Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Astrilaadsed (Asterales)
Sugukond: Korvõielised (Asteraceae)
Perekond: Soolikarohi (Tanacetum)
Liik: Harilik soolikarohi - Tanacetum vulgare L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik soolikarohi on mitmeaastase ühekojalise rohttaim, kes kuulub korvõieliste sugukonda, perekonda soolikarohi. Taim on tuntud oma iseloomuliku kamprilõhna poolest. Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena, mille kõrguseks on (25) 40-120 cm. Varsi on tavaliselt mitu, need on püstised, tihedalt lehistunud ja ülemises osas sageli harunenud. Värvuselt kahvaturohelised, mõnikord lillakaspunased. Risoomil on arvukalt lühikesi risoomivõsundeid ja lisajuuri. Lehed on üldkujult elliptilised kuni äraspidimunajad, aheneva alusega ja sügavalt sulgjagused. Esimese järgu hõlmasid (kuni 12 paari) on veel omakorda sulglõhised või -jagused. Viimase järgu hõlmad on kitsad, saagja servaga, mõlemal küljel näärmelohukestega. Noored lehed on alumiselt pinnalt hallikarvased. Lehe pikkus kuni 20 cm ja laius 8-10 cm. Juurmised lehed on pikarootsulised, alumised varrelehed lühirootsulised ja ülemised rootsutud. 

Õied on koondunud 7-12 mm läbimõõduga korvõisikuteks. Õisiku alusel on valkja või pruuni kileja äärisega üldkatis. Õisik ise on peaaegu lame ja koosneb ainult kollastest putkõitest. Keskmine osa on viiehambalise krooniga mõlemasugulised õied ja äärmised osad kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Varre tippudes on korvõisikud liitunud suureks kännasjaks liitõisikuks. Õitseb juulist septembrini. Seemnis on pikiribiline, tipul madala kileja hambulise äärisega, mõõtmetega 1,5-1,8 mm pikk ja umbes 0,5 mm lai. [1,2] 

Levila
Levinud laialdaselt Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Ida-Aasias ning tulnukana Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias. Eestis on taim tavaline, harvem esineb Kesk-Eestis. Sagedased kasvukohad on tee- ja põlluservad, jäätmaad, varemed, aga ka rannavallid, rannaniidud ja mõnikord pärisniidud. [2] 

Toime ja kasutamine
Õisikud sisaldavad flavonoide (kvertsiin, luteoliin, akatsetiin), millel on toime sapinõristusele. Taim sisaldab ka eeterlikku õli (kuni 2%, tujooni), millel on mõju sooleussidele ja seetõttu ongi soolikarohtu just eeskätt soolenugiliste tõrjeks kasutatud. Antud ained on mürgised ka inimesele, mistõttu on soolikarohtu tänapäeval seespidiselt tarvitada ei soovitata. Parkainesisaldusest võib olla abi kõhulahtisuse korral. Põletikuvastane, higieritust, seedetegevust, menstruatsiooni soodustav ja palavikku alandav toime on teaduslikult tõestamata. Soolikarohu nimetus tulenebki ilmselt tema rahvameditsiinilisest kasutusest. Ta on vana ja tuntud ravimtaim, mida on kasutatud keskajast saadik sooleparasiitide (peamiselt solkmete ja naaskelsabade) välja tõrjumiseks.

Droogina on kasutatud õisikuid, millest tehti teed, või seemneid, mida söödi või raputati ka võileivale. Soolikarohust on abi otsitud ka soolevaeguste, krampide ja kõhutõve korral ning menstruaaltsükli korrastamiseks. Välispidiselt on soolikarohuga tohterdatud sügelisi, halvasti paranevaid haavu, podagrat ja liigesepõletikku. [2] 

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Tanacetum vulgare L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000114512. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Harilik soolikarohi. (16. aprill 2023). Vikipeedia. Vaadatud: 10:03, 4. jaanuar 2024, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_soolikarohi&oldid=6376551.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Asterales
Family: Asteraceae
Genus: Tenacetum
Species: Three-lobe beggarticks - Bidens tripartita L.

Botanical Description
Common tansy (Tanacetum vulgare) is a perennial, monoecious herbaceous plant belonging to the Asteraceae family, genus Tanacetum. The plant is notable for its characteristic camphor-like scent. Common tansy grows in robust clumps, reaching a height of (25) 40–120 cm. The stems are usually numerous, upright, densely leafy, and often branched in the upper part. The stems are pale green, sometimes tinged with purplish-red. The rhizome features numerous short rhizome offshoots and adventitious roots.

The leaves are elliptic to obovate with a narrowing base and are deeply pinnately divided. The first-order lobes (up to 12 pairs) are further pinnately divided or lobed. The ultimate lobes are narrow, serrated, and have glandular pits on both surfaces. Young leaves are gray-haired on the underside. Leaves can grow up to 20 cm long and 8–10 cm wide. Basal leaves are long-stalked, lower stem leaves have short stalks, and upper leaves are sessile.

The flowers are grouped into flower heads measuring 7–12 mm in diameter. The base of the flower head has an involucre with whitish or brown membranous margins. The inflorescence is nearly flat and consists only of yellow tubular flowers. The central flowers have five-toothed corollas and are bisexual, while the peripheral flowers have three-toothed corollas and are unisexual (female). The flower heads form dense corymbose compound inflorescences at the tips of the stems. The plant blooms from July to September. The achenes are ribbed longitudinally, with a membranous, toothed edge at the tip, measuring 1.5–1.8 mm in length and about 0.5 mm in width. [1, 2]

Distribution
Common tansy is widely distributed across Europe, Siberia, the Far East, Central and East Asia, and has been introduced to North and South America and Australia. In Estonia, the plant is common, although less frequent in Central Estonia. Typical habitats include roadsides, field edges, wastelands, ruins, coastal ridges, coastal meadows, and sometimes natural meadows. [2]

Effects and Uses
The flower heads contain flavonoids (quercetin, luteolin, acacetin), which have choleretic effects. The plant also contains essential oil (up to 2%, including thujone), which has anthelmintic properties and has historically been used to expel intestinal parasites. However, these substances are toxic to humans, and internal use of tansy is no longer recommended. The tannin content may help with diarrhea. Its purported anti-inflammatory, diaphoretic, digestive, menstruation-inducing, and fever-reducing properties have not been scientifically proven.

The name "tansy" likely originates from its traditional use in folk medicine. It has been used since the Middle Ages to expel intestinal parasites, particularly roundworms and pinworms.

As a medicinal product, the flower heads were used to make tea, or the seeds were eaten or sprinkled on bread. Tansy was also sought for relief from intestinal ailments, cramps, and stomach disorders, as well as for regulating the menstrual cycle. Externally, tansy was used to treat scabies, poorly healing wounds, gout, and joint inflammation. [2]

References
1. WFO (2024): Tanacetum vulgare L. Published on the Internet; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000114512. Accessed on: 04 Jan 2024
2. Common Tansy. (April 16, 2023). Wikipedia. Accessed: 10:03, January 4, 2024, at https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_soolikarohi&oldid=6376551