Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Rosiidid (Rosids)
└── Malviidid (Malvidae)
└── Kassinaerilaadsed (Malvales)
└── Kassinaerilised (Malvaceae)
└── Alltee (Althaea)
└── Harilik alltee – Althaea officinalis L. [1]

Botaaniline kirjeldus
Harilik altee on mitmeaastane rohttaim kassinaeriliste sugukonnast, perekonnast alltee. Taimel on viltjaskarvane püstine 60–150 cm kõrgune vars. Lehed on 3–5 hõlmised, täkiliste servadega. Leherootsud on tavaliselt lehelabast lühemad. Alumised lehelabad on laimunajad kuni neerjad, südaja alusega; ülemised lehed on piklikmunajad või munajad. Kroonlehed on kahvaturoosad kuni valged, õied kasvavad kahe või mitme kaupa keskmiste varrelehtede kaenldes. Õie põhja ümbritsevad tupplehtedest poole lühemad kolmnurkse ehitusega katiselehed. Õiekate kaheli, viietine. Tupplehed rohelised, alusel liitunud, palju lühemad kui kroonlehed. Kroonlehed lahklehised, roosad, kuni 2 cm pikkused, moodustavad ketasja õiekrooni. Tolmukaid on palju ja need on alusel kimbuks ühinenud ja moodustavad kimbu. Tolmukate kimbu keskelt ulatub välja emakakael. Vili on 15-22-osaline, umbes 1 cm läbimõõduga jaguvili (skisokarp). [1,2]

Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Ukraina; Loode-Balkani poolsaar; Korsika, Sardiinia, Sitsiilia; Krimm; Euroopa Venemaa: Kesk-Euroopa Venemaa, Ida-Euroopa Venemaa, Lõuna-Euroopa Venemaa; Põhja-Kaukaasia) ning Aafrikas (Alžeeria, Tuneesia) ja Aasias (Afganistan, Iraan, Iraak, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan, Xinjiang; Pakistan, Palestiina, Liibanon-Süüria; Transkaukaasia; Türkiye ja Türkiye Euroopa-osas; Lääne-Siber (Altai, Krasnojarski krai, Lääne-Siber)). [1]

Introdutseeritud Põhja-Ameerikasse (USA: Arkansas, Connecticut, Delaware, Kentucky, Massachusetts, Michigan, Minnesota, Nebraska, New Jersey, New York, North Dakota, Ohio, Pennsylvania, Virginia, Wisconsin; Kanada: New Brunswick, Ontario, Québec), Euroopasse (Balti riigid, Iirimaa, Šveits) ning Aasiasse (Primorje; Lääne-Himaalaja). [1]

Kasvatamine
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega. [3]
Kasvutingimused
Eelistab niiskeid kasvukohti (nt jõekaldad, rannikumärgalad), parasvöötme tingimusi ning niiskemat, liivaka lõimisega substraati. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Seemned idanevad ööpäevaste temperatuuride vaheldumisel 20-30 °C vahel lühipäeva tingimustes. Värsketel seemnetel võib esineda puhkeolekut. Seemnekestade eemaldamine parandab idanevust.. [4] [5]
Allelopaatia ja sümbioos
Moodustab arbuskulaarset mükoriisat. [6]

Varumine ja säilitamine
Droogina kasutatakse eeskätt altee juuri (Althaeae radix); Vähem kasutatakse ka lehti ja õisi. [7]
Juured kuivatatakse 40 °C juures hästi õhutatud ruumis. [8] Droog säilitatakse kuivas, jahedas ja valguse eest kaitstult.

Keemiline koostis
Limaained (polüsahhariidid)
limaained (juurtes ligikaudu 10–20%; lehtedes ligikaudu 6–12%) [7]
glükaanid [7]
heteropolüsahhariidid [7]
D-galakturoonhape [7]
D-glükuroonhape [7]
D-galaktoos [7]
D-glükoos [7]
L-arabinoos [7]
L-ramnoos [7]
Pektiinained ja varuained
pektiinained (u 10%) [7]
tärklis (u 37%) [7]
sahharoos (u 10%) [7]
Lipiidid, aminohapped ja mineraalained
rasvõli (kuni u 2%) [7]
asparagiin (kuni u 2%) [7]
mineraalsoolad (ligi u 5%; sh fosfaadid) [7]
Fenoolsed ühendid ja flavonoidid
fenoolhapped: kofeiinhape (caffeic acid) [9]
fenoolhapped: p-kumaarhape (p-coumaric acid) [9]
flavonoidid: isokvertsetriin (isoquercitrin) [9]
tanniinid [9]
kumariinid [9]
fütosteroolid [9]

