Harilik raudrohi

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Astrilaadsed / Asterales
Sugukond: Korvõielised / Asteraceae
Perekond: Raudrohi / Achillea
Liik: Harilik raudrohi / Achillea millefolium L.

Botaaniline kirjeldus
Raudrohi, kuuluv perekonda raudrohi ja sugukonda korvõielised, on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim, mis on tuntud oma tugeva iseloomuliku lõhna poolest. See sinakasroheline taim kasvab kõrguseks 20 kuni 70 cm. Taime maapealne vars on püstine või aluselt tõusev, tavaliselt lihtne, kuid mõnikord ülemises osas harunenud, hästi lehistunud ning hallikasrohelise kuni lillakaspunase värvusega. Lehed on süstjad või pikliklineaalsed lihtlehed, mis on sügavalt kaheli- või kolmelisulgjalt lõhestunud süstjateks hõlmadeks, tihti hõredalt karvased.

Raudrohu õied moodustavad 4-5 mm läbimõõduga korvõisikud, mille serval võib olla 3 kuni 10 valget, roosat, punast või lillakat keelõit. Putkõisi on õisikus 14-20, need on määrdunudvalged või kollakad. Õitseb peamiselt suve teisest poolest kuni sügiseni. Vili on piklik, umbes 2 mm pikkune hallikas- või tumepruun seemnis, millel on kitsas heledatiivaline ääris. Seemned valmivad septembris ja oktoobris ning levivad tuule abil.

Maa-alune osa koosneb tugevast, roomavast risoomist, mis on kollakas ja toodab rohkesti maasiseseid võsundeid. Raudrohi paljuneb nii seemnete kui ka vegetatiivselt maa-aluste võsundite abil. 

Levila
Levinud on see taim kogu Euroopas, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas, tulnukana ka Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Kagu-Aasias, Uus-Meremaal ja Austraalias. Eestis on raudrohi väga sage, eriti inimmõjuga paikades nagu teeservad, karjamaad, niidud ja põllupeenrad, eelistades valgusrikkaid ja suhteliselt kuivi kasvukohti. [2,3]

Toime ja kasutamine
Ravimina kasutatakse ürti ja õisi. Raudrohuõites ja lehtedes on ahilliini, hamasuleeni, liiteetreid, kamprit, tujooni, borneooli, tsineooli, apigeniini, luteoliini, parkaineid, vaike, amino- ja orgaanilisi happeid, karotiini ja veel teisigi aineid. [1] Raudrohul on põletiku- ja allergiavastane ja seedimist korrastav toime. Suurendab sapi- ja uriinieritust, leevendab kõhukrampe, menstruatsiooni- ja gaasivaevusi, kuna on soole ning sapi- ja kuseteede silelihaseid lõdvestav. Aitab hingamisteede põletike, gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite korral. Värskelt puruksmuljutud taim peatab verejooksu väiksematest haavadest. [1,2,4]

Raudrohtu kasutatakse peamiselt seedimise korrastamiseks, puhituse vastu, maksakrampide korral. Rahvameditsiinis hinnatakse teda kui head köharohtu. Väliselt tarvitatakse nina-, igeme, haavaverejooksu korral. [1,2] Droogiks varutakse õisi ja ürti, mis kogutakse õitsemise ajal 15 cm ladvaosadega ja kuivatatakse 30-40 °C juures. Rasedusel vastunäidistatud. Pikaaegsel suuretes annustes kasutamise korral võib põhjustada vere paksenemist ja trombe. [3]

Kasutatud kirjandus
1. Gorbunova, T. (1996). Ravimtaime atlas: praktiline ravimtaimemääraja kõigile. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
2. Sander, R. (2009). Kubija Ürditalu ravimtaimed. Tallinn: Varrak
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
4. European Union herbal monograph on Achillea millefolium L., herba.(2020). Committee on Herbal Medicinal Products (HMPC). European Medicines Agency (EMA).
https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-opinion/final-european-union-herbal-monograph-achillea-millefolium-l-herba-revision-1_en.pdf (30.09.2023)