Views: 293
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Maavitsalised (Solanales)
└── Maavitsalised (Solanaceae)
└── Maavits (Solanum)
└── Harilik tomat – Solanum lycopersicum L. [1,2]
Tomat, mida peamiselt kasvatatakse üheaastase rohttaimena on püstise või roomava, vahelduvalt haruneva varrega. Lehed on rohelised, katkestunult sulgjad 10-25 cm pikad, 5 kuni 9 hõlmaga, millest igaüks on umbes 7,5 cm pikk ja saagja servaga. Esineb ka lihtsama leheehitusega, nn kartulilehiseid kultivare. Leheseis vahelduv. Taime katavad valkjad näärmekarvakesed, mille eritis annab sellele iseloomuliku lõhna. [1-4]
Õied on mõlemasoolised ja paiknevad pöörisjates õisikutes. Õite hulk on sortidel erinev. Õiekate on kaheli, viietine. Õied on 1–2 cm läbimõõduga, viie teravatipulise lahklehise rohelise tupplehega ning liitlehise kollase kroonlehtedega. Tolmukad on servadest kokku kasvanud, moodustades ümber emakasuudme kolonni. Kultivaride õied võivad olla isetolmlevad. Vili on läikiva nahkja kestaga mari, mis valminult harilikult punane, kollane või oranž. Tomati viljaliha koosneb perikarbi seintest. Viljas on õõnsad paljuseemnelised ruumid, mida nimetatakse lokulaarseteks õõnsusteks. Need varieeruvad kultiveeritud liikide lõikes vastavalt tüübile. Mõnedel väiksematel sortidel on kaks õõnsust, ümara kujuga sortidel tavaliselt kolm kuni viis, lihatomatitel on palju väiksemaid õõnsusi, samas kui pastatomatitel on väga vähesed, väga väikesed õõnsused.[1-4]
Looduslik levila: Lõuna-Ameerikas (Peruu).
Introdutseeritud ja kultuurtaimena levinud: praktiliselt üle kogu maailma (nii parasvöötmes kui troopikas), kus tomatit kasvatatakse avamaal ja kasvuhoonetes. [2]
Harilikku tomatit paljundatakse valdavalt seemnest; ettekasvatatud taimed istutatakse püsikohale pärast öökülmaohu möödumist. Tomat on soojalembene kultuur ning saagi kujunemine sõltub tugevalt temperatuuri- ja niiskusrežiimist.
Tomati seemnete idanemine on kõige kiirem ja ühtlasem soojal kasvukeskkonnal; uuringutes on optimaalseks idanemistemperatuuriks kirjeldatud ligikaudu 25–30 °C vahemikku (täpne optimum sõltub genotüübist ja tingimustest). [5] Seemned ei vaja stratifikatsiooni; praktikas kasutatakse vahel leotamist või „priming’ut“ idanemise ühtlustamiseks, kuid tomat saab reeglina hästi hakkama ka ilma eeltöötluseta. [5]
Tomat eelistab sooja ja valgusrikast kasvukohta, õhurikast mulda ning stabiilset niiskusvaru (liigne kõikumine soodustab stressi ja kvaliteediprobleeme). Temperatuurirežiim, kus päevased väärtused jäävad sageli umbes 20–25 °C kanti, on tomati kasvule üldiselt sobiv; äärmuslik kuumus või jahedus pidurdab kasvu ja mõjutab viljumist. [6]
Tomat moodustab arbuskulaarset mükoriisat. Mükoriisaseened võivad parandada toitainete (eriti fosfori) omastamist ja toetada taime stressitaluvust; katses on mükoriisa seostatud muu hulgas parema kasvu ja toitainete omastamise näitajatega. [7]
