Süstemaatiline kuuluvus
Taimed (Plantae)
└── Soontaimed (Tracheophyta)
└── Katteseemnetaimed (Angiospermae)
└── Päriskaheidulehelised (Eudicotyledonae)
└── Sarikalaadsed (Apiales)
└── Sarikalised (Apiaceae)
└── Köömen (Carum)
└── Harilik köömen (Carum carvi L.) [1,2]
Botaaniline kirjeldus
Harilik köömen on kaheaastane rohttaim sarikaliste sugukonnast, perekonnast köömen. Taime iseloomustab tugev peajuurestik. Kui köömen kasvab kehval ja kuival pinnasel, jääb ta õitsemise ajaks suhteliselt madalaks, vaevu 30 cm kõrguseks. Kuid viljakal põllumullal võib see taim kasvada palju suuremaks, ulatudes isegi kuni meetri kõrguseks. Taimel on püstine, oksine ja paljas vars. Köömne lehed on kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega. Need lehekesed on lineaalse tipuga, andes lehtedele erilise välimuse. Köömne alumised sulglehekesed asetsevad risti, samas kui ülemised lehekesed on väiksemad. Leherootsud on pikad, sageli pikkade lehetuppedega.
Õied võivad olla kas valged või roosakad ja need koondunud varre latva liitsarikasse. Sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on erineva pikkusega. Köömen on varane ja pikaaegne õitseja. Soojades, tuulte eest kaitstud metsaservades võib esimesi köömneõisi märgata juba mais, samas võib sama vaatepilti kohata mõnes teises kohas ka augustis.
Köömne viljad on oma ehituselt kaksikseemnised. Need on tömpide roietega, kandilised, paljad ja pruunid. Köömne viljadel on iseloomulik hea lõhn, mida on tunda eriti siis, kui neid sõrmede vahel hõõruda või kriimustada. See unikaalne lõhn on üks põhjusi, miks köömenit on sajandeid hinnatud nii toiduvalmistamisel kui ka traditsioonilises meditsiinis. [3,4]
Levila
Looduslikult levib Euroopas (Albaania; Austria; Balti riigid; Valgevene; Belgia; Bulgaaria; Tšehhi; Taani; Ida-Egeuse saared; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Ungari; Itaalia; Holland; Norra; Poola; Portugal; Rumeenia; Slovakkia; Hispaania; Rootsi; Šveits; Türgi Euroopa-osa; Ukraina; Krimm; Euroopa-Venemaa eri piirkonnad), Aasias (Afganistan; Altai; Amuuri piirkond; Armeenia; Himaalaja; Iraan; Iraak; Kasahstan; Kõrgõzstan; Korea; Mandžuuria; Mongoolia; Nepal; Pakistan; Saudi Araabia; Liibanon–Süüria; Hiina: põhja-keskosa, loode-, lõuna-kesk- ja kagupiirkond; Siberi ja Kaug-Ida alad) ning Põhja-Aafrikas (Alžeeria; Liibüa; Maroko; Tuneesia). [2]
Introdutseeritud või naturaliseerunud Euroopas (Küpros; Fääri saared; Suurbritannia; Iirimaa; Island; Kanaari saared), Põhja-Ameerikas (Kanada: Loodealad, Ontario, Prince Edward Island, Québec; USA: Kesk-USA, Põhja-Kesk-USA, Kirde-USA, Lääne-Virginia, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota) ning subantarktilisel alal (Lõuna-Georgia). [2]
Kasvatamine
Harilik köömen on tüüpiliselt kaheaastane kultuur: esimesel aastal kujuneb lehekodarik ja tugev peajuur, teisel aastal taim õitseb ja viljub. Juurestiku areng määrab teise aasta generatiivse kasvu. [3]
Paljundamine
Paljundatakse seemnetega. Tugeva peajuure tõttu on köömen ümberistutamise suhtes tundlik, mistõttu külvatakse otse kasvukohale. [3]
Seemnete idanemise tingimused
Külvatakse ote kasvukohale. Külv kaetakse mullaga ning idanemine toimub ühtlaselt niisketes tingimustes. [3]
Kasvutingimused
Köömen eelistab päikeselist kasvukohta ning kobedat, huumusrikast ja hästi vett läbilaskvat mulda. Püsiv liigniiskus soodustab juurestiku kahjustusi ja võib vähendada aasta kasvu. Kehvemal ja kuivemal mullal jääb taim madalamaks ning saagikus on väiksem; viljakal mullal võib vars kasvada kuni umbes meetrini. [3,4]
