Süstemaatiline kuuluvus (APG IV)
Riik: Taimed (Plantae)
Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)
Klaad: Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
Selts: Sarikalaadsed (Apiales)
Sugukond: Sarikalised (Apiaceae)
Perekond: Köömen - Carum 
Liik: Harilik köömen - Carum carvi L.

Botaaniline kirjeldus
Harilik köömen on kaheaastane rohttaim sarikaliste sugukonnast, perekonnast köömen. Taime iseloomustab tugev peajuurestik. Kui köömen kasvab kehval ja kuival pinnasel, jääb ta õitsemise ajaks suhteliselt madalaks, vaevu 30 cm kõrguseks. Kuid viljakal põllumullal võib see taim kasvada palju suuremaks, ulatudes isegi kuni meetri kõrguseks. Taimel on püstine, oksine ja paljas vars. Köömne lehed on kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega. Need lehekesed on lineaalse tipuga, andes lehtedele erilise välimuse. Köömne alumised sulglehekesed asetsevad risti, samas kui ülemised lehekesed on väiksemad. Leherootsud on pikad, sageli pikkade lehetuppedega.

Õied võivad olla kas valged või roosakad ja need koondunud varre latva liitsarikasse. Sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on erineva pikkusega. Köömen on varane ja pikaaegne õitseja. Soojades, tuulte eest kaitstud metsaservades võib esimesi köömneõisi märgata juba mais, samas võib sama vaatepilti kohata mõnes teises kohas ka augustis.

Köömne viljad on oma ehituselt kaksikseemnised. Need on tömpide roietega, kandilised, paljad ja pruunid. Köömne viljadel on iseloomulik hea lõhn, mida on tunda eriti siis, kui neid sõrmede vahel hõõruda või kriimustada. See unikaalne lõhn on üks põhjusi, miks köömenit on sajandeid hinnatud nii toiduvalmistamisel kui ka traditsioonilises meditsiinis. [1,2] 

Levila
On levinud Lääne-Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Eestis on sage taim. [1,2] 

Toime ja kasutamine
Hariliku köömne vilju ehk köömneid tarvitatakse droogi ja maitseainena. Köömen kuulub vanimate maitsetaimede hulka, mida inimkond on kasutanud. Rikkalikud eeterlikud ja rasvased õlid (umbes 3–7%), park- ja mõruained teevad köömnest suurepärase seedimist soodustava taime. Eeterlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitust, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu. [3] 

Peamiseks komponendiks köömnes on eeterlikud õlid, mille peamised aktiivsed komponendid on karvoon ja limoneen. Karvoon on vastutav köömne iseloomuliku aroomi eest ning on tuntud oma seedimist soodustavate ja spasmolüütiliste omaduste poolest. Limoneen omakorda aitab samuti kaasa seedimisele ja omab antioksüdantseid omadusi. Lisaks eeterlikele õlidele sisaldab köömen mitmeid flavonoide ja fenoolhappeid, mis annavad sellele antioksüdantsed omadused. Need ühendid aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest, mis on seotud mitmete krooniliste haigustega. Fenoolhapped, nagu kofeiinhape ja ferulhape, on samuti tuntud oma põletikuvastase toime poolest. Köömnes leidub ka terpeene, aldehüüde ja ketooone. Terpeenid seotud antimikroobsete ja põletikuvastaste omadustega, aidates kaasa köömne kasutamisele nii toidu säilitamisel kui ka loodusliku ravimina. Rahvameditsiinis on kööment kasutatud ka piimaeritust soodutava ja ülekaalulisust pärssiva ravimtaimena. [4] 

Kasutatud allikad
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 29). caraway. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/caraway
2. Harilik köömen. (11. oktoober 2022). Vikipeedia. Vaadatud: 10:41, 6. detsember 2023, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_k%C3%B6%C3%B6men&oldid=6214704.
3. A. Raal (2010), "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 171, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 
4. Mahboubi M. (2019). Caraway as Important Medicinal Plants in Management of Diseases. Natural products and bioprospecting, 9(1), 1–11. https://doi.org/10.1007/s13659-018-0190-x

Classification (APG IV)
Kingdom: Plantae
Clade: Tracheophytes
Clade: Angiosperms
Clade: Eudicots
Clade: Asterids
Order: Apiales
Family: Apiaceae
Genus: Carum
Species: Caraway - Carum carvi L.

Botanical Description
Caraway is a biennial herbaceous plant from the Apiaceae family, belonging to the genus Carum. It is characterized by a strong taproot system. When growing in poor and dry soils, caraway remains relatively short, reaching only about 30 cm in height by the flowering period. However, in fertile agricultural soils, the plant can grow significantly taller, reaching up to one meter. The plant has an erect, branched, and glabrous stem. Caraway leaves are bipinnate, with pinnatisect leaflets that have a linear tip, giving them a distinctive appearance. The lower pinnate leaflets are arranged at right angles, while the upper leaflets are smaller. The petioles are long, often with elongated sheaths.

The flowers can be either white or pink and are grouped into compound umbels at the top of the stem. The umbel rays, which hold the flowers, vary in length. Caraway is an early and long-lasting bloomer. In warm, sheltered forest edges, the first caraway flowers may appear as early as May, while in other locations, they may still be found blooming in August.

Caraway fruits are schizocarps, consisting of two mericarps. They have blunt ribs, are angular, glabrous, and brown in color. The fruits have a distinct pleasant aroma, which becomes particularly noticeable when rubbed or scratched between the fingers. This unique fragrance is one of the main reasons why caraway has been highly valued for centuries in both culinary and traditional medicine. [1,2]

Distribution
Caraway is native to Western Asia, Europe, and North Africa. It is a common plant in Estonia. [1,2]

Effects and Usage
Caraway fruits, commonly known as caraway seeds, are used as both a medicinal herb and a spice. Caraway is among the oldest culinary herbs used by humans. Its rich content of essential oils (approximately 3–7%), fatty oils, tannins, and bitter compounds makes it an excellent digestive aid. The essential oils relieve stomach cramps and bloating, soothe the stomach, and stimulate appetite. [3]

The main active components of caraway essential oil are carvone and limonene. Carvone is responsible for caraway’s characteristic aroma and is known for its digestive and antispasmodic properties. Limonene also aids digestion and possesses antioxidant properties. In addition to essential oils, caraway contains various flavonoids and phenolic acids, which contribute to its antioxidant effects. These compounds help protect cells from oxidative stress, which is linked to several chronic diseases. Phenolic acids such as caffeic acid and ferulic acid are also known for their anti-inflammatory effects.

Caraway also contains terpenes, aldehydes, and ketones, which contribute to its antimicrobial and anti-inflammatory properties, making it useful both as a food preservative and a natural remedy. In folk medicine, caraway has also been used as a galactagogue (to promote milk production) and as a weight loss aid. [4]

References
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 29). Caraway. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/caraway
2. Harilik köömen. (October 11, 2022). Wikipedia. Accessed: 10:41, December 6, 2023, at https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_k%C3%B6%C3%B6men&oldid=6214704.
3. A. Raal (2010), Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, p. 171, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
4. Mahboubi M. (2019). Caraway as Important Medicinal Plants in Management of Diseases. Natural Products and Bioprospecting, 9(1), 1–11. https://doi.org/10.1007/s13659-018-0190-x