Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Liilialised / Liliaceae
Perekond: Lauk / Allium L.
Liik: Murulauk / Allium schoenoprasum L.
Botaaniline kirjeldus
Murulauk on mitmeaastane rohttaim ehk püsik, mis kasvab 10–30 cm kõrguseks. Lehed on 0,7–2 mm läbimõõduga, ruljad ja neid on üks või kaks. Varred ja lehed õõnsad. Lehed on varre pikkused. 3–9 mm läbimõõduga sibulad on 1–3 kaupa lühikese risoomi küljes. Varre allosa on tihti tume-lillakaspunane.
Õied on koondunud varre tippu, lühiraolistessse sarikatesse. Õisik alusel kahe jääva kandelehega. Õieraod on erineva pikkusega. Õiekattelehed roosakad kuni lillakaspunased, teravad. Tolmukad õiekattelehtedest kolm korda lühemad. Sigimik on ülemise paigutusega; emakkond on tsönokarpne, kolmeosaline. Emakas on ühe niitja kaelaga. Vili on kupar. Murulauk on õrna küüslaugu lõhnaga ning kasvab tiheda muruna. [1, 2]
Levila
Kasvab paiguti Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel, kadastikes ja niitudel. [1,2] Looduslikult kasvab ka Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. [4]
Toime ja kasutamine
Euroopas on murulauku maitsetaimena kasutatud juba varasest keskajast. Murulaugu lehti kasutatakse suppides, keeduroogades, salatites ja ka võileivatäidisena. Siberis säilitatakse soolatud murulauku talviseks kasutamiseks. Murulauk sisaldab suhteliselt suures koguses C-vitamiini, karoteeni ja kaltsiumi. [4] Sarnaselt teistele laukudele sisaldab ka murulauk alliini, mis laguneb tugevatoimeliseks antibiootilise toimega allitsiiniks. Murulauku meditsiinis eriti ei kasutata, sest selle toime on nõrgem kui teistel sama perekonna esindajatel, küüslaugul ja sibulal. [5]
Kasutatud allikad
1. Leht, M., Allium schoenoprasum: murulauk. eElurikkus. https://elurikkus.ee/biehub/species/2661?&lang=et (24.09.2023).
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja (M. Leht, Ed.). EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
3. Singh, V., Chauhan, G., Krishan, P., & Shri, R. (2018). Allium schoenoprasum L.: a review of phytochemistry, pharmacology and future directions. Natural Product Research, 32(18), 2202–2216. https://doi.org/10.1080/14786419.2017.1367783
4. Tatlioglu, T. (1993). Chive: Allium schoenoprasum L. Genetic Improvement of Vegetable Crops, 3–13. https://doi.org/10.1016/B978-0-08-040826-2.50005-9
5. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