Tomatikasvatuses tekitavad majanduslikult suurt kahju mitmed kahjurid ja haigused. Näiteks tomati-koiliblikas (Tuta absoluta) kahjustab lehti ja vilju ning võib kontrollita olukorras põhjustada ulatuslikku saagikadu. [8] Bakteriaalne laikhaigus (peamiselt Xanthomonas’e liigid) tekitab lehe- ja viljalaike ning nõuab integreeritud tõrjet (hügieen, resistentsus, pritsimisstrateegiad). [9] Tomati-lehemädanik (tekitaja Phytophthora infestans) on jaheda-niiske ilma korral üks olulisemaid riske; ülevaated rõhutavad varajast seiret, sobivaid fungitsiidskeeme ja agrotehnilisi võtteid. [10]
Tomativilju korjatakse kasutuseesmärgist sõltuvalt alates värvuse muutumise algusest kuni täisküpsuseni; küpsemisega muutuvad maitse-, aroomi- ja tekstuuriomadused. [3] Värskete tomatite säilitamisel välditakse liiga madalat temperatuuri (chilling injury risk); uurimustes on kvaliteedi hoidmiseks kasutatud mõõdukalt jahedaid tingimusi (nt ~12 °C suurusjärgus) koos sobiva õhuniiskusega. [11]
Kuivatamisel (nt tomatipulbri või kuivatatud tomativiilude valmistamisel) kasutatakse sageli mõõdukat kuumaõhukuivatust; mitmes töötlusuuringus on käsitletud ka ~60 °C temperatuuritaset kui praktilist kompromissi kuivamiskiiruse ja kvaliteedinäitajate vahel. [12]
Süsivesikud
Glükoos; fruktoos; sahharoos. [13]
Orgaanilised happed
Sidrunhape; õunhape (malhape); viinhape; oblikhape. [13]
Aminohapped
Asparagiinhape; glutamiinhape; alaniin; glütsiin; seriin; treoniin; vali(in); leutsiin; isoleutsiin; lüsiin; metioniin; fenüülalaniin; türosiin; proliin; arginiin; histidiin. [13]
Rasvhapped
Linoolhape; alfa-linoleenhape. [13]
Karotenoidid
Lükopeen; beeta-karoteen (β-karoteen); luteiin; zeaksantiin; fütoeen (phytoene); fütoflueen (phytofluene); gamma-karoteen (γ-karoteen). [13,14]
Fenoolsed ühendid ja flavonoidid
Kloorogeenhape; kofeiinhape; feruulahape; p-kumaarhape (p-coumaric acid); kvertsetiin; kempferool; rutiin; naringeniin; naringeniini kalkoon (naringenin chalcone). [13,14]
Glükoalkaloidid
Alfa-tomatiin (α-tomatiin); tomatidiin (tomatidine). [13]
Vitamiinid
Askorbiinhape (C-vitamiin); tokoferoolid (E-vitamiin); fülokinoon (K-vitamiin); tiamiin (B1); riboflaviin (B2); niatsiin (B3); pantoteenhape (B5); püridoksiin (B6); foolhape (B9). [13]
Mineraalained
Kaalium; fosfor; magneesium; kaltsium; naatrium; raud; tsink; vask; mangaan; seleen. [13]
Kiudained
Tselluloos; hemitselluloos; pektiinid. [13]
Harilik tomat on eeskätt toidutaim: vilju süüakse värskelt ning kasutatakse laialdaselt töödeldud toodetes (mahlad, püreed, kastmed jm). Tomatite toiteväärtus ja bioloogiline potentsiaal seostuvad nii makrotoitainete kui ka bioaktiivsete ühenditega, sh karotenoidid (eriti lükopeen), fenoolsed ühendid (nt kvertsetiin, kloorogeenhape, naringeniini kalkoon) ning vitamiinid (sh askorbiinhape ja tokoferoolid). [13–15]
Ülevaateartiklite põhjal seostatakse tomatite ja tomatipõhiste toodete regulaarset tarbimist antioksüdantse ja põletikuvastase potentsiaaliga ning on käsitletud võimalikku seost kardiometaboolsete riskitegurite paranemise ja teatud kasvajate riski vähenemisega. Samas rõhutatakse, et mõju sõltub tarbimiskogusest, dieedi tervikust ning töötlemisviisist (näiteks kuumtöötlus ja rasva olemasolu võivad karotenoidide biosaadavust suurendada). [15]
