Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Tulikalaadsed / Ranunculales
Sugukond: Tulikalised / Ranunculaceae
Perekond: Käoking / Aconitum
Liik: Sinine käoking / Aconitum napellus L.
Botaaniline kirjeldus
Sinine käoking on 50–150 cm kõrgune rohttaim, tugeva naeritaolise lihaka juurikaga. Vars on püstine, tugev, paljas või kaetud liibunud karvadega. Lehed on sõrmjagused, 5–7 osaga, piklike, lineaarsete, süstjate või tömpide tipmetega. Õied on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valkjad, lapilised; ülemine õieleht on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara. [1]
Levila
Sinist käokinga võib kohata mägistes piirkondades, lausa kuni 3000 meetri kõrgusel merepinnast, kuid enamasti eelistab see kasvada madalamatel aladel. Sinine käoking tunneb end kõige paremini niisketes, toitainerikastes ja kergelt happelistes muldades, varjulisese kasvukohas. Taime päritolu on Lääne- ja Kesk-Euroopas, kuid tänapäeval võib seda kohata ka mõnedes Aasia piirkondades ja Okeaania aladel. Hoolimata sellest, et taime leidub mitmesugustes kasvukohtades üle maailma, on sellele ikkagi kõige omaseimad jahedamad ja niiskemad tingimused. [2, 3] Eestis on tuntud vanade taluaedade taimena.
Toime ja kasutamine
Sinine käoking on väga mürgine taim. See sisaldab erinevaid toksilisi diterpenoidseid alkaloide (akonitiini, mesakonitiini, hüpakonitiini, N–desetüülakonitiini, oksoakonitiini, neopelliini, napelliini, neoliin), mis on peamiselt koondunud maaalustesse osadesse. Surmavaks annuseks võib osutuda juba 1-2 g mugulaid. Kõik taime osad mürgised, kusjuures mürgistus võib ilmneda ka kontaktist nahaga. [4] Käokinga alkaloidid on kardio-ja neurotoksilised ja pärsivad naatriumi kanalite tööd lihas-ja närvirakkudes. [5]
Käokinga alkaloididel on valu vaigistav, põletikuvastane, palavikku alandav ja südame arütmia vastane toime. Rahvameditsiinis on teda kasutatud närvi-lihase- ja reumaval, samuti nahapõletiku ja migreeni korral. [7] Sinist käokinga on kasutatud külmetuse ja üldise nõrkuse ennetamiseks, näohalvatuse ja podagra korral. [6]
Kasutatud kirjandus
1. Tammeorg, J., Kook, O., & Vilbaste, G. (1975). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus, lk 78
2. Yeshi, K., & Wangchuk, P. (2023). Aconitum napellus (Monkshood). In Exploring Poisonous Plants (pp. 101-112). https://doi.org/10.1201/b23017-8
3. Evelyne Guyon. (2018). Aconitum napellus. 129–133. DOI:10.1016/j.revhom.2018.07.012 (08.09.23)
4. Moritz, F., Compagnon, P., Kaliszczak, I. G., Kaliszczak, Y., Caliskan, V., & Girault, C. (2005). Severe acute poisoning with homemade Aconitum napellus capsules: toxicokinetic and clinical data. Clinical toxicology (Philadelphia, Pa.), 43(7), 873–876. https://doi.org/10.1080/15563650500357594
5. Chan T. Y. (2009). Aconite poisoning. Clinical toxicology (Philadelphia, Pa.), 47(4), 279–285. https://doi.org/10.1080/15563650902904407
6. Shoaib, A., Siddiqui, H. H., Dixit, R. K., Siddiqui, S., Deen, B., Khan, A., Alrokayan, S. H., Khan, H. A., & Ahmad, P. (2020). Neuroprotective effects of dried tubers of Aconitum napellus. Plants, 9(3). DOI: 10.3390/plants9030356 (08.09.23)
7. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
