Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Roosilaadsed / Rosales
Sugukond: Roosõielised / Rosaceae
Perekond: Maarjalepp / Agrimonia
Liik: Harilik maarjalepp / Agrimonia eupatoria L.
Botaaniline kirjeldus
Harilik maarjalepp on 60–90 cm pikkuseks kasvav mitmeaastane rohttaim. Vars on vaevalt harunenud, tumedarohelist värvi, kogu taim on kaetud pehmete siidiste karvadega. [1] Varre alumine osa on tihedalt lehistunud [2]. Muljudes tuleb välja veidi iseloomulik, kuid aromaatne lõhn. Ovaalsed või orbikulaarsed sulgjad liitlehed on ühendatud paarikaupa, 10 – 18 cm pikkused, lehekesed aluseni hambulise servaga. Kollased õied u 6 mm läbimõõduga paiknevad tipuni arvukalt koos, ülevalt tihedalt kobaras. Ripnev vili on ülevalt kaetud haakjate harjaskarvadega. [1, 3]
Levila
Harilik maarjalepp kasvab pärismaiselt põhjapoolkeral, täpsemalt Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Ameerika ja Aasia parasvöötme aladel. [1, 3]
Toime ja kasutamine
Kõik taime osad on olnud kasutusel juba antiikajast saadik Kreekas. Täpsemalt kasutati neid limaskestapõletiku, tuberkuloosi ja nahahaiguste raviks ning verejooksude peatamiseks. [1]. Taime tähtsamateks bioloogilisteks aktiivosadeks loetakse süsivesikuid, tanniine, terpenoide, fenoolseid komponente (flavanoidid), õlisid jt, kusjuures ravivaid omadusi omistatakse eelkõige flavanoididele [1, 3].
Tõestatud on antibakteriaalne aktiivsus Straphylococcus aureus’e ja alfahemolüütilise streptokoki vastu. Taime vedelekstrakt inhibeeris uuringus bakteri Mycobacterium tuberculosis, kusjuures ka resistentseid tüvesid, ning eeterlik õli oli aktiivne bakteri Bacillus subtilis vastu. Lisaks antibakteriaalsele toimele on kliiniliselt tõestatud ka antiviraalne toime. Taime alkohoolne ja/või vedel ekstrakt on kliinilistes uuringus näidanud haavaparanemist soodustavat, analgeetilist, põletikutunnuseid inhibeerivat, antioksüdantset ja maksakaitsvat toimet ning intravenoosselt manustatud ekstrakt langetas analgeesias olevatel kassidel vererõhku üle 40% võrra. Samuti on katsetatud ja avastatud antidiabeetiline toime, mille käigus langetas taim roti kehakaalu, liigjanusust ning hüperglükeemiat ja soodustas glükoneogeneesi. Inimeste peal tehtud uuring aga näitas, et taim aitab tõhusalt leevendada kroonilise kaskteistsõrmiksoole sümptomeid, kuna üle 75% uurijatest said 25 teraapiapäeva pärast valust lahti. [1]
Kasutatud kirjandus
1. Al-Snafi, A. E. (2015). The pharmacological and therapeutic importance of Agrimonia eupatoria – a review. Asian Journal of Pharmaceutical Science & Technology, 5(2), 1112–1117. https://www.researchgate.net/publication/297715315_The_pharmacological_and_therapeutic_ importance_of_Agrimonia_eupatoria-_A_review (07.10.2023).
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
3. Malheiros, J., Simões, D. M., Figueirinha, A., Cotrim, M. D., Fonseca, D. A. (2022). Agrimonia eupatoria L.: An integrative perspective on ethnomedicinal use, phenolic composition and pharmacological activity. Journal of Ethnopharmacology, 296. DOI: https://doi.org/10.1016/j.jep.2022.115498 (07.10.23).
