Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Roosilaadsed (Rosales)
└── Roosõielised (Rosaceae)
└── Maarjalepp (Agrimonia)
└── Harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria L.) [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria L.) on 30–100 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast. Taim on üldmuljelt tumeroheline ja märgatavalt karvane: vars on püstine ning enamasti väheharunenud, kogu taim võib olla kaetud pehmete karvadega. Lehed on iseloomulikult katkestunult paaritusulgjad (vahelduvad), suuremate lehekesepaaride vahel paiknevad väiksemad lehed; lehekesed on aluseni hambulise servaga ning varre alumine osa on sageli tihedalt lehistunud. [2,3]

Õied on väikesed, kollased ja koondunud pikaks tipmiseks õisikuks, mis on ülaosas tihedam; õitsemisaeg jääb Eestis valdavalt juulisse–augustisse. Viljumisel kujuneb ripnev, ülaosast haakjate harjaskarvadega kaetud „takjasjas“ vilikond, mis soodustab levikut loomade karvkatte ja riiete külge haakudes. [2,3]

Levila
Looduslikult levib Makaroneesias (Assoorid, Kanaari saared, Madeira); Euroopas (Albaania, Austria, Balti riigid, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Kesk-Euroopa Venemaa, Korsika, Tšehhi ja Slovakkia, Taani, Ida-Euroopa Venemaa, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Krimm, Holland, Põhja-Kaukaasia, Põhja-Euroopa Venemaa, Loode-Euroopa Venemaa, Norra, Loode-Balkani poolsaar, Poola, Portugal, Rumeenia, Sardiinia, Lõuna-Euroopa Venemaa, Hispaania, Rootsi, Šveits, Taga-Kaukaasia, Türgi Euroopa-osas, Ukraina); Aasias (Afganistan, Iraak, Iraan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan, Lääne-Siber, Xinjiang, Altai); Aafrikas (Alžeeria, Maroko, Tuneesia). [1]
Introdutseeritud Aasias (Assam); Põhja-Ameerikasse (California, Connecticut, Iowa, Massachusetts, Minnesota, New Mexico, New York, North Carolina, Ohio, Pennsylvania, Tennessee, Wyoming); Okeaanias (New South Wales). [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Harilikku maarjaleppa paljundatakse eeskätt seemnetega; võimalik on ka puhmiku jagamine. Seemnetega paljundamisel võib idanemine olla ebaühtlane. [3,5]
Seemnete idanemise tingimused
Idanemist võib parandada külmstratifitseerimine: katsetes andsid paremaid tulemusi nii kuiv- kui märgkülmstratifitseerimine, sh 10–20 päeva külmstratifitseerimist. [4]
Kasvutingimused
Looduslikult kasvab taim päikeselistel kuni poolvarjulistel kasvukohtadel ning eelistab parasniiskeid kuni kuivemapoolseid muldi ja servaalasid (nt niidud, metsaservad, teede ääred). Eestis on liik laialt levinud ja tavaline. [2,3,6]
Allelopaatia ja sümbioos
Hariliku maarjalepa puhul ei ole allelopaatiline pärssimine kirjanduses keskse või hästi tõendatud mehhanismina esile toodud; kooslustes kujuneb populatsiooni edu pigem valguse, niiskuse ja häiringute ning konkurentsi koosmõjul. [3]

Varumine ja säilitamine
Droogina kasutatakse ürti (Agrimoniae herba) – kuivatatud õitsvaid ladvaosi. Varutakse õitsemise ajal ning kuivatatakse varjulises, hea õhuliikumisega keskkonnas; kuiva droogi hoitakse niiskuse ja valguse eest kaitstult. [3,7]

Keemiline koostis
Droog: Agrimoniae herba (kuivatatud õitsvad ladvaosad).
Kvaliteedinõue: tanniinid ≥ 2,0%, väljendatuna pürogalloolina (kuivas droogis). [7]

Tanniinid
Agrimoniin (ellagitanniin); proantotsüanidiinid (kondenseerunud tanniinid); muud ellagitanniinid ja nende laguproduktid (nt ellaghappe derivaadid). [8,9,13]
Flavonoidid
Kvertsetiini glükosiidid (sh isokvertitsiin); rutiin; hüperosiid; kaempferooli derivaadid; tilirosiid. [8–10,13]
Fenoolhapped
p-Kumaarhape; kohvhape; klorogeenhape; feruulhape ja teised hüdroksükaneelhapped. [8,10,14]
Triterpenoidid
Ursoolhape; oleanoolhape ja teised triterpeensed ühendid. [8,9]
Lenduvad ühendid
Eeterliku õli komponendid (terpeensed ja muud lenduvad ühendid) väiksemates kogustes. [8,9]

Toime ja kasutamine
Euroopa Farmakopöa alusel kasutatakse maarjalepa ürti traditsioonilise taimse ravimina:
— kerge kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks;
— kuristamiseks suu ja neelu kergete põletikuliste seisundite korral;
— välispidiselt kergete nahapõletike ja pindmiste haavade korral.
Näidustused põhinevad pikaajalisel kasutuskogemusel. [15]