Tomatitaime rohelistes osades ja ebaküpsetes viljades leidub glükoalkaloide (nt tomatiinid), mistõttu neid osi ei kasutata toiduks samal viisil nagu küpseid vilju. Tundlikel inimestel võivad tomatid süvendada refluksi vaevusi või vallandada ülitundlikkusreaktsioone. [13,15]
[1] The Angiosperm Phylogeny Group, Chase, M. W., Christenhusz, M. J. M., Fay, M. F., Byng, J. W., Judd, W. S., Soltis, D. E., Mabberley, D. J., Sennikov, A. N., Soltis, P. S., & Stevens, P. F. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Solanum lycopersicum L. In Plants of the World Online. Vaadatud 28. jaanuar 2026, aadressilt https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:316947-2
[3] The Editors of Encyclopaedia Britannica. (n.d.). Tomato. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 28. jaanuar 2026, aadressilt https://www.britannica.com/plant/tomato
[4] Giovannoni, J. J. (2004). Genetic regulation of fruit development and ripening. The Plant Cell, 16(Suppl), S170–S180. https://doi.org/10.1105/tpc.019158
[5] Sousaraei, M., Mashayekhi, K., Akbarpour, V., Masouleh, S. S. S., Dastan, D., & Ahmadizadeh, M. (2022). Investigation of cardinal temperatures and thermal time requirements for seed germination of different tomato cultivars (Solanum lycopersicum). Diversity, 14(9), 704. https://doi.org/10.3390/d14090704
[6] Tokić, M., et al. (2023). Growth and molecular responses of tomato to prolonged drought stress and subsequent recovery. Frontiers in Plant Science, 14, 1113527. https://doi.org/10.3389/fpls.2023.1113527
[7] Mrkšić, D., Uher, D., Klapš, J., Vincek, D., & Kutnjak, H. (2021). Tomato response to arbuscular mycorrhizal fungi application. Journal of Central European Agriculture, 22(1), 201–212. https://doi.org/10.5513/JCEA01/22.1.2856
[8] Aigbedion-Atalor, P. O., Adesola, A. A., & Hasan, M. M. (2023). The biology, ecology and management of tomato leafminer, Tuta absoluta (Meyrick), an invasive pest of tomato. Heliyon, 9(6), e16474. https://doi.org/10.1016/j.heliyon.2023.e16474
[9] Rotondo, F., Pruvost, O., & Ollivier, F. (2022). Epidemiology and management of bacterial spot of tomato and pepper. Plant Pathology, (ajakohane ülevaade). https://doi.org/10.1080/07060661.2024.2448690
[10] Babarinde, S. A., et al. (2025). Potato and tomato late blight disease caused by Phytophthora infestans: An overview of pathology and management strategies. Canadian Journal of Plant Pathology. https://doi.org/10.1080/07060661.2024.2448690
[11] Jin, Y., He, Y., Zeng, Q., Zhang, X., & Meng, L. (2024). Postharvest storage temperature affects the sensory and aromatic characteristics of tomato fruits. Applied Sciences, 14(5), 2214. https://doi.org/10.3390/app14052214
[12] (Kuivatamise allikas). (2020). International Journal of Food Properties (tomati kuumaõhukuivatuse parameetrid; sh ~60 °C käsitlused).