Peamised toimeained
Droog sisaldab limaaineid: juurtes 10–20% ja lehtedes 6–12%. Lima koosneb glükaanist ja heteropolüsahhariididest, mis koosnevad D-glakturoonhapest, D-glükuroonhapest, D-galaktoosist, D-glükoosist, L-arabinoosist ja L-ramnoosist. Umbes 10% droogist moodustavad pektiinained, 37% tärklis, 10% sahharoos, kuni 2% rasvõli, kuni 2% asparagiin ning ligi 5% mineraalsoolad, peamiselt fosfaadid. [7]

Toime ja kasutamine
Droogi (altee juuri) kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase ravimina ülemiste hingamisteede haiguste korral, samuti gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral. Altee droog sisaldab limaaineid ja seepärast kasutatakse seda nii köha, bronhiidi kui ka trahheiidi ravimiseks. Lisaks toimib droog mao-sooletraktile: tarvitatakse haavandtõve ja ülehappesusega gastriidi korral. Kasutatakse vesitõmmisena, siirupina, pulbrina ja ravimteesegudes jm. [7]

Kosmeetikas valmistatakse õitest ja lehtedest tõmmis, millega pestakse põletikulist nahka ja juukseid. Taime juurtest valmistatakse veel salvi furunkulite ja mädanike vastu, lehtedest aga päikesepõletust leevendavat leotist. Rahvameditsiinis tarvitatakse peale juure ka altee õisi ja pungi. Õieteed valmistatakse neeru- ja kusepõiepõletiku korral. Psoriaasi ravis on altee lehtedel ja õitel leevendav osa. Igemepõletiku ja kurgumandlite põletiku korral kasutatakse kuuma altee tõmmist kurgu ja suu loputamiseks. Külma altee tõmmist kasutatakse kompressina silmade limaskestade ja naha põletiku korral. [7]

Kasutatud kirjandus
[1] Plants of the World Online (POWO). (n.d.). Althaea officinalis L. Royal Botanic Gardens, Kew. Retrieved January 20, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:558872-1
[2] World Flora Online. (2024). Althaea officinalis L. Retrieved January 20, 2026, from http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000529011
[3] CABI. (n.d.). Althaea officinalis (Marsh-mallow). In CABI Compendium. https://doi.org/10.1079/cabicompendium.4202
[4] Khalaj, H. (2023). Evaluation of dormancy breaking and germination improvement methods in Althaea officinalis. Iranian Journal of Seed Research, 10(1), 195–208. https://doi.org/10.61186/yujs.10.1.195
[5] Terzić, D., Tabaković, M., Oro, V., Poštić, D., Štrbanović, R., Filipović, V., & Stanisavljević, R. (2023). Impact of essential oils on seed quality and seed-borne pathogens of Althea officinalis seeds of different ages. Chemical and Biological Technologies in Agriculture, 10, 33. https://doi.org/10.1186/s40538-023-00405-8
[6] Safari Sinegani, A. A., & Elyasi, M. (2017). The occurrence of arbuscular mycorrhizal fungi in soil and root of medicinal plants in Bu-Ali Sina garden in Hamadan, Iran. Biological Journal of Microorganism, 5(20), 43–59. https://doi.org/10.22108/bjm.2017.21145
[7] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[8] Curnow, A., Owen, E., Steinbeck, G., & Uebelhack, R. (2016). An evaluation of root phytochemicals derived from Althea officinalis (marshmallow) and Astragalus membranaceus as potential natural components of UV protecting dermatological formulations. Scientifica, 2016, 7053897. https://doi.org/10.1155/2016/7053897
[9] Bonaterra, G. A., Bronischewski, K., Hunold, P., Schwarzbach, H., Heinrich, E. U., Fink, C., & Kinscherf, R. (2020). Anti-inflammatory and anti-oxidative effects of phytohustil and root extract of Althaea officinalis L. on macrophages in vitro. Frontiers in Pharmacology, 11, 290. https://doi.org/10.3389/fphar.2020.00290