Harilik altee

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Õistaimed/ Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Kassinaerilaadsed / Malvales
Sugukond: Kassinaerilised / Malvaceae
Perekond: Alltee / Althaea
Liik: Harilik alltee / Althaea officinalis L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik altee on mitmeaastane rohttaim kassinaeriliste sugukonnast, perekonnast alltee. Taimel on viltjaskarvane püstine 60–150 cm kõrgune vars. Lehed on 3–5 hõlmised, täkiliste servadega. Leherootsud on tavaliselt lehelabast lühemad. Alumised lehelabad on laimunajad kuni neerjad, südaja alusega; ülemised lehed on piklikmunajad või munajad. Kroonlehed on kahvaturoosad kuni valged, õied kasvavad kahe või mitme kaupa keskmiste varrelehtede kaenldes. Õie põhja ümbritsevad tupplehtedest poole lühemad kolmnurkse ehitusega katiselehed. Õiekate kaheli, viietine. Tupplehed rohelised, alusel liitunud, palju lühemad kui kroonlehed. Kroonlehed lahklehised, roosad, kuni 2 cm pikkused, moodustavad ketasja õiekrooni. Tolmukaid on palju ja need on alusel kimbuks ühinenud ja moodustavad kimbu. Tolmukate kimbu keskelt ulatub välja emakakael. Vili on 15-22-osaline, umbes 1 cm läbimõõduga jaguvili (skisokarp).  [1,2] 

Levila
Enam levinud on ta Euroopas ja Lääne-Aasias, tema levikuala ulatub idas Lääne- ja Ida-Siberisse. Kasvatatakse Bulgaarias, Venemaal Krasnodari krais, Ukrainas, Ungaris, Belgias jm. Eestis on harilik altee kultuurtaim, harva kasvab metsistunult. [2] 

Toime ja kasutamine
Droog sisaldab limaaineid: juurtes 10–20% ja lehtedes 6–12%. Lima koosneb glükaanist ja heteropolüsahhariididest, mis koosnevad D-glakturoonhapest, D-glükuroonhapest, D-galaktoosist, D-glükoosist, L-arabinoosist ja L-ramnoosist. Umbes 10% droogist moodustavad pektiinained, 37% tärklis, 10% sahharoos, kuni 2% rasvõli, kuni 2% asparagiin ning ligi 5% mineraalsoolad, peamiselt fosfaadid. [2,3]

Droogi (altee juuri) kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase ravimina ülemiste hingamisteede haiguste korral, samuti gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral. Altee droog sisaldab limaaineid ja seepärast kasutatakse seda nii köha, bronhiidi kui ka trahheiidi ravimiseks. Lisaks toimib droog mao-sooletraktile: tarvitatakse haavandtõve ja ülehappesusega gastriidi korral. Kasutatakse vesitõmmisena, siirupina, pulbrina ja ravimteesegudes jm. [2, 3]

Kosmeetikas valmistatakse õitest ja lehtedest tõmmis, millega pestakse põletikulist nahka ja juukseid. Taime juurtest valmistatakse veel salvi furunkulite ja mädanike vastu, lehtedest aga päikesepõletust leevendavat leotist. Rahvameditsiinis tarvitatakse peale juure ka altee õisi ja pungi. Õieteed valmistatakse neeru- ja kusepõiepõletiku korral. Psoriaasi ravis on altee lehtedel ja õitel leevendav osa. Igemepõletiku ja kurgumandlite põletiku korral kasutatakse kuuma altee tõmmist kurgu ja suu loputamiseks. Külma altee tõmmist kasutatakse kompressina silmade limaskestade ja naha põletiku korral. [2,3]

Kasutatud allikad
1. WFO (2024): Althaea officinalis L. Published on the Internet;http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000529011. Accessed on: 05 Jan 2024
2. Harilik altee. (11. oktoober 2022). Vikipeedia. Vaadatud: 07:07, 5. jaanuar 2024, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_altee&oldid=6214688.
3. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus