Süstemaatiline kuuluvus
Domeen: Eukarüoodid ehk päristuumsed / Eukaryota
Riik: Taimed / Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed / Magnoliophyta
Klass: Päriskaheidulehelised / Eudicotyledonae
Selts: Sarikalaadsed / Apiales
Sugukond: Sarikalised / Apiaceae
Perekond: Köömen / Carum
Liik: Harilik köömen / Carum carvi L.
Botaaniline kirjeldus
Harilik köömen (Carum carvi) on kaheaastane rohttaim, mille iseloomustab tugev peajuurestik. See taim kohaneb erinevate kasvutingimustega. Kui köömen kasvab kehval ja kuival pinnasel, jääb ta õitsemise ajaks suhteliselt madalaks, vaevu 30 cm kõrguseks. Kuid viljakal põllumullal võib see taim kasvada palju suuremaks, ulatudes isegi kuni meetri kõrguseks.
Taimel on püstine, oksine ja paljas vars. Köömne lehed on kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega. Need lehekesed on lineaalse tipuga, andes lehtedele erilise välimuse. Köömne alumised sulglehekesed asetsevad risti, samas kui ülemised lehekesed on väiksemad. Leherootsud on pikad, sageli varustatud pikkade lehetuppedega.
Õitsemise osas on köömen mitmekülgne. Selle õied võivad olla kas valged või roosakad ja need koondunud varre ladvas liitsarikõisikus. Sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on erineva pikkusega, lisades õisikule omapära. Köömen on varane ja pikaaegne õitseja. Soojades, tuulte eest kaitstud metsaservades võib esimesi köömneõisi märgata juba mais, samas võib sama vaatepilti kohata mõnes teises kohas ka augustis.
Köömne viljad on oma ehituselt kaksikseemnised. Need on tömpide roietega, kandilised, paljad ja pruunid. Köömne viljadel on iseloomulik hea lõhn, mida on tunda eriti siis, kui neid sõrmede vahel hõõruda või kriimustada. See unikaalne lõhn on üks põhjusi, miks köömenit on sajandeid hinnatud nii toiduvalmistamisel kui ka traditsioonilises meditsiinis. [1,2]
Levila
On levinud Lääne-Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Eestis on sage taim. [1,2]
Toime ja kasutamine
Hariliku köömne vilju ehk köömneid tarvitatakse droogi ja maitseainena. Köömen kuulub vanimate maitsetaimede hulka, mida inimkond on kasutanud. Rikkalikud eeterlikud ja rasvased õlid (umbes 3–7%), park- ja mõruained teevad köömnest suurepärase seedimist soodustava taime. Eeterlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitust, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu. [3]
Peamiseks komponendiks köömnes on eeterlikud õlid, mille peamised aktiivsed komponendid on karvoon ja limoneen. Karvoon on vastutav köömne iseloomuliku aroomi eest ning on tuntud oma seedimist soodustavate ja spasmolüütiliste omaduste poolest. Limoneen omakorda aitab samuti kaasa seedimisele ja omab antioksüdantseid omadusi. Lisaks eeterlikele õlidele sisaldab köömen mitmeid flavonoide ja fenoolhappeid, mis annavad sellele antioksüdantsed omadused. Need ühendid aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest, mis on seotud mitmete krooniliste haigustega. Fenoolhapped, nagu kofeiinhape ja ferulhape, on samuti tuntud oma põletikuvastase toime poolest. Köömnes leidub ka terpeene, aldehüüde ja ketooone. Terpeenid seotud antimikroobsete ja põletikuvastaste omadustega, aidates kaasa köömne kasutamisele nii toidu säilitamisel kui ka loodusliku ravimina. Rahvameditsiinis on kööment kasutatud ka piimaeritust soodutava ja ülekaalulisust pärssiva ravimtaimena. [4]
Kasutatud allikad
1. Britannica, T. Editors of Encyclopaedia (2023, November 29). caraway. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/plant/caraway
2. Harilik köömen. (11. oktoober 2022). Vikipeedia. Vaadatud: 10:41, 6. detsember 2023, aadressil https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_k%C3%B6%C3%B6men&oldid=6214704.
3. A. Raal (2010), "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 171, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
4. Mahboubi M. (2019). Caraway as Important Medicinal Plants in Management of Diseases. Natural products and bioprospecting, 9(1), 1–11. https://doi.org/10.1007/s13659-018-0190-x
