Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed/ Magnoliphyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledonae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Liilialised / Amaryllidaceae
Perekond: Lauk / Allium
Liik: Karulauk / Allium ursinum L.
Botaaniline kirjeldus
Karulauk mitmeaastane sibultaim, mis kuulub üheiduleheliste klassi ja perekonda lauk. Selle sibulad on kitsad. Lehed on elliptilised, kuni 25 cm pikkuseid ja 7 cm laiuseid (sarnanevad maikellukese lehtedega). Selgelt eristuv leheroots on kuni 20 cm pikkune. Õievarre ristlõige on kolmnurkne. Õisik on sarikas koosneb kuuest kuni kahekümnest valgest tähtjast õiest. Erinevalt teistest perekonna lauk liikidest, ei moodusta karulauk sigisibulaid. Õiekroon on kolmetine. Kroonlehtede läbimõõt on umbes 16–20 mm. Õis on kellukjas-tähtjas.. Tolmukad kroonist lühemad. Taim eritab küüslaugulõhna. [1, 2]
Levila
Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. [3]
Toime ja kasutamine
Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalis eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied. [3] Eestis kuulub taim looduskaitse alla ja tema korjamine looduslikust elupaigast vähendab populatsioonide elujõudu. Tarvitamiseks ja müügis tuleb karulauku kultiveerida.
Alliin on ebapüsiv ühend ja muundub ensüümide toimel allitsiiniks. Allitsiin on oluline antibakteriaalse, viirusevastase ja parasiidivastase toimega ühend. Küüslaugu iseloomuliku lõhna ja maitse annavad eeterlikud õlid nagu allitsiin ja teised sulfiidid. [4] Karulauk kiirendab seedimist, langetab vererõhku, soodustab uriinieritust, takistab trombide teket ning vähendab vere kolesteroolisisaldust. Samuti aitab ära hoida ateroskleroosi ja välispidiselt parandab haavu. Kasutatakse maitsetaimena nagu ka küüslauku. Varem on karulauku kasutatud ka ussnugiliste väljutamiseks. [1]
Kasutatud allikad
1. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (M. Leht, Ed.; Vol. 3). Eesti Loodusfoto.
3. Karulauk. (14. oktoober 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 09:20, 20. november 2023, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karulauk&oldid=6501307.
4. Jansen, P. (2021). Küüslaugu sordiomaduste mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile [Influence of genotype on the yield and quality of garlic] (Magistritöö). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse õppekava. Tartu.
