Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Taimeriik (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Kapsalaadsed (Brassicales)
└── Ristõielised (Brassicaceae)
└── Hanerohi (Arabis)
└── Alpi hanerohi (Arabis alpina L.) [1–2]
Botaaniline kirjeldus
Alpi hanerohi on mitmeaastane rohttaim hanerohu perekonnast, sugukonnast ristõielised. Taim kasvab 10-80 cm kõrguseks. Juurmised lehed moodustavad kodariku. Lehed on tugevarootsulised, saagja servaga, karvased. Alpi hanerohul on nelja kroonlehega õied, õisik on tavaliselt lihtne, harvem harunenud, kobar. Vili on pikk ja sale kõde, milles on 20-20 või rohkemgi seemet. Vili on tavaliselt sirge, harvem kõver ja üle 1mm lai. Seemned asuvad kõdras ühes reas ja on tiivakestega. [1]
Levila
Looduslikult levib Euroopas (Alpid ja muud mäestikualad; Skandinaavia) ning Aasias (Lääne-Aasia), samuti Aafrikas (Ida-Aafrika). [2]
Introdutseeritud ja/või naturaliseerunud Põhja-Ameerikas (kirdepoolsetes piirkondades). [2]
Kasvatamine
Paljundamine
Aias paljundatakse alpi hanerohtu enamasti vegetatiivselt (puhmiku jagamine) ja seemnetega; seemnest kasvatamine on levinud ka teadusuuringutes, kus Arabis alpina toimib mitmeaastase mudelorganismina ökoloogilise genoomika ja elukäigu evolutsiooni uurimisel. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Idandamisel tuleb arvestada, et alpitaimedel ja püsikutel esineb sageli füsioloogilist puhkeolekut ning külmperiood (külmstratifikatsioon) võib idanemist soodustada.
Kasvutingimused
Alpi hanerohi sobib päikeselisele kuni poolvarjulisele kasvukohale ning eelistab kiviktaimlale omast hea drenaažiga mulda. Dekoratiivsuse säilitamiseks kasutatakse praktikas sageli õitsemisjärgset tagasilõikust. [3]
Allelopaatia ja sümbioos
Ristõieliste (Brassicaceae) seas on arbuskulaarne mükoriisa üldiselt harv või puudub; sugukond loetakse paljudes käsitlustes valdavalt mittemükoriisseks, kuigi juure mikroobikooslused (sh seened ja bakterid) võivad siiski oluliselt mõjutada toitumist ja stressitaluvust. [5] Kahjurite osas esinevad ristõielistele tüüpilised probleemid (nt lehetäid, maakirbud, lehekahjustajad ning lehelaiksused), eriti tihedas ja niiskes kasvukohas.
Varumine ja säilitamine
Alpi hanerohtu kasutatakse peamiselt ilutaimena ning teadusuuringutes mudeltaimena; Ravimtaimena ei kasutata. [3] Kui kogutakse seemneid paljunduseks, siis koristatakse need pärast kõtrade valmimist ning kuivatatakse õhu käes hästi ventileeritult. Seemnete säilitamisel on üldpõhimõte hoida neid kuivas, jahedas ja pimedas, et pikendada idanevusvõimet.
Keemiline koostis
Alpi hanerohu keemiline profiil on kirjeldatud eeskätt lenduvate ühendite (eeterliku õli) kaudu ning see on liigiti ja taimeosade lõikes varieeruv. Ühes GC–MS uuringus tuvastati Arabis alpina subsp. alpina lenduvates fraktsioonides väga palju komponente (üle 50 ühendi nii lehtedes kui õites) ning kirjeldati mõõdukat antioksüdatiivset ja antimikroobset aktiivsust. [4]
Toime ja kasutamine
Alpi hanerohi on tuntud püsik ääristaimena, varakevadise peenralillena ja kiviktaimlas. [3] Taimel on kirjeldatud mõõdukat antimikroobset ja antioksüdatiivset aktiivsust. Ravimtaimena alpi hanerohtu ei kasutata. [4]
Kasutatud kirjandus
[1] E-elurikkus. (2023). Arabis alpina L. E-elurikkus.
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (2026). Arabis alpina L. Plants of the World Online (POWO). (Veebisisu võib ajas muutuda; vaadatud 19.01.2026).
[3] Wötzel, S., Andrello, M., Albani, M. C., Koch, M. A., Coupland, G., & Gugerli, F. (2022). Arabis alpina: A perennial model plant for ecological genomics and life-history evolution. Molecular Ecology Resources, 22(2), 468–486. https://doi.org/10.1111/1755-0998.13490
[4] Üçüncü, O. (2021). Chemical composition and biological activities of volatile oils of Arabis alpina L. ssp. alpina. Journal of Animal & Plant Sciences, 31(5), 1501–1510. https://doi.org/10.36899/JAPS.2021.5.0352
[5] Wang, B., & Qiu, Y.-L. (2006). Phylogenetic distribution and evolution of mycorrhizas in land plants. Mycorrhiza, 16, 299–363. https://doi.org/10.1007/s00572-005-0033-6