuliku mõru maitsega, samas kui prantsuse estragon on madalama kasvuga, 60-80 cm kõrgune, ja on magus aniisise maitsega. Hoolimata prantsuse estragoni tugevamast aroomist, mis tuleneb selle 3% eeterlike õlide sisaldusest, on põhjapoolsetes piirkondades levinum vene estragon, mille eeterlike õlide sisaldus on vaid 0,1%. Vene estragon on külmakindlam ja võimeline seemnetega paljunema. Eestis tuleb prantsuse estragoni kasvatada üheaastase taimena. Prantsuse estragoni paljundatakse vegetatiivselt. [3]

Levila
Taim on levinud enamikus parasvöötme Aasias, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Põhja-Ameerika lääneosas. [3]

Toime ja kasutamine
Estragonpuju on rahvameditsiinis laialdaselt kasutusel paljude erinevate haiguste korral, sealhulgas diabeedi, vähi ja nakkushaiguste leevendamiseks ja raviks. [1] Lehed sisaldavad eeterlikku õli 1,5–3 ml/100 g kuivmassi kohta, kuid nendes leidub ka teisi toimeaineid, nagu alkamiide, kumariine, fenüülpropanoide, flavonoide ja kalkoone. Estragonpuju eeterliku õli peamised koostisosad on estragool, metüüleugenool, sabineen, limoneen, trans-anetool, β-otsimeen, terpinoleen, α-otsimeen, terpinen-4-ool ja elemitsiin. [4] Taim on aromaatne ja maitsekas, seetõttu kasutatakse seda eelkõige toitude maitsestamiseks. Vesitõmmis ja sellest valmistatud joogid suurendavad söögiisu, parandavad seedimist ja neil on nõrk üldtugevdav ja diureetiline toime. [5] 

Droogiks on ürti ja lehti, mis varutakse õitsemise ajal ja kuivatatakse 40 °C juures. Soovitatakse kasutada C vitamiini puuduse korral skorbuudivastase vahendina. Välispidiselt kasutatakse peavalu ja reuma puhul. [5] 

Kasutatud allikad
1. Mrabti, H. N., Hachlafi, N. E., Al-Mijalli, S. H., & jpt. (2023). Phytochemical Profile, Assessment of Antimicrobial and Antioxidant properties of Essential Oils of Artemisia herba-alba Asso., and Artemisia dracunculus L.: Experimental and Computational Approaches. Journal of Molecular Structure, 1294, 136479. https://doi.org/10.1016/j.molstruc.2023.136479
2. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, September 25). tarragon. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/tarragon
3. Tarragon. (n.d.). In Wikipedia. Retrieved October 31, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Tarragon.
4. Hazarika, U., Kovacs, Z., Bodor, Z., & Gosztola, B. (2022). Phytochemicals and organoleptic properties of French tarragon (Artemisia dracunculus L.) influenced by different preservation methods. Lebensmittel-Wissenschaft & Technologie, 169, 114006. https://doi.org/10.1016/j.lwt.2022.114006
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Artemisia
Species: Tarragon - Artemisia dracunculus L.

Botanical Description
Tarragon is a perennial herbaceous plant from the Artemisia genus, belonging to the Asteraceae family. The plant is branched and grows to a height of 120–150 cm. Its glossy green leaves are lanceolate, 2–8 cm long, and 2–10 mm wide, with entire or slightly serrated margins. The leaves are slightly hairy and lack petioles. Tarragon's capitula are small, rounded, whitish-yellow or yellowish-green, and arranged in a panicle-like compound inflorescence. Each capitulum, measuring 2–4 mm in diameter, contains up to 40 yellow or greenish-yellow flowers. The plant has a distinctive aroma. [1,2,3]

There are two main varieties of tarragon:
Russian tarragon (Artemisia dracunculus var. inodora), which grows up to 1.5 meters tall and has a characteristically bitter taste.
French tarragon (Artemisia dracunculus var. sativa), also known as German tarragon, which is shorter (60–80 cm tall) and has a sweet anise-like flavor.

Despite its stronger aroma due to a 3% essential oil content, French tarragon is less commonly grown in northern regions due to its lower cold tolerance, whereas Russian tarragon, which contains only 0.1% essential oils, is more resilient and reproduces via seeds. In Estonia, French tarragon must be grown as an annual. It propagates vegetatively. [3]

Distribution
Tarragon is native to most temperate regions of Asia, Central and Eastern Europe, and western North America. [3]

Effects and Uses

Tarragon has been widely used in traditional medicine for the treatment of various diseases, including diabetes, cancer, and infectious diseases. [1] The leaves contain 1.5–3 ml of essential oil per 100 g of dry matter, along with other active compounds such as alkylamides, coumarins, phenylpropanoids, flavonoids, and chalcones. The main components of tarragon essential oil include estragole, methyl eugenol, sabinene, limonene, trans-anethole, β-ocimene, terpinolene, α-ocimene, terpinen-4-ol, and elemicin. [4]

Tarragon is highly aromatic and flavorful, making it a popular culinary herb. Infusions and beverages made from tarragon stimulate appetite, improve digestion, and have mild tonic and diuretic effects. [5]

The dried drug consists of the herb and leaves, harvested during flowering and dried at 40°C. Tarragon has been recommended as a remedy for vitamin C deficiency and was historically used to prevent scurvy. Externally, it has been applied for headaches and rheumatism. [5]

References
1. Mrabti, H. N., Hachlafi, N. E., Al-Mijalli, S. H., et al. (2023). Phytochemical Profile, Assessment of Antimicrobial and Antioxidant properties of Essential Oils of Artemisia herba-alba Asso., and Artemisia dracunculus L.: Experimental and Computational Approaches. Journal of Molecular Structure, 1294, 136479. https://doi.org/10.1016/j.molstruc.2023.136479
2. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, September 25). Tarragon. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/tarragon
3. Tarragon. (n.d.). In Wikipedia. Retrieved October 31, 2023, from https://en.wikipedia.org/wiki/Tarragon
4. Hazarika, U., Kovacs, Z., Bodor, Z., & Gosztola, B. (2022). Phytochemicals and organoleptic properties of French tarragon (Artemisia dracunculus L.) influenced by different preservation methods. Lebensmittel-Wissenschaft & Technologie, 169, 114006. https://doi.org/10.1016/j.lwt.2022.114006
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus