Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliphyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Maavitsalaadsed / Solanales
Sugukond: Maavitsalised / Solanaceae
Perekond: Tomat / Lycopersion
Liik: Harilik Tomat / Lycopersicon esculentum Mill.
Botaaniline kirjeldus
Tomat, mida peamiselt kasvatatakse üheaastase rohttaimena on püstise või roomava, vahelduvalt haruneva varrega. Lehed on rohelised, katkestunult sulgjad 10-25 cm pikad, 5 kuni 9 hõlmaga, millest igaüks on umbes 7,5 cm pikk ja saagja servaga. Esineb ka lihtsama leheehitusega, nn kartulilehiseid kultivare. Leheseis vahelduv. Taime katavad valkjad näärmekarvakesed, mille eritis annab sellele iseloomuliku lõhna. [1-4]
Õied on mõlemasoolised ja paiknevad pöörisjates õisikutes. (Õite hulk on sortidel erinev) Õiekate kaheli, viietine. Õied on 1–2 cm läbimõõduga, viie teravatipulise lahklehise rohelise tupplehega ning liitlehise kollase kroonlehtedega. Tolmukad on servadest kokku kasvanud, moodustades ümber emakasuudme kolonni. Kultivaride õied võivad olla isetolmlevad. Vili on läikiva nahkja kestaga mari, mis valminult harilikult punane, kollane või oranž. Tõelise viljana areneb see taime munasarjast pärast viljastumist, selle viljaliha koosneb perikarbi seintest. Viljas on õõnsad paljuseemnelised ruumid, mida nimetatakse lokulaarseteks õõnsusteks. Need varieeruvad kultiveeritud liikide lõikes vastavalt tüübile. Mõnedel väiksematel sortidel on kaks õõnsust, ümara kujuga sortidel tavaliselt kolm kuni viis, lihatomatitel on palju väiksemaid õõnsusi, samas kui pastatomatitel on väga vähesed, väga väikesed õõnsused.[1-4]
Levila
Tomati metsik eellane, Solanum pimpinellifolium, on pärit Lõuna-Ameerika lääneosast. Need metsikud vormid kandsid hernesuuruseid vilju. [5] Euroopasse toodi tomat varsti pärast Ameerika avastamist, algul kasvatati teda ilutaimena. Majanduslik tähtsusega köögiviljaks sai tomat Euroopa lõunaosas 19. sajandi keskpaiku. [4]
Toime ja kasutamine
Tomatid on toitaineterikkad, kuid samas madala kalorsusega viljad. Küpsed tomatid koosnevad suuresti veest, mis moodustab umbes 94% nende massist. Lisaks sisaldavad nad 2,9% süsivesikuid, 0,8% valku, 0,4% rasva, 0,8% kiudaineid ja 0,6% mineraalaineid. Tänu kõrgele veesisaldusele on tomatid madala kalorsusega; 100 grammi tomatit sisaldab vaid umbes 20 kilokalorit. Tomatite peamiseks energiaallikaks on suhkrud, nagu glükoos ja fruktoos, ning orgaanilised happed, sealhulgas sidrunhape ja õunhape.
Tomatitele iseloomuliku värvi annavad pigmendid lükopeen ja beetakaroteen. Töödeldud tomatitoodetes, nagu pastades ja kastmetes, on nende kasulike pigmentide kontsentratsioon isegi kõrgem. Lisaks on tomatites rikkalikult vitamiine, sealhulgas B-rühma vitamiine, C-vitamiini, E-vitamiini ja K-vitamiini, samuti mitmeid mikroelemente nagu vask, raud, jood, fluor ja tsink. Tomatid sisaldavad rohkesti kaaliumi ja vähe naatriumi, muutes need tervislikuks valikuks südame tervise toetamiseks.
Siiski tuleb märkida, et tomati rohelised osad, nagu varred ja lehed, sisaldavad mürgiseid alkaloide, sealhulgas solaniini ja tomatiini. Seetõttu on oluline vältida taime roheliste osade tarbimist. [2]
Kasutatud kirjandus
1. North Carolina State University. (n.d.). Solanum lycopersicum. Retrieved from https://plants.ces.ncsu.edu/plants/solanum-lycopersicum/
2. Wikipedia contributors. (2023, October 6). Tomato. In Wikipedia, The Free Encyclopedia. Retrieved 16:00, November 19, 2023, from https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Tomato&oldid=1178881724
3. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, October 18). tomato. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/tomato
4. Entsüklopeedia.ee. (n.d.). Tomat. Retrieved from http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tomat1
5. Smithsonian Magazine. (2015). Why the Wild, Tiny 'Pimp' Tomato Is So Important. Retrieved from https://www.smithsonianmag.com/travel/why-wild-tiny-pimp-tomato-so-important-180955911/
