Nurmnelk

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Nelgilaadsed / Caryophyllales
Sugukond: Nelgilised / Caryophyllaceae
Perekond: Nelk / Dianthys
Liik: Nurmenelk / Dianthus deltoides L.

Botaaniline kirjeldus
Nurmnelk on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim nelgiliste sugukonnast, perekonnast nelk. Taim kasvab sageli hõreda muruna. Kõrgus varieerub 10-30 (-40) cm vahel. Taime iseloomustavad mõlemasugulised, kaheli õiekattega pikaraolised õied, millel on putkjas, teravahambaline ja ripsmelise servaga tupp, mida toetavad alusel kaks või harvem neli kilejat ääristega kõrglehte. Tupp on umbes 1,2-1,6 cm pikk. Kroonlehed on terved, lillakaspunased, harva valged, kaunistatud neelu kohal asuva tumepunase rõnga ja heledamate täppidega. Õied, mille läbimõõt on keskmiselt 1,5-2 cm, paiknevad varre ja selle harude tippudes. Taim õitsedeb juunist augustini ja teda tolmeldudes putukate abil. [1]

Vili on ruljas, tupepikkune kupar, milles seemned valmivad juuli lõpust augusti lõpuni. Seemned on umbes 2 mm pikkused. Lehed on lineaalsed, vahelduvalt kinnitunud lihtlehed, millest õitsevate varte lehed on 1-3 cm pikad ja 1-2 mm laiad, teravatipulised ja alusel tupeks kokku kasvanud. Mitteõitsevate varte lehed on seevastu lühemad ja laiemad, tömbitipulised ning alusel ripsmelised. Lehed on värvuselt tume- või sinakasrohelised, sügisel muutuvad need punaka varjundiga. [1]

Taime maapealne osa koosneb peamiselt õitsevatest varredest, kuid leidub ka vähesel määral mitteõitsevaid varsi. Õitsevad varred on tõusvad kuni lamavad ja alates keskpaigast mitmekordselt kaheks harunenud, kaetud lühikeste karvadega. Maa-alune osa koosneb peenikestest, roomavatest risoomidest. [1]

Levila
Nurmnelk on laialt levinud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas, kuid tema esinemine muutub harvemaks, kui liikuda lõuna ja lääne suunas. Ida suunas ulatub tema levila Venemaal kuni Baikali järveni, ning põhjapoolseimad looduslikud piirid jäävad Tromsosse ja Sør-Varangeri Norrasse. D. deltoides esineb võõrliigina ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. [2] Eestis kasvab taim liivikutel, kuivadel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredates loo-, nõmme- ja palumetsades, teeservadel ja nõlvadel. Lubjapelglik, eelistab liivakaid päikesepaistelisi kasvukohti. Nurmnelk talub väga hästi põuda. [1]

Toime ja kasutamine
Nurmnelgil on verejooksu vastane, valuvaigistav, palavikku alandav, põletikuvastane, higistamist soodustav, spasmidevastane, antibakteriaalne, rögalahtistav, rahustav ja diureetiline toime. [3,4] Rahvameditsiinis on kasutatud valutavate silmade raviks. [1] Kasvatatakse iluaianduses kiviktaimlataimena.

Kasutatud allikad
1.bio.edu.ee. (n.d.). Nurmnelk. võetud aadressilt: https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nurmnelk2.htm  (17, 11. 2023,)
2. Stroh, P. (n.d.). [Dianthus deltoides species account]. Botanical Society of Britain & Ireland. Retrieved September 10, 2023, from https://bsbi.org/wpcontent/uploads/dlm_uploads/Dianthus_deltoides_species_account.pdf
3. AGFonds. (n.d.). Maiden Pink (Dianthus deltoides L.). Retrieved November 17, 2023, from https://www.agfonds.lv/herbs/herbs-m-n/maiden-pink-dianthus-deltoides-l/
4. Shakiba Dastgerdi, A., Rafieian Kopaei, M., Jivad, N., Sedehi, M., Ardeshiri Lordejani, N., & Shakiba Dastgerdi, T. (2015). Effects of the hydro-alcoholic extract of clove (Dianthus deltoides) on inflammation and pain response using the xylene test and hot plate test in mice. Journal of Babol University of Medical Sciences, 17(7). https://doi.org/10.22088/jbums.17.7.58. Retrieved September 10, 2023.