Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Roosilaadsed (Rosales)
Sugukond: Roosõielised (Rosaceae)
Perekond: Maarjalepp (Agrimonia)
Liik: Harilik maarjalepp - Agrimonia eupatoria L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik maarjalepp on 60–90 cm pikkuseks kasvav mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast, perekonnast maarjalepp. Vars on vaevalt harunenud, tumedarohelist värvi, kogu taim on kaetud pehmete siidiste karvadega. [1] Varre alumine osa on tihedalt lehistunud katkestunult paaritusulgjate ovaalsete liitlehtedega. 10 – 18 cm pikkused, lehekesed aluseni hambulise servaga. [2] Lehti muljudes eritab taim iseloomulikku, kuid aromaatset lõhna.  Kollased õied on umbes 6 mm läbimõõduga ja moodustavad rohkearvulise, lühikeste õieraagudega kobara õisikuvarre tippu. Ripnev vili on ülevalt kaetud haakjate harjaskarvadega. [1, 3]

Levila
Harilik maarjalepp kasvab pärismaiselt põhjapoolkeral, täpsemalt Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Ameerika ja Aasia parasvöötme aladel. [1, 3]

Toime ja kasutamine
Kõik taime osad on olnud kasutusel juba antiikajast saadik Kreekas. Täpsemalt kasutati neid limaskestapõletiku, tuberkuloosi ja nahahaiguste raviks ning verejooksude peatamiseks. [1]. Taime tähtsamateks bioloogilisteks aktiivosadeks loetakse süsivesikuid, tanniine, terpenoide, fenoolseid komponente (flavanoidid), õlisid jt, kusjuures ravivaid omadusi omistatakse eelkõige flavanoididele [1, 3].

Tõestatud on antibakteriaalne aktiivsus Straphylococcus aureus’e ja alfahemolüütilise streptokoki vastu. Taime vedelekstrakt inhibeeris uuringus bakteri Mycobacterium tuberculosis, kusjuures ka resistentseid tüvesid, ning eeterlik õli oli aktiivne bakteri Bacillus subtilis vastu. Lisaks antibakteriaalsele toimele on kliiniliselt tõestatud ka antiviraalne toime. Taime alkohoolne ja/või vedel ekstrakt on kliinilistes uuringus näidanud haavaparanemist soodustavat, analgeetilist, põletikutunnuseid inhibeerivat, antioksüdantset ja maksakaitsvat toimet ning intravenoosselt manustatud ekstrakt langetas analgeesias olevatel kassidel vererõhku üle 40% võrra. Samuti on katsetatud ja avastatud antidiabeetiline toime, mille käigus langetas taim roti kehakaalu, liigjanusust ning hüperglükeemiat ja soodustas glükoneogeneesi. Inimeste peal tehtud uuring aga näitas, et taim aitab tõhusalt leevendada kroonilise kaskteistsõrmiksoole sümptomeid, kuna üle 75% uurijatest said 25 teraapiapäeva pärast valust lahti. [1]

Droogiks varutakse ürti, mis peenestatakse või pulbristatakse. Droogi saab tarvitada ka jahvatamata kujul. Päevane annus maarjalepa droogi on 3-6 g. Mitte kasutada rasedatel ja imetamisel. Võib ilmneda koostoimeid verd ja vereringet mõjutavate ravimitega. [4]

Kasutatud kirjandus
1. Al-Snafi, A. E. (2015). The pharmacological and therapeutic importance of Agrimonia eupatoria – a review. Asian Journal of Pharmaceutical Science & Technology, 5(2), 1112–1117. https://www.researchgate.net/publication/297715315_The_pharmacological_and_therapeutic_ importance_of_Agrimonia_eupatoria-_A_review (07.10.2023).
2. Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
3. Malheiros, J., Simões, D. M., Figueirinha, A., Cotrim, M. D., Fonseca, D. A. (2022). Agrimonia eupatoria L.: An integrative perspective on ethnomedicinal use, phenolic composition and pharmacological activity. Journal of Ethnopharmacology, 296. DOI: https://doi.org/10.1016/j.jep.2022.115498 (07.10.23). 
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Rosids
Order: Rosales
Family: Rosaceae
Genus: Agrimonia
Species: Common agrimony - Agrimonia eupatoria L.

Botanical Description
Common agrimony (Agrimonia eupatoria) is a perennial herbaceous plant in the Rosaceae family, growing 60–90 cm tall. The stems are slightly branched, dark green, and covered with soft, silky hairs. The lower stems are densely leafy with interruptedly pinnate oval compound leaves measuring 10–18 cm long. The leaflets have serrated margins and emit a characteristic aromatic scent when crushed.

The yellow flowers, approximately 6 mm in diameter, form dense terminal racemes with short pedicels. The fruit is a hanging achene covered in hooked bristles. [1,2]

Distribution
Agrimony is native to the temperate regions of the Northern Hemisphere, including Central and Northern Europe, North America, and Asia. [1,3]

Properties and Uses
Agrimony has been used medicinally since ancient Greece for treating mucosal inflammation, tuberculosis, skin diseases, and bleeding. Its biologically active components include carbohydrates, tannins, terpenoids, phenolic compounds (especially flavonoids), and essential oils. Flavonoids are credited with many of its therapeutic properties. [1,3]

Proven effects include antibacterial activity against Staphylococcus aureus and alpha-hemolytic streptococcus, inhibition of Mycobacterium tuberculosis (including resistant strains), and antiviral properties. Essential oils demonstrated activity against Bacillus subtilis. Clinical studies have shown wound-healing, analgesic, anti-inflammatory, antioxidant, and hepatoprotective effects. Intravenous extracts significantly lowered blood pressure in cats under anesthesia.

Agrimony also has antidiabetic potential, reducing body weight, excessive thirst, and hyperglycemia while promoting gluconeogenesis in rats. Human studies reported relief from chronic duodenal symptoms, with over 75% of patients experiencing pain relief after 25 days of therapy. [1]

The aerial parts of agrimony are harvested and either ground into a powder or used whole. The daily dose is 3–6 g. Agrimony is contraindicated during pregnancy and lactation due to potential interactions with blood and circulatory medications. [4]

References
1. Al-Snafi, A. E. (2015). The pharmacological and therapeutic importance of Agrimonia eupatoria – a review. Asian Journal of Pharmaceutical Science & Technology, 5(2), 1112–1117.
2. Krall, H., et al. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: EMÜ & Eesti Loodusfoto.
3. Malheiros, J., et al. (2022). Agrimonia eupatoria L.: An integrative perspective on ethnomedicinal use, phenolic composition and pharmacological activity. Journal of Ethnopharmacology, 296. DOI: https://doi.org/10.1016/j.jep.2022.115498.
4. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.