Maarjalepa ekstraktidel on näidanud antioksüdatiivset ning põletikuvastast potentsiaali (sh radikaalipüüdmis- ja põletikumarkerite testid). [10,12–14] Lisaks on näidatud, et teatud polüfenooliderikkad fraktsioonid ja üksikühendid (nt isokvertitsiin) võivad avaldada veresoontele lõõgastavat toimet ex vivo inimese arterites. [10] Loomkatsed on näidanud, et maarjalepa ürdi ekstrakt (polüfenooliderikas: tanniinid, flavonoidid, hüdroksükaneelhapped) avaldab põletikuvastast ning hepatoprotektiivset toimet CCl₄-tekitatud maksakahjustuse.[11]

Kasutatud kirjandus
[1] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Agrimonia eupatoria L. In Plants of the World Online. Vaadatud 21. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:316550-2
[2] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Sepp, S., Zingel, H., & Tuulik, T. (2010). Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto.
[3] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[4] Asaadi, A. M. (2022). Influence of some physicochemical treatments to stimulate seed germination of Agrimonia eupatoria L. and Clinopodium vulgare L. Agrotechniques in Industrial Crops, 2(2), 94–103. https://doi.org/10.22126/ATIC.2022.7969.1058
[5] Royal Horticultural Society. (n.d.). Agrimonia eupatoria (agrimony). Vaadatud 16. jaanuar 2026, aadressilt https://www.rhs.org.uk/plants/713/agrimonia-eupatoria/details
[6] Eesti taimede levikuatlas. (2022). Agrimonia eupatoria — harilik maarjalepp. Vaadatud 16. jaanuar 2026, aadressilt https://taimeatlas.ee/2020/Rosaceae/Agrimonia/Agrimonia_eupatoria.html
[7] European Directorate for the Quality of Medicines & HealthCare. (2011). Agrimoniae herba (01/2011:1587). In European Pharmacopoeia. Council of Europe. [Ph. Eur.]
[8] Ghobadi Pour, M., Mirazi, N., Moradkhani, S., Rafieian-Kopaei, M., & Rahimi-Madiseh, M. (2021). A comprehensive review on phytochemical, pharmacological and therapeutic properties of Agrimonia eupatoria L. Journal of Herbmed Pharmacology, 10(1), 14–30. https://doi.org/10.34172/jhp.2021.02
[9] Paluch, Z., Biriczová, L., Pallag, G., Marques, E. C., Vargová, N., & Kmoníčková, E. (2020). The therapeutic effects of Agrimonia eupatoria L. Physiological Research, 69(Suppl 4), S555–S571. https://doi.org/10.33549/physiolres.934641
[10] Malheiros, J., Simões, D. M., Antunes, P. E., Figueirinha, A., Cotrim, M. D., & Fonseca, D. A. (2022). Vascular effects of polyphenols from Agrimonia eupatoria L. and role of isoquercitrin in its vasorelaxant potential in human arteries. Pharmaceuticals, 15(5), 638. https://doi.org/10.3390/ph15050638
[11] Huzio, N., Grytsyk, A., Raal, A., Grytsyk, L., & Koshovyi, O. (2022). Phytochemical and pharmacological research in Agrimonia eupatoria L. herb extract with anti-inflammatory and hepatoprotective properties. Plants, 11(18), 2371. https://doi.org/10.3390/plants11182371
[12] Santos, T. N., Costa, G., Pinto Ferreira, J., Liberal, J., Francisco, V., Paranhos, A., Cruz, M. T., Castelo-Branco, M., Vitória Figueiredo, I., & Batista, M. T. (2017). Antioxidant, anti-inflammatory, and analgesic activities of Agrimonia eupatoria L. infusion. Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine, 2017, Article 8309894. https://doi.org/10.1155/2017/8309894
[13] Milani, F., Muratore, C., Biella, S., Bottoni, M., Rossi, E., Colombo, L., Colombo, P. S., Bruschi, P., Papini, A., & Landini, P. (2025). From traditional medicine to the laboratory: A multidisciplinary investigation on Agrimonia eupatoria L. collected in Valle Imagna (BG, North of Italy). Plants, 14(3), 340. https://doi.org/10.3390/plants14030340
[14] Sukackas, J., Žilius, M., Šaltytė, G., & Raudonė, L. (2025). Optimisation of phenolic compound extraction from Agrimonia eupatoria L. using response surface methodology for enhanced yield of different phenolics and maximised antioxidant activity. Antioxidants, 14(7), 831. https://doi.org/10.3390/antiox14070831
[15] European Medicines Agency. (2015, January 28). Final European Union herbal monograph on Agrimonia eupatoria L., herba (First version; EMA/HMPC/680597/2013). https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-monograph/final-european-union-herbal-monograph-agrimonia-eupatoria-l-herba-first-version_en.pdf