Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Sarikalaadsed (Apiales)
Sugukond: Sarikalised (Apiaceae)
Perekond: Ammi (Ammi)
Liik: Suur ammi - Ammi majus L.

Botaaniline kirjeldus
Suur ammi on üheaastane, kahekojaline sarikaliste sugukonda kuuluv rohttaim. Taim kasvab kuni (0,2) 0,5-1 (1,5) m kõrguseks. Vars on paljas, sooneline ja harunev. Leht on munajas kuni piklik,  6-20 cm pikk ja 5-14 cm lai liitleht. Alumised lehed on kolmetised ja ülemised kuni kahelikolmetised. Lehekesed on 1-6 cm pikad ja 0.5-1.5 cm laiad, lantsetjad kuni munajad ning saagja servaga. Leherootsud on 3-13 cm pikad. Juurmised lehed moodustavad roseti. 

Õisik on 8-50 kiireline, omakorda harunev liitsarikas, millel laiust 15-20 cm, õisiku kattelehed on kolmeharulised või sulgjalt lõhestunud. Iga peasarika kiir haruneb omakorda 1-4 cm pikkuste kiirtega paljuõieliseks õisikuks. Õiekate lihtne, õied valged, viietised. Kroonlehed on lohulised. Viljaks on 1,4-2 mm pikkused selgete roodudega munajas külgsuunas kokkusurutud pähklike, mis koosneb kahest merikarbist. Vilja langemisel püsib viljaraag. Viljade värvus varieerub hallikasrohelisest punakaspruunini. [1]

Levila
Suur ammi on pärit Vahemere maadest. Teda kasvatatakse Argentiinas, Austraalias, Venemaal (Krasnodari krais), Türkmenistanis jm. [2]

Toime ja kasutamine
Leiab kasutust vitiliigo korral. Viljad sisaldavad vähemalt 0,5-2% furokumariine, millest põhilised on isopimpinelliin, bergapteen ja ksantotoksiin. Teistest furokumariinidest esinevad marmesiin ja imperatoriin; muudest ühenditest flavonoidid, steroolid, saponiinid jm. Viljadest valmistatakse tööstuslikke preparaate, mis sisaldavad furokumariinide summat. Tarvitatakse tablettidena ja lahusena vitiliigo ja leukodermia korral. Suurt ammit kasutatakse ka mikroobi- ja seenevastaste salvide ning geelide koostises, mõnikord ka psoriaasi korral. Droogina kodustes tingimustes ei kasutata. Vastunäidustusteks rasedus, kõrgvererõhktõbi, neeru- ja maksahaigused. Üleannustamise korral põhjustab iiveldust, kõhulahtisust ja peavalu. [2]

Droogiks kogutakse vilju nede valmimise ajal, kui osad neist on sarikas veel toored. Toorete viljade osakaal on tavaliselt 30-50 %. Pikaajalise üleannustamise korral on ohuks iivendus, peapööritus, isukaotus, peavalu, unehäired. Eriti suures koguses üleannustamine viib aga maksaensüümide ja vereplasma kahjustusteni. [2]

Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Ammi majus L. Laaditud internetist; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000531157. Külastatud: 18. detsember 2023.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Apiales
Family: Apiaceae
Genus: Ammi
Species: Bishop's flower - Ammi majus L.

Botanical description
Bishop's flower is an annual, dioecious herbaceous plant belonging to the Apiaceae family. The plant grows to a height of (0.2) 0.5-1 (1.5) m. The stem is smooth, grooved, and branched. The leaf is ovate to oblong, 6-20 cm long, and 5-14 cm wide, compound. The lower leaves are ternate, and the upper ones are up to two- or three-pinnate. Leaflets are 1-6 cm long and 0.5-1.5 cm wide, lanceolate to ovate, with a serrated edge. Petioles are 3-13 cm long. Basal leaves form a rosette.

The inflorescence is a compound umbel with 8-50 rays, further branched, measuring 15-20 cm in width. The bracts of the inflorescence are trifid or pinnately lobed. Each primary umbel ray branches into many-flowered umbellets with rays 1-4 cm long. The flowers are simple, white, and pentamerous. Petals are notched. The fruit is an ovoid, laterally compressed schizocarp, 1.4-2 mm long, with distinct ribs, consisting of two mericarps. After fruit shedding, the fruit stalk persists. The color of the fruit varies from gray-green to reddish-brown. [1]

Distribution
Great ammi originates from Mediterranean countries. It is cultivated in Argentina, Australia, Russia (Krasnodar Krai), Turkmenistan, and other regions. [2]

Effects and use
It is used in the treatment of vitiligo. The fruits contain at least 0.5-2% furanocoumarins, the main ones being isopimpinellin, bergapten, and xanthotoxin. Other furanocoumarins present include marmesin and imperatorin; additional compounds include flavonoids, sterols, saponins, etc. Industrial preparations containing the total furanocoumarin content are made from the fruits. These are used as tablets and solutions for vitiligo and leukoderma. Great ammi is also used in the composition of antimicrobial and antifungal ointments and gels, sometimes for psoriasis. It is not used as a crude drug in domestic settings. Contraindications include pregnancy, hypertension, kidney and liver diseases. Overdosing causes nausea, diarrhea, and headaches. [2]

Fruits are harvested during their maturation when some are still green in the umbel. The proportion of unripe fruits is usually 30-50%. Prolonged overdosing poses risks of nausea, dizziness, loss of appetite, headaches, and sleep disturbances. Excessive overdosing can lead to liver enzyme and blood plasma damage. [2]

References
1. WFO. (2023). Ammi majus L. Retrieved from http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000531157. Accessed: December 18, 2023.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.