Suur ammi

Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Dicotyledoneae
Selts: Sarikalaadsed / Apiales
Sugukond: Sarikalised / Apiaceae
Perekond: Ammi / Ammi
Liik: Suur ammi / Ammi majus L.

Botaaniline kirjeldus
Suur ammi on üheaastane, kahekojaline sarikaliste sugukonda kuuluv rohttaim. Taim kasvab kuni (0,2) 0,5-1 (1,5) m kõrguseks. Vars on paljas, sooneline ja harunev. Leht on munajas kuni piklik,  6-20 cm pikk ja 5-14 cm lai liitleht. Alumised lehed on kolmetised ja ülemised kuni kahelikolmetised. Lehekesed on 1-6 cm pikad ja 0.5-1.5 cm laiad, lantsetjad kuni munajad ning saagja servaga. Leherootsud on 3-13 cm pikad. Juurmised lehed moodustavad roseti. 

Õisik on 8-50 kiireline, omakorda harunev liitsarikas, millel laiust 15-20 cm, õisiku kattelehed on kolmeharulised või sulgjalt lõhestunud. Iga peasarika kiir haruneb omakorda 1-4 cm pikkuste kiirtega paljuõieliseks õisikuks. Õiekate lihtne, õied valged, viietised. Kroonlehed on lohulised. Viljaks on 1,4-2 mm pikkused selgete roodudega munajas külgsuunas kokkusurutud pähklike, mis koosneb kahest merikarbist. Vilja langemisel püsib viljaraag. Viljade värvus varieerub hallikasrohelisest punakaspruunini. [1]

Levila
Suur ammi on pärit Vahemere maadest. Teda kasvatatakse Argentiinas, Austraalias, Venemaal (Krasnodari krais), Türkmenistanis jm. [2]

Toime ja kasutamine
Leiab kasutust vitiliigo korral. Viljad sisaldavad vähemalt 0,5-2% furokumariine, millest põhilised on isopimpinelliin, bergapteen ja ksantotoksiin. Teistest furokumariinidest esinevad marmesiin ja imperatoriin; muudest ühenditest flavonoidid, steroolid, saponiinid jm. Viljadest valmistatakse tööstuslikke preparaate, mis sisaldavad furokumariinide summat. Tarvitatakse tablettidena ja lahusena vitiliigo ja leukodermia korral. Suurt ammit kasutatakse ka mikroobi- ja seenevastaste salvide ning geelide koostises, mõnikord ka psoriaasi korral. Droogina kodustes tingimustes ei kasutata. Vastunäidustusteks rasedus, kõrgvererõhktõbi, neeru- ja maksahaigused. Üleannustamise korral põhjustab iiveldust, kõhulahtisust ja peavalu. [2]

Droogiks kogutakse vilju nede valmimise ajal, kui osad neist on sarikas veel toored. Kuivatatakse temperatuuril °C. Toorete viljade osakaal on tavaliselt 30-50 %. Pikaajalise üleannustamise korral on ohuks iivendus, peapööritus, isukaotus, peavalu, unehäired. Eriti suures koguses üleannustamine viib aga maksaensüümide ja vereplasma kahjustusteni. [2]

Kasutatud allikad
1. WFO. (2023). Ammi majus L. Laaditud internetist; http://www.worldfloraonline.org/taxon/wfo-0000531157. Külastatud: 18. detsember 2023.
2. Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.