Varumine ja säilitamine
Droogiks varutakse vilju (Carvi fructus). Viljade valmimine võib olla ebaühtlane ja täielikult valminud köömned võivad variseda. Saak koristatakse tavaliselt siis, kui vilikond on valdavalt pruunistunud ja aromaatne. [4] Säilitatakse kuivas, jahedas ja valguse eest kaitstult suletud nõus. [4,5]
Keemiline koostis
Eeterlik õli
Monoterpeenketoonid ja -alkohol(id)
karvoon (carvone) [4–7]
dihüdrokarvoon (dihydrocarvone; cis- ja trans-isomeerid) [7]
karveool (carveol; cis- ja trans-isomeerid) [7]
linalool (linalool) [7]
alfa-terpineool (α-terpineol) [7]
Monoterpeenid ja aldehüüdid
limoneen (limonene) [4–7]
mürtseen (myrcene) [7]
p-tsümeen (p-cymene) [7]
sabineen (sabinene) [7]
alfa-pineen (α-pinene) [7]
beeta-pineen (β-pinene) [7]
oktanaal (octanal) [7]
perillaldehüüd (perillaldehyde) [7]
trans-anetool (trans-anethole) [7]
Seskviterpeenid
beeta-karüofülleen (β-caryophyllene) [7]
Rasvhapped
petroseliinhape (petroselinic acid) [6]
linoolhape (linoleic acid) [6]
oleiinhape (oleic acid) [6]
palmitiinhape (palmitic acid) [6]
steariinhape (stearic acid) [6]
Fenoolsed ühendid
kohvhape (caffeic acid) [6]
feruulahape (ferulic acid) [6]
p-kumaarhape (p-coumaric acid) [6]
Flavonoidid
kvertsetiini derivaadid (quercetin derivatives) [6]
kemferooli derivaadid (kaempferol derivatives) [6]
Peamised toimeained
Kõige olulisemaks peetakse eeterliku õli monoterpeenseid ühendeid, eeskätt karvooni ja limoneeni ning nende derivaate. [5–7]
Toime ja kasutamine
Köömen on laialdaselt kasutatav maitseaine. Ravimtaimena kasutatakse droogi ja eeterlikku õli eeskätt seedimist toetava vahendina. Taime on kasutatud gaasivaevuste ja krampide leevendamiseks. [4]
Köömne bioloogiline aktiivsus on seotud eeterliku õli ja polüfenoolsete ühenditega. On kirjeldatud antimikroobset ja antioksüdatiivset potentsiaali. [6] Toiduvürtsina kasutatavad kogused üldjuhul ohutud, kuid kontsentreeritud eeterliku õli korral on oluline annustamine ja individuaalne taluvus. [4–6]
Kasutatud kirjandus
[1] Angiosperm Phylogeny Group. (2016). An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Botanical Journal of the Linnean Society, 181(1), 1–20. https://doi.org/10.1111/boj.12385
[2] Royal Botanic Gardens, Kew. (n.d.). Carum carvi L. In Plants of the World Online. Retrieved January 20, 2026, from https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:839677-1
[3] Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Tuulik, T., & Zingel, H. (2010). Eesti taimede määraja (2. trükk). Eesti Loodusfoto.
[4] Raal, A. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
[5] European Pharmacopoeia (Ph. Eur.). (n.d.). Carvi fructus; Carvi aetheroleum (Monographs). European Directorate for the Quality of Medicines & HealthCare (EDQM).
[6] Mahboubi, M. (2019). Caraway as important medicinal plants in management of diseases. Natural Products and Bioprospecting, 9(1), 1–11. https://doi.org/10.1007/s13659-018-0190-x
[7] EFSA Panel on Additives and Products or Substances used in Animal Feed (FEEDAP). (2024). Safety and efficacy of a feed additive consisting of an essential oil obtained from the fruit of Carum carvi L. (caraway oil) for all animal species (FEFANA asbl). EFSA Journal, 22(7), e8906. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2024.8906