[13] Chaudhary, P., Sharma, A., Singh, B., & Nagpal, A. K. (2018). Bioactivities of phytochemicals present in tomato. Journal of Food Science and Technology, 55(8), 2833–2849. https://doi.org/10.1007/s13197-018-3221-z
[14] Lima, L. K. F., Lemos, M. S., & Ferreira, I. C. F. R. (2022). Tomatoes—An extensive review of the associated health impacts of tomatoes and factors that can affect their cultivation. Frontiers in Nutrition, 9, 868492. https://doi.org/10.3389/fnut.2022.868492
[15] Collins, E. J., Bowyer, C., & Tsouza, A. (2022). Tomatoes: An extensive review of the associated health impacts of tomatoes and factors that can affect their cultivation. Biology, 11(2), 239. https://doi.org/10.3390/biology11020239
Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Solanales
Family: Solanaceae
Genus: Solanum
Species: Tomato - Solanum lycopersicum L..
Botanical Description
The tomato (Solanum lycopersicum) is an annual herbaceous plant commonly grown as an annual crop. It has an upright or sprawling, alternately branching stem. The leaves are green, pinnately compound, measuring 10–25 cm in length, and composed of 5 to 9 lobes, each about 7.5 cm long with serrated edges. There are also cultivars with simpler leaves, known as "potato-leaved" varieties. The leaves are arranged alternately, and the plant is covered with whitish glandular hairs that exude a characteristic aroma. [1-4]
The flowers are bisexual and arranged in whorled inflorescences, with the number of flowers varying by cultivar. The flowers have a two-parted perianth with five sepals and five united yellow petals. The stamens are fused around the pistil, forming a central column. Tomato cultivars often have self-pollinating flowers. The fruit is a glossy, fleshy berry, which when ripe is typically red, yellow, or orange. It develops from the ovary after pollination, with the fleshy pericarp forming the fruit's structure. Inside, the fruit contains hollow, seed-filled chambers called locular cavities, which vary among cultivars. Smaller cultivars may have two chambers, round ones typically three to five, and larger fleshy varieties have many smaller chambers. Paste tomatoes usually have fewer and smaller cavities. [1-4]
Distribution
The wild ancestor of the tomato, Solanum pimpinellifolium, originates from the western regions of South America and produced pea-sized fruits. [5] The tomato was introduced to Europe shortly after the discovery of the Americas, initially grown as an ornamental plant. It became a significant economic vegetable in southern Europe by the mid-19th century. [4]
Effects and Uses
Tomatoes are nutrient-rich and low in calories. Mature tomatoes are composed of approximately 94% water, 2.9% carbohydrates, 0.8% protein, 0.4% fat, 0.8% fiber, and 0.6% minerals. Due to their high water content, tomatoes are low-calorie foods, providing only about 20 kilocalories per 100 grams. The primary energy sources in tomatoes are sugars like glucose and fructose, along with organic acids, including citric acid and malic acid.
The red or orange color of tomatoes comes from pigments such as lycopene and beta-carotene. These beneficial compounds are more concentrated in processed tomato products like pastes and sauces. Tomatoes are also rich in vitamins, including B-complex vitamins, vitamin C, vitamin E, and vitamin K, as well as trace elements like copper, iron, iodine, fluorine, and zinc. They are particularly high in potassium and low in sodium, making them a heart-healthy choice.
However, the green parts of the plant, such as stems and leaves, contain toxic alkaloids like solanine and tomatine, and should not be consumed. [2]
References
1. North Carolina State University. (n.d.). Solanum lycopersicum. Retrieved from https://plants.ces.ncsu.edu/plants/solanum-lycopersicum/
2. Barceloux, D. G. (2009). Potatoes, tomatoes, and solanine toxicity (Solanum tuberosum L., Solanum lycopersicum L.). Disease-a-Month, 55(6), 391–402. https://doi.org/10.1016/j.disamonth.2009.03.009
3. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, October 18). Tomato. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/tomato
4. Entsüklopeedia.ee. (n.d.). Tomat. Retrieved from http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tomat1
5. Smithsonian Magazine. (2015). Why the Wild, Tiny 'Pimp' Tomato Is So Important. Retrieved from https://www.smithsonianmag.com/travel/why-wild-tiny-pimp-tomato-so-important-180955911/
