Küüslauk

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised / Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed / Asparagales
Sugukond: Amarüllilised / Amaryllidaceae
Perekond: Lauk / Allium
Liik: Küüslauk / Allium sativum L.

Botaaniline kirjeldus
Mitmeaastane kuni 70 cm kõrgune köögiviljaaedades kasvatatav rohttaim. Liitsibul koosneb kuni 12 tütar- ehk kõrvalsibulast ehk küünest, mida ümbritsevad kuivsoomused. Peasibulast lähtub pikkade ja kitsaste lehtedega torujas vars ning pikad, kitsad ja nahkjad õhukesed lehed. Terve leheservaga lehed on 10–15 cm pikad ja vastaka asetusega. Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õiesarikas. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest, mis meie kliimavöötmes harilikult ei avane, millel ei moodustu seemneid. Lisaks arenevad õisikus sigisibulad, mille abil taim vegetatiivselt paljuneb. Putkumatutel sortidel ei moodustu õiget õisikuvart, neid on hõlpsam paljundada ja nad säilivad kauem. Punakasvalged õied on kerajates sarikates. [2]

Leviala
Pärineb tõenäoliselt Aasia läänepoolsetelt aladelt, kasvatatakse kogu maailmas mõõduka ja lähistroopilise kliimaga piirkondades [9]. Küüslaugu looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias, Altais ja Pamiiri piirkonnas. [3]

Toime ja kasutamine
Küüned sisaldavad keskmiselt 35-42% kuivainet, sealhulgas 6-8% toorvalku ja 7-28 mg/100g C-vitamiini. Küüslaugule annavad iseloomuliku kibeda maitse ja spetsiifilise aroomi eeterlikud õlid (allitsiinid), mille sisaldus küüntes on keskmiselt 0,23-0,74%. Alliin on ebapüsiv ühend ja muundub ensüümide toimel allitsiiniks. Allitsiin on oluline antibakteriaalse, viirusevastase ja parasiidivastase toimega ühend. Küüslaugu iseloomuliku lõhna ja maitse annavad eeterlikud õlid nagu allitsiin ja teised sulfiidid. Küüslauk sisaldab ka lenduvat õli, fütosteriine ja alliini, mis paiknevad taimes eraldi allinaasist. Allitsiini sisaldus küüslaugus varieerub sõltuvalt taime geneetikast, kasvukohast, kliimast ja kasvatamisviisides [4]

Küüslauku peetakse koos naistepuna ja ženšenniga üheks maailma enim kasutatavamaks ravimtaimeks. Toime sarnaneb sibulaga, kuid on tugevam ja mitmekülgsem. Küüslauk on ateroskleroosi ennetav, immuunsüsteemi ergutav, seedetegevust soodustav. Lisaks on ta vere kolesterooli triglütseriidide sisaldust langetam, vererõhku madaldav. Soolestikus vähendab küüslauk käärimis- ja roiskumisprotsesse. On põletikuvastane ja aitab välispidiselt kaasa haavade paranemisele. Võimalik on kasvajavastane toime. Küüslauk on mikroobi-, viiruse-, seene- ja parasiidivastane ning sellel on maksa kaitsev toime. Ta vähendab vere hüübivust ja trombide tekkimise ohtu. Küüslauk ergutab ka sugunäärmete tööd. Taime kasutatakse külmetushaiguste ennetaja ja leevendajana. Temast toodetakse kuivatatud pulbrit, kuivekstrakte, kaetud tablette, õlitõmmiseid ja zelatiinkapsleid [2]. Lisaks raviomadustele, on küüslauk ka hea köögivili ja maitsetaim. [4]

Kasutatud allikad
1. E-elurikkuse andmebaas. (2023). Occurrences Record. Vaadatud 01.10.2023.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3. Raudseping, M. (2006). Sibul aias ja köögis. Tallinn: Maalehe Raamat.
4. Jansen, P. (2021). Küüslaugu sordiomaduste mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile [Influence of genotype on the yield and quality of garlic] (Magistritöö). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse õppekava. Tartu.
5. Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "garlic". Encyclopedia Britannica, 8 Sep. 2023, https://www.britannica.com/plant/garlic. Accessed 20 November 2023.