Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Kortsleht / Alchemilla
Liik: Kortsleht / Alchemilla sp.
Botaaniline kirjeldus
Kortsleht on mitmeaastane taim, mis õitseb maist juulini. Ta on 5-60cm pikk. Kortslehte jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Taime vars on alusel lamav kuni kaarjalt tõusev, vahel püstine, tavaliselt karvane. Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Kortslehel on mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1 (meie liikidel). Kõikidel Eesti liikidel on tolmukotid arenemata. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Viljaks on pähklike, milles idu areneb mitte viljastatud munarakust, vaid teistest rakkudest. Variseb koos teda ümbritseva õiepõhjaga. Kortsleht paljuneb seemnetega, kuid mitte suguliselt, idu tekib seemne viljastamata munarakust. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomi abil. [1,2]
Levila
Kortsleht on levinud Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Uus-Meremaal sisse toodud. Eestis sage. [2] Ta kasvab niitudel ja teeservadel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides ja põlluservadel. [1, 2]
Toime ja kasutamine
Kortslehte on kasutatud naistel esinevate haiguste raviks, näiteks rinnavähi ja munasarjavähi raviks, sest tal on nendele hormonaalne toime. [3] Sisaldab parkaineid ja seetõttu kasutatakse rahvameditsiinis. Ürti tarvitatakse ka teiste naistehaiguste (menstruatsioonihäired, valgevoolus) puhul ja iseenesliku abordi ärahoidmiseks. Õitest tehtud teed soovitatakse krooniliste põletike korral. Tõmmisega loputatakse üleväsinud ja põletikulisi silmi. Loomad neid värskelt ei taha, kuid kuivanult söövad. Mõned liigid omavad tähtsust heina komponentidena. [2,4]
Kasutatud allikad
1. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
2. Marandi, T., Sarapuu, T., Pedaste, M.,Toom, M. (2005). Taimede kirjeldused. Eesti taimed. https://bio.edu.ee/taimed/ (24.09.2023)
3. Vlaisavljevic, S., Jelaca, S., Zengin,G., Mimica-Dukic,N., Berežni,S., Miljic, M., Stevanovi, Z.D. (2019). Alchemilla vulgaris agg. (Lady's mantle) from central Balkan: antioxidant, anticancer and enzyme inhibition properties. Royal Society of Chemistry, 9(64), 37474–37483. DOI: 10.1039/c9ra08231j
4. Kanak, S., Krzemińska, B., Celiński, R., Bakalczuk, M., & Dos Santos Szewczyk, K. (2022). Phenolic Composition and Antioxidant Activity of Alchemilla Species. Plants (Basel, Switzerland), 11(20), 2709. https://doi.org/10.3390/plants11202